Jupiteri kuud: 79 teadaolevat kuud, Galilei kuud ja peamised omadused

Avasta Jupiteri 79 kuud: Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede, Callisto), nende suurused, orbiidid ja omadused — põhjalik ja kaasahaarav ülevaade.

Autor: Leandro Alegsa

06-11-2025 15:56

Jupiteril on 79 teadaolevat kuud. Jupiteril on Päikesesüsteemi teistest planeetidest kõige rohkem suhteliselt stabiilse orbiidiga kuule.

Kõige massiivsemad kuud on neli Galilei kuud, mille Galileo Galilei ja Simon Marius avastasid 1610. aastal sõltumatult. Need olid esimesed objektid, mis leiti, et nad tiirlevad ümber keha, mis ei ole Maa ega Päike. Galilei kuud on kaugelt kõige suuremad ja massiivsemad objektid, mis tiirlevad Jupiteri ümber. Ülejäänud 75 teadaolevat kuud ja rõngad moodustavad kokku vaid 0,003% kogu orbiidi massist. Need neli on Io, Europa, Ganymede ja Callisto. Nad on umbes sama suured kui Maa kuu, mõned on veidi suuremad, mõned väiksemad.

Alates 19. sajandi lõpust on avastatud kümneid palju väiksemaid Jovia kuule. Nende kõigi läbimõõt on alla 250 kilomeetri (160 mi), kusjuures enamik neist ületab vaevalt 5 kilomeetrit (3,1 mi). Nende orbiidi kuju varieerub peaaegu täiuslikust ringikujulisest kuni väga ekstsentrilise ja kallutatud orbiidini. Paljud neist pöörlevad Jupiteri pöörlemissuunaga vastupidises suunas (tagurpidi liikumine). Orbitaalperioodid ulatuvad seitsmest tunnist (mis võtab vähem aega kui Jupiteri pöörlemine ümber oma telje) kuni umbes kolm tuhat korda pikema ajani (peaaegu kolm Maa aastat).

Galilei kuud — olulisemad omadused

Nelja Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto) iseloomustavad suured massid, erinevad geoloogilised seisundid ja tähtsus teadusuuringute jaoks. Mõned põhifaktid nende kohta:

Io — kõige aktiivsem vulkaaniline keha Päikesesüsteemis; tugev mareaalne kuumusevool tuleneb peamiselt gravitatsioonilisest murrangust (tidal heating). Orbiitaline kaugus Jupiterist ~421 700 km, orbiaja ~1,77 ööpäeva.
Europa — sile jääpind, mille all arvatakse olevat soolane vedel ookean, mis muudab selle üheks peamiseks kandidaadiks elu otsinguks väljaspool Maad. Kaugus Jupiterist ~670 900 km, orbiaeg ~3,55 ööpäeva.
Ganymede — Päikesesüsteemi suurim kuu (suurem kui planeedi Merkuri pool), omab oma magnetvälja ja mitmekesist geoloogiat. Kaugus Jupiterist ~1 070 400 km, orbiaeg ~7,15 ööpäeva.
Callisto — tugevasti kraatrite kaetud, geoloogiliselt passiivsem pind; suur osakaal jääd ja kivimit. Kaugus Jupiterist ~1 882 700 km, orbiaeg ~16,69 ööpäeva.

Lisaks suurtele mõõtmetele on Galilei kuud omavahelises dünaamikas huvitavad: Io, Europa ja Ganymede on Laplace'i resonantsis (1:2:4), mis mõjutab nende orbiidieksentrilisust ja sisemist soojenemist.

Väikesed kuud ja orbiirigrupid

Jupiteri teised kuud jagunevad mitmeks kategooriaks:

Sisemised väiksed kuud — väga lähedal planeedile ja sageli seotud rõngastega. Näiteks Metis, Adrastea, Amalthea ja Thebe (võrreldes Galilei kuudega palju väiksemad ja lähemal Jupiterile).
Prograadsed välis- ja Himalia-tüüpi grupid — väiksemad, progradeselt tiirlevad kuud, mis võivad olla mõne suurema varese fragmendid või ühisest algsest objektist eraldunud.
Retrogradsed ebaregulaarsete orbiitidega kuud — nagu Pasiphae-, Carme- ja Ananke-grupid: need tiirlevad vastassuunas Jupiteri pöörlemisele, neil on suuremad kaldenurgad ja eksentrilisemad orbiidid. Neid peetakse tõenäoliselt gravitatsiooniliselt kinni püütud asteroidideks või kildude kogumiks.

