Jätkusuutlik areng

Säästev areng on viis, kuidas inimesed saavad kasutada ressursse, ilma et need lõppeksid. See tähendab, et arengut tehakse ilma keskkonda kahjustamata või mõjutamata. Brundtlandi komisjoni poolt kasutatud mõiste määratles seda kui säästvat arengut, mis "rahuldab praeguste vajadusi, kuid ei ohusta ka tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi".

Kõik tahavad paremat elukohta. Mõned inimesed soovivad paremaid kodusid ja eluasemeid, teised aga paremaid koole, rohkem töökohti, paremaid kauplusi või puhtamaid ja turvalisemaid tänavaid. Teised võivad soovida kõiki neid asju. Ükskõik millised on probleemid mis tahes naabruskonnas, saab neid tavaliselt rühmitada kolme probleemi alla. Inimesed vajavad:

paremat keskkonda - see tähendab rohelisi alasid, mänguväljakuid, prügivabasid alasid, ilusaid aedu, korralikke maju, vähem müra ja saastet. Kasutatavad ressursid peaksid põlvkondade jooksul uuenema.
parem majandus - see tähendab töökohti, mõistlikke hindu, odavamat kütet ja valgust, ei mingeid laenukarjääre.
paremad sotsiaalsed tingimused - see tähendab häid vaba aja veetmise võimalusi, palju spordi- ja kunstirühmi, sõbralikke naabreid.

Kuid paljud inimesed mõistavad nüüd, et kui me tegeleme ühe probleemiga, siis peame tõenäoliselt tegelema ka teiste probleemidega. Näiteks on ebatõenäoline, et uusi kauplusi avatakse piirkonnas, kus kuritegevuse ja vaesuse tase on väga kõrge. Samamoodi ei ole tõenäoline, et kuritegevus väheneb piirkonnas, kus on parandatud eluasemetingimusi, kui seal ei ole töökohti. Inimesed võivad kolida piirkonda, kus on olemas elamispinnad ja töökohad, kuid kui ümbrus on lagunenud ja ühistransport on kehv, ei pruugi nad jääda sinna.

See ei ole ainult kohalik küsimus. Samade probleemidega seisame silmitsi ka riiklikul tasandil. Kui maailma valitsused tahavad tegeleda vaesusega, siis ei pea nad mitte ainult raha ja toiduabi andma, vaid nad peavad aitama kohalikel inimestel saada haridust ja tööd. Inimesed vajavad ka turvalist keskkonda koos sobivate kodude ja joogiveega. Et need asjad toimiksid, peavad valitsused ka tagama, et inimestel oleks tõhus hääl selle üle otsustamisel, mis toimub nende elukohas.

Seda lähenemisviisi nimetatakse "säästvaks arenguks". Kuigi see väljend võib olla segadust tekitav, kasutatakse seda nüüd paljudes valitsuse dokumentides ja rahastamisprogrammides. Jätkusuutlikul arengul on kolm osa: keskkonnasäästlikkus, majanduslik jätkusuutlikkus ja sotsiaalpoliitiline jätkusuutlikkus.

Selle idee keskmes on inimeste vajaduste rahuldamine - kodu, korraliku töökoha, laste hariduse, hea tervishoiu ning turvalise ja tervisliku elukoha järele.

Enamikul rikaste riikide inimestel on enamik neist vajadustest olemas, kuid siiski on palju inimesi, kes elavad vaesuses ja kehva kvaliteediga kodudes. Isegi kui need põhivajadused on rahuldatud, on nende "elukvaliteet" ikkagi paljudel juhtudel ohus: kuritegevus, saaste või elamine naabruskonnas, kus keegi võimulolijatest ei näi hoolivat.

Paljudel aladel on olemas programmid "kohaliku jätkusuutlikkuse" edendamiseks: paljusid neist nimetatakse "kohaliku Agenda 21" kavadeks, mis on nimetatud 1992. aastal toimunud ÜRO Maa tippkohtumisel kokku lepitud säästva arengu rahvusvahelise tegevuskava Agenda 21 järgi.

Graafiline selgitus UNHCRilt

Seotud leheküljed

Ökoloogia
Taaskasutamine
Taastuvenergia
Säästva arengu eesmärgid

Küsimused ja vastused

K: Mis on säästev areng?

V: Jätkusuutlik areng on viis, kuidas inimesed kasutavad vajalikke asju nii, et neid ei jääks järele. See tähendab, et ehitatakse asju ilma loodust kahjustamata ja rahuldatakse praeguste põlvkondade vajadusi, ohustamata tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi.

K: Mida ütles Brundtlandi komisjon säästva arengu kohta?

V: Brundtlandi komisjon ütles, et säästev areng on sama mis jätkusuutlikkus, mis "rahuldab praeguste põlvkondade vajadusi ja [ei] ohusta tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi".

K: Millised on mõned ühised probleemid naabruskondades?

V: Naabruskondade ühiste probleemide hulka kuuluvad parem keskkond (haljasalad, mänguväljakud, prügivabadus, aiad, head majad, vähem müra ja saaste), parem majandus (head töökohad, mõistlikud hinnad, soojus ja valgus, ebaõiglased laenud) ja paremad sotsiaalsed tingimused (head lõbutsemisvõimalused, spordi ja kunstiga tegelevad kogukonnarühmad, sõbralikud naabrid).

Küsimus: Kuidas saavad valitsused aidata vaesuse vastu võidelda?

V: Valitsused saavad aidata vaesuse vastu võidelda, andes raha ja toiduabi ning aidates kohalikel elanikel saada haridust ja tööd. Samuti vajavad inimesed turvalist keskkonda, kus on piisavad kodud ja joogivesi. Et need asjad toimiksid, peaksid valitsused tagama, et inimestel oleks tegelik sõnaõigus otsustada, mis toimub nende elukohas.

K: Mis on "Kohalik Agenda 21"?

V: Kohaliku Agenda 21 kavad on kohaliku jätkusuutlikkuse edendamiseks mõeldud programmid, mis on saanud nime 1992. aastal toimunud ÜRO Maa tippkohtumisel kokku lepitud säästva arengu rahvusvahelise tegevuskava Agenda 21 järgi.

K: Millised on mõned ÜRO seatud säästva arengu eesmärgid? V: ÜRO on avaldanud 17 säästva arengu eesmärki, mille hulka kuuluvad vaesuse kaotamine, puhta vee kättesaadavuse tagamine, majanduskasvu edendamine, elu kaitsmine maal, rahu ja õigluse loomine, kliimameetmete võtmine, ookeanide ja merede taaselustamine jne.