Brundtlandi komisjon — ÜRO säästva arengu komisjon (asutatud 1983)

Brundtlandi komisjon (1983) — ÜRO algatus säästva arengu poliitika loomiseks: globaalne strateegia looduse kaitseks ning majandusliku ja sotsiaalse arengu tasakaalustamiseks.

Autor: Leandro Alegsa

Brundtlandi komisjon loodi ÜRO poolt 1983. aastal, et kaaluda, kuidas päästa inimkeskkonda ja loodusvarasid ning vältida majandusliku ja sotsiaalse arengu halvenemist. Komisjoni ametlikuks nimeks oli Maailma Keskkonna ja Arengu Komisjon (World Commission on Environment and Development, WCED) ning selle esimeheks valiti Norra endine peaminister Gro Harlem Brundtland. Komisjoni töö eesmärk oli leida poliitiliselt realistlikke ja teaduslikult põhjendatud lahendusi üleilmsetele keskkonna- ja arenguprobleemidele.

ÜRO Peaassamblee arvas, et keskkonnaprobleemid on oma olemuselt globaalsed, ja otsustas, et kõigi riikide ühistes huvides on kehtestada säästva arengu poliitika. Brundtlandi komisjoni kahe peamise tulemuse hulka kuulub 1987. aastal välja antud raport "Our Common Future" ("Meie ühine tulevik"), milles anti laialt levinud ja tänapäevalki kasutatav definitsioon säästvast arengust: "areng, mis vastab praeguste põlvkondade vajadustele, ilma et piiratakse tulevaste põlvkondade võimalusi rahuldada oma vajadusi."

Mandaat ja töö

Komisjonil oli ülesanne uurida keskkonna- ja arengu vahelist seost ning pakkuda välja poliitikasoovitusi nii riikidele kui ka rahvusvahelistele institutsioonidele. Töös kasutati interdistsiplinaarseid uuringuid, ekspertide konsultatsioone ja riikidevahelisi arutelusid. Komisjoni raport käsitles järgmisi teemasid:

  • majanduskasvu ja keskkonnakaitse tasakaalustamine;
  • ressursside säästev kasutus ja looduskaitse;
  • sotsiaalne õiguslus, vaesuse vähendamine ja võrdsuse küsimused;
  • rahvusvaheline koostöö, tehnoloogia ülekandmine ja rahastamine;
  • poliitiline juhtimine ja institutsioonide tugevdamine säästva arengu elluviimiseks.

Peamised soovitused ja rõhuasetused

  • Integreeritud lähenemine: keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitika sidumine ühtseks strateegiaks;
  • Majandusarengu jätkusuutlikkus: rohepoliitikad ja tehnoloogiad, mis suurendavad tootlikkust ja vähendavad keskkonnamõjusid;
  • Sotsiaalne õiglus: vaesuse vähendamine ja naiste, kogukondade ning haavatavate rühmade suurem kaasamine otsustusprotsessidesse;
  • Rahvusvaheline koostöö: arenguabi suunamine säästvale majandusele, tehnoloogia ülekandmine ja võlgade ümberkujundamine arenguriikide toetamiseks;
  • Juhtimine ja institutsioonid: riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide institutsioonide tugevdamine, et rakendada säästva arengu poliitikaid efektiivselt.

Mõju ja pärand

Brundtlandi komisjoni raportil oli suur mõju rahvusvahelisele poliitikale. Selle põhimõtted aitasid kujundada 1992. aasta Rio de Janeiro konverentsi (Earth Summit) agendat, sealhulgas Agenda 21-d, ja mõjutasid hiljem ÜRO säästva arengu sihte ning mitmeid riiklikke strateegiaid. Komisjoni töö tõstis esile vajaduse siduda keskkonnakaitse majandusliku arenguga ning andis aluse tänapäevasele diskursusele säästva arengu kohta.

Kriitika ja piirangud

Kuigi raport oli mõjukas, on sellele osutatud ka mitmele kriitikapunktile: mõned hindasid definitsiooni ja soovitusi liiga üldsõnaliseks või poliitiliselt ebakonkreetselt — raskeks rakendada reaalsetes poliitikamehhanismides. Teised tõid esile, et raport ei käsitlenud piisavalt võimsuse- ja huvide ebavõrdsust, mis takistab paljude soovituste rakendamist. Samuti on jäänud elluviimise tasandil püsima rahastamise ja tehnoloogiaülekande probleemid.

Kokkuvõte

Brundtlandi komisjon tähistas olulist muutust selles, kuidas rahvusvaheline kogukond mõistab keskkonna ja arengu seost. Selle raport lõi aluse kaasaegsele mõistele säästev areng ning andis suunised poliitikaks, mis püüab ühendada majanduse arenguvõimalused keskkonna- ja sotsiaalsete piirangutega. Komisjonilt pärinevad ideed on endiselt aktuaalsed ja mõjutavad nii rahvusvahelist kui ka riiklikku poliitikakujundamist.

Brundtlandi aruanne

Brundtlandi komisjoni aruanne avaldati Oxford University Pressi poolt 1987. aastal. Brundtlandi aruande täisteksti saab alla laadida ÜRO Peaassamblee dokumendina A/42/427 - 25 Mbyte suurune [pdf] fail. Saadaval ka Wikisource Brundtlandi aruanne.

Raportis käsitletakse säästvat arengut ja selle saavutamiseks vajalikku poliitikamuutust. Selle mõiste määratlus raportis on üsna hästi teada ja seda tsiteeritakse sageli:

"Säästev areng on areng, mis rahuldab praeguste vajaduste rahuldamist, ohustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi."

Küsimused ja vastused

K: Mis on Brundtlandi komisjon?


V: Brundtlandi komisjon loodi ÜRO poolt 1983. aastal.

K: Miks loodi Brundtlandi komisjon?


V: Brundtlandi komisjon loodi selleks, et mõelda, kuidas päästa inimkeskkonda ja loodusvarasid ning vältida majandusliku ja sotsiaalse arengu halvenemist.

K: Mida arvas ÜRO Peaassamblee keskkonnaprobleemidest?


V: ÜRO Peaassamblee arvas, et keskkonnaprobleemid on oma olemuselt globaalsed.

K: Mida otsustas ÜRO Peaassamblee säästva arengu kohta?


V: ÜRO Peaassamblee otsustas, et säästva arengu poliitika kehtestamine on kõigi riikide ühistes huvides.

K: Millal loodi Brundtlandi komisjon?


V: Brundtlandi komisjon loodi 1983. aastal.

K: Mis oli säästva arengu poliitika kehtestamise eesmärk?


V: Säästva arengu poliitika kehtestamise eesmärk oli säästa inimkeskkonda ja loodusvarasid ning vältida majandusliku ja sotsiaalse arengu halvenemist.

K: Kes lõi Brundtlandi komisjoni?


V: Brundtlandi komisjoni lõi ÜRO.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3