Ernesto "Che" Guevara (1928–1967) — Argentina marksist ja revolutsionäär

Ernesto "Che" Guevara (1928–1967) — Argentina marksist ja revolutsionäär: tema elutöö, kõned ja ikooniline foto kujundasid 20. sajandi vastupanuliikumisi ja vasakpoolset ideed.

Ernesto "Che" Guevara, üldtuntud kui el Che või Che (14. juuni 1928 - 9. oktoober 1967) oli Argentina marksist, revolutsionäär, arst, kirjanik, siss, diplomaat ja sõjateoreetik. Ta on populaarne sotsialistide seas. Lisaks sellele oli ta kirjanik ning mõned tema artiklid ja kõned on isegi avaldatud.

Ajakirja Time sõnul oli ta üks 20. sajandi mõjukamaid inimesi. Guerrillero Heroico't, pilti temast, nimetatakse "maailma kuulsaimaks fotoks".

Varajane elu ja haridus

Guevara sündis Rosario linnas Argentinas vaeses, kuid haritud perekonnas. Ta õppis meditsiini Buenos Airese Ülikoolis ja 1950. aastate alguses läbis koos sõbra Alberto Granadoga pika rännaku läbi Ladina-Ameerika, mis mõjutas tugevalt tema poliitilist maailmavaadet. Need reisid on kokku võetud tema tuntumas teoses, mis Eesti keeles tuntud kui "Mootorratta päevikud".

Poliitiline ärkamine ja Kuuba revolutsioon

Reisid ja kokkupuude vaesuse, haiguse ja poliitilise repressiooniga tekitasid temas sügava veendumuse, et radikaalsed muutused on vajalikud. Mexicos kohtus ta Fidel Castro ja tema rühmitusega ning ühines 1955. aastal 26. juuli liikumisega. 1956. aastal sõitsid nad Kuubasse laevaga Granma, et algatada geriljalahingud Batista režiimi vastu. Guevara tõusis kiiresti relvajõududes maineka komandörina ja osales otsustavates lahingutes Sierra Maestras.

Ta juhtis 1958. aastal vallutusi, mis aitasid murda Batista režiimi vastupanu, eriti oluliseks osutus Santa Clara lahing, mille järel Batista põgenes ja revolutsioon võitis. 1959. aastal asutati Kuuba uus valitsus, kus Guevara mängis keskset rolli.

Töö Kuubas ja rahvusvaheline tegevus

Pärast revolutsiooni täitis Guevara mitmeid ametikohti: ta töötas diplomaatina, juhtis riikliku panga tegevust ning sai tööstusministriks. Tema poliitika rõhutas kiiret industrialiseerimist, riiklikku kontrolli majanduse üle ning moraalsete (mitte ainult materiaalseid) stiimulite tähtsust töömotivasioonis. Samas olid tema majanduslikud otsused vastuolulised ja tulemused erinevad — tema poliitikad ja terav juhtimisstiil tekitasid nii toetust kui ka kriitikat.

Guevara oli ka aktiivne rahvusvahelises välispoliitikas: ta esindas Kuubat rahvusvahelistel kohtumistel ja toetas revolutsioonilist tegevust teistes arenguriikides, olles veendunud, et relvastatud ülestõus võib levitada sotsialismi.

Kongo ja Boliviaga seotud tegevus ning surm

1965. aastal lahkus Guevara Kuubalt, et viia revolutsiooni mujale Aafrikasse ja Lõuna-Ameerikasse. Ta osales ebaõnnestunud operatsioonides Kongo Vabariigis ning hiljem suundus Boliviasse, kus üritas moodustada geriljaväe ja ergutada laiemat ülestõusu. Tema bolivia missioon ebaõnnestus: relvastatud jõuk kippus olema väike, kohaliku toe tase väike ja Bolivian armeega toimusid kokkupõrked.

8. oktoobril 1967 tabasid Bolivia väed, kellele osaliselt aitasid kaasa ja nõu andsid ka USA luureteenistuse nõustajad. Guevarat lasti välja 9. oktoobril 1967 La Higueras (Bolivia) lähedal; tema surm põhjustas nii leina toetajate kui ka rõõmu vaenlaste seas ning muutis teda kiiresti sümboliks.

Pärand, tähendus ja vastuolud

• Ikonograafia: Guevara näost tehtud foto (tuntud kui Guerrillero Heroico) muutus globaalsete protestiliikumiste, popkultuuri ja riietuse ikooniks — pilt on laialdaselt kasutatud embleemina, tihti ilma algse poliitilise kontekstita.
• Poliitiline mõju: Tema ideed geriljasõjast (foco-teooria), revolutsioonilisest internatsionalismist ja radikaalsest ümberkorraldusest mõjutasid vasakpoolseid liikumisi üle maailma.
• Vastuolud: Guevara suhtes on esitatud ka rida raskeid süüdistusi — tema osalemine sõjalistes kohtutes, mõnede vangide hukkamised ja autoritaarne juhtimisstiil tekitavad teravat kriitikat inimeseõiguste rinde poolt. Toetajad tunnustavad teda kui võitlejat sotsiaalse õigluse eest ja isikut, kes pani oma elu riskidesse oma ideaalide nimel.

Kirjandus ja avaldatud teosed

Guevara jätkas kirjutamist kogu elu. Tema reisipäevikud, sõjateoreetilised tööd (nt "Guerrilla Warfare") ja kõned on avaldatud mitmes keeles. Need tekstid annavad aimu tema maailmavaatest, strateegiast ja isiklikust filosoofiast ning on olulised uurimaks 20. sajandi revolutsioonilist mõtlemist.

Lühifaktid

• Sündis: 14. juuni 1928, Rosario, Argentina
• Suri: 9. oktoober 1967, Bolivia
• Ametid: arst, revolutsionäär, sõjateoreetik, diplomaat, kirjanik
• Tuntud teosed ja teemad: mootorratta päevikud, geriljasõja teooria, majandus- ja poliitikate rakendamine Kuubal

Che Guevara on jätkuvalt üks 20. sajandi kõige vastuolulisemaid ja samas mõjuvõimsamaid figuure — tema elu ja teod äratavad nii imetlust kui ka tugevat kriitikat ning tema kujutis elab edasi nii poliitilistes aruteludes kui popkultuuris.

Che popkultuuris

Inimestel on Che Guevara kohta erinevad arvamused. Mõned peavad teda heaks juhiks. Lisaks sellele oli ta suurepärane kirjanik ning mõned tema artiklid ja kõned on isegi avaldatud. Teised peavad teda halvaks inimeseks, kes tahtis inimestele haiget teha. Mustvalge pilt Guevara näost on üks enim müüdud kujutisi. Seda võib leida paljudel esemetel. Nende hulka kuuluvad t-särgid, mütsid, plakatid ja muud esemed. Pilt põhineb Alberto Korda Díazi fotol. Díaz oli Kuuba fotograaf. See on tehtud 1960. aastal.

Guevara on endiselt oluline isik. Teda peetakse noorusliku mässu eeskujuks.

Film ''Mootorratturite päevikud'' räägib Chest. See kirjeldab tema reisi läbi Lõuna-Ameerika. See reis toimus 1950ndatel aastatel. Filmi lavastas Walter Salles. Filmi produtsent on Robert Redford.

Graafik Che, autor Jim Fitzpatrick

Otsing