Brundtlandi komisjon
Brundtlandi komisjon loodi ÜRO poolt 1983. aastal, et kaaluda, kuidas päästa inimkeskkonda ja loodusvarasid ning vältida majandusliku ja sotsiaalse arengu halvenemist.
ÜRO Peaassamblee arvas, et keskkonnaprobleemid on oma olemuselt globaalsed, ja otsustas, et kõigi riikide ühistes huvides on kehtestada säästva arengu poliitika.
Brundtlandi aruanne
Brundtlandi komisjoni aruanne avaldati Oxford University Pressi poolt 1987. aastal. Brundtlandi aruande täisteksti saab alla laadida ÜRO Peaassamblee dokumendina A/42/427 - 25 Mbyte suurune [pdf] fail. Saadaval ka Wikisource Brundtlandi aruanne.
Raportis käsitletakse säästvat arengut ja selle saavutamiseks vajalikku poliitikamuutust. Selle mõiste määratlus raportis on üsna hästi teada ja seda tsiteeritakse sageli:
"Säästev areng on areng, mis rahuldab praeguste vajaduste rahuldamist, ohustamata seejuures tulevaste põlvkondade võimet rahuldada oma vajadusi."
Küsimused ja vastused
K: Mis on Brundtlandi komisjon?
V: Brundtlandi komisjon loodi ÜRO poolt 1983. aastal.
K: Miks loodi Brundtlandi komisjon?
V: Brundtlandi komisjon loodi selleks, et mõelda, kuidas päästa inimkeskkonda ja loodusvarasid ning vältida majandusliku ja sotsiaalse arengu halvenemist.
K: Mida arvas ÜRO Peaassamblee keskkonnaprobleemidest?
V: ÜRO Peaassamblee arvas, et keskkonnaprobleemid on oma olemuselt globaalsed.
K: Mida otsustas ÜRO Peaassamblee säästva arengu kohta?
V: ÜRO Peaassamblee otsustas, et säästva arengu poliitika kehtestamine on kõigi riikide ühistes huvides.
K: Millal loodi Brundtlandi komisjon?
V: Brundtlandi komisjon loodi 1983. aastal.
K: Mis oli säästva arengu poliitika kehtestamise eesmärk?
V: Säästva arengu poliitika kehtestamise eesmärk oli säästa inimkeskkonda ja loodusvarasid ning vältida majandusliku ja sotsiaalse arengu halvenemist.
K: Kes lõi Brundtlandi komisjoni?
V: Brundtlandi komisjoni lõi ÜRO.
