Belgia saksakeelne kogukond
Belgia saksakeelne kogukond (saksa keeles Deutschsprachige Gemeinschaft Belgiens, lühendatult DGB) on üks Belgia kolmest föderaalsest kogukonnast. See on peamine osa Belgia nn idakantonitest (saksa keeles Ost-Kantone). Selle pindala on 854 km2 ja rahvaarv üle 73 000 inimese, kellest peaaegu 100% on saksakeelsed (traditsiooniliselt ripuariakeelsed).
Selle pealinn on Eupen; see on osa Liège'i provintsist ja piirneb Madalmaade, Saksamaa ja Luksemburgiga.
Seda piirkonda tunti Eupen-Malmedy nime all ja nüüd nimetatakse seda Ida-Kantoniteks. See koosneb saksakeelsest kogukonnast ning Malmedy ja Waimesi (Weismes) valdadest, mis kuuluvad Belgia prantsuskeelsesse kogukonda.
Ida-kantonid kuulusid kuni 1920. aastani Saksamaal Preisimaa Reini provintsi koosseisu, kuid pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas ja sellele järgnenud Versailles' lepingut annekteeris Belgia need. Seetõttu hakati neid nimetama ka cantons rédimés, "lunastatud kantonid". Versailles' rahuleping nõudis kohaliku elanikkonna "küsitlemist" nende poliitilise staatuse kohta.
See ei olnud salajane hääletus ja igaüks, kes ei soovinud saada belglaseks, pidi registreerima oma täieliku nime ja aadressi. Paljud kohalikud elanikud kartsid pärast liitumist repressioone või isegi väljasaatmist.
1920. aastate keskel näis Belgia kuningriik soovivat piirkonna Saksamaale tagasi müüa. Prantsuse valitsus käskis belglastel lõpetada Belgia-Saksa läbirääkimised tehingu üle.
1940. aastal vallutas Saksamaa uued kantonid Teisesmaailmasõjas tagasi. Nad olid Belgias olnud vaid 20 aastat, nii et enamik idakantonite elanikest pidas end endiselt sakslasteks. Pärast Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal läksid kantonid taas Belgia kätte.
1960. aastate alguses oli Belgia jagatud neljaks keelepiirkonnaks: hollandikeelne flaamikeelne piirkond, prantsuskeelne piirkond, kakskeelne pealinn Brüssel ja idakantonite saksakeelne piirkond. 1973. aastal loodi kolm kogukonda ja kolm piirkonda, millele anti siseautonoomia. Asutati saksakeelse ühenduse seadusandlik parlament, Rat der Deutschsprachigen Gemeinschaft. Tänapäeval on saksakeelsel ühendusel teatud määral omavalitsus, eriti keele- ja kultuuriküsimustes, kuid ta on endiselt osa prantsuskeelsest Vallooniast.
Mõned inimesed tahavad, et saksakeelne ühendus oleks omaette piirkond. Üks neist on praegune minister-president Karl-Heinz Lambertz.
Belgia saksakeelsed piirkonnad
Belgia saksakeelse kogukonna lipp
Valitsus
Saksakeelsel ühendusel on oma valitsus, mille nimetab viieks aastaks ametisse selle parlament. Valitsust juhib minister-president, kes tegutseb ühenduse "peaministrina" ja keda abistab saksakeelse kogukonna ministeerium. Valitsuse moodustavad praegu neli ministrit:
- Karl-Heinz Lambertz, ministerpresident ja ringkonnaminister
- Bernd Gentges, ministri asetäitja ning kutseõppe- ja tööhõiveminister, sotsiaalpoliitika ja turismiminister
- Oliver Paasch, haridus- ja teadusminister
- Isabelle Weykmans, kultuuri- ja meediaminister, mälestiste ja mälestusmärkide, noorte ja spordi minister
Linnad ja linnad saksakeelses ühenduses
- Amel
- Büllingen
- Burg-Reuland
- Bütgenbach
- Eupen
- Kelmis
- Lontzen
- Raeren
- Sankt Vith
Eupenis asuva saksakeelse kogukonna täitevvõimu ja nõukogu asukoht
Küsimused ja vastused
K: Mis on Belgia saksakeelne kogukond?
V: Belgia saksakeelne kogukond (DGB) on üks kolmest Belgia föderaalsest kogukonnast. Selle pindala on 854 km2 ja elanike arv üle 73 000. Peaaegu 100% neist räägib saksa keelt (traditsiooniliselt rüprose keelt). See koosneb saksakeelsest ühendusest ning Malmedy ja Waimesi (Weismes) valdadest, mis kuuluvad Belgia prantsuskeelsesse ühendusse.
K: Kuidas sai see Belgia osaks?
V: Ida-kantonid kuulusid kuni 1920. aastani Preisimaa Reini provintsi koosseisu, kuid pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas ja sellele järgnenud Versailles' lepingut annekteeris Belgia need. See protsess oli tuntud kui "küsitlemine", kus kohalikud pidid registreerima oma täieliku nime ja aadressi, kui nad ei soovinud saada Belgiaks.
Küsimus: Millal võttis Saksamaa selle Teise maailmasõja ajal tagasi?
V: 1940. aastal, Teise maailmasõja ajal, võttis Saksamaa uued kantonid tagasi. Sel ajal olid nad Belgias olnud alles 20 aastat, nii et paljud inimesed pidasid end ikka veel sakslasteks.
K: Millal see pärast Teist maailmasõda Belgia kontrolli alla tagasi anti?
V: Pärast Saksamaa lüüasaamist 1945. aastal läksid kantonid taas Belgia kätte.
K: Millised keelepiirkonnad on praegu Belgias?
V: 1960. aastate alguses loodi Belgias neli keelepiirkonda - hollandikeelne flaamikeelne piirkond, prantsuskeelne piirkond, kakskeelne pealinn Brüssel ja saksakeelne piirkond idakantonites.
K: Milline autonoomia on sellel kogukonnal tänapäeval? V: Tänapäeval on saksakeelsel kogukonnal teatud määral omavalitsus, eriti keele- ja kultuuriküsimustes, kuid ta on endiselt osa Vallooniast, mis on prantsuskeelne.
K: Kes soovib, et see kogukond oleks omaette piirkond? V: Praegune ministerpresident Karl Heinz Lambertz soovib, et see kogukond oleks omaette piirkond.