Paljudel neist väikestest kuudest on läbimõõt vaid mõnest kilomeetrist kuni mõnesaja kilomeetrini; orbiidiperioodid on väga erinevad – alates tundidest kuni aastateks.

Avastamine ja uurimine

Esimesed kuud avastati 17. sajandil (Galilei kuud). Alates 19. sajandi lõpust ja eriti 20. sajandil on avastatud kümneid uusi väikseid kuud tänu paremaks muutunud teleskoopidele ja pilditöötlusele. Olulised läbimurded tulid ruumilennukitest:

Pioneer ja Voyager (1970. aastad) — andsid esimesed lähivaatlused ja palju uusi andmeid atmosfääride, magnetosfääri ning kuude pindade kohta.
Galileo orbitaalsond (1995–2003) — detailne uurimine Galilei kuude ning Jupiteri süsteemi magnetväljaprotsesside kohta.
Juno (alates 2016) ja Maaltvaatlus (Hubble) — jätkavad Jupiteri ja selle kuude uurimist, andes uusi pilte ja mõõtmisi.

Tulevased missioonid, näiteks Euroopa ja Ameerika planeeritavad kuue-uurimised (Erinevad projektid Europa ja Ganymede uurimiseks), keskenduvad peamiselt Europa all oleva ookeani otsese uurimise võimalustele ja eluvõimalustele.

Miks Jupiteri kuud on olulised

Teaduslikult huvitavad on eriti need kuud, kus esineb sisemist soojust ja vedeliku allkihi võimalus (näiteks Europa). Need pakuvad võimalusi otsida elu märke väljaspool Maad.
Jupiteri kuud aitavad mõista planeetide teke- ja arenguprotsesse, sh kuude tekkeviise (süntesed ja püütud objektid) ning dünaamikat suures gravitatsioonilises väljas.
Jupiteri süsteem koos rõngaste ja kuudega on loomulik laboratoorium magnetosfääri, plahvatusliku vulkanismi ja jää-kivim-keemia uurimiseks.

Kokkuvõtlikult: kuigi Jupiteril on 79 teadaolevat kuud, on kõige olulisemad ja huvitavamad teadusuuringute seisukohalt neli Galilei kuud, mis eristuvad suuruse, massi ja geoloogilise mitmekesisuse poolest. Ülejäänud kuud pakuvad aga väärtuslikku teavet süsteemi päritolu, orbiididünaamika ja võimalikest püütud objektidest.

Kuude nimekiri

See nimekiri algab neist, mis liiguvad kõige kiiremini ümber Jupiteri (orbiidil). See tähendab, et neil on kõige lühem tiirlemisperiood. Lilla värviga tähistatud kuud on "Galilei kuud", tumehalliga tähistatud kuud on tagasipöörduva orbiidiga ja tavalise valge taustaga kuud on progresseeruva orbiidiga.

	Silt	Nimi	Väljendus (võti)	Pilt	Läbimõõt (km)	Mass (×10 ¹⁶kg)	Poolpeateljed (km)	Orbitaalperiood (d)	Kalduvus (°)	Eksentrilisus	Avastamise aasta	Avastaja	Rühm
1	XVI	Metis	ˈmiːtɨs		60×40×34	~3.6	127,690	+7h 4m 30s	0.06°	0.0002	1979	Synnott (Voyager 1)	Sisemine
2	XV	Adrastea	ˌædrəˈstiːə		20×16×13	~0.2	129,000	+7h 9m 30s	0.03°	0.0015	1979	Jewitt (Voyager 2)	Sisemine
3	V	Amalthea	ˌæməlˈθiːə		250×146×128	208	181,366	+11h 57m 23s	0.374°	0.0032	1892	Barnard	Sisemine
4	XIV	Thebe	ˈθiːbiː		116×98×84	~43	221,889	+16h 11m 17s	1.076°	0.0175	1979	Synnott (Voyager 1)	Sisemine
5	I	Io	ˈaɪ.oʊ		3,660.0×3,637. 4×3,630.6	8,900,000	421,700	+1.769 137 786	0.050°	0.0041	1610	Galilei	Galilei
6	II	Europa	jʊˈroʊpə		3,121.6	4,800,000	671,034	+3.551 181 041	0.471°	0.0094	1610	Galilei	Galilei
7	III	Ganymede	ˈɡænɨmiːd		5,262.4	15,000,000	1,070,412	+7.154 552 96	0.204°	0.0011	1610	Galilei	Galilei
8	IV	Callisto	kəˈlɪstoʊ		4,820.6	11,000,000	1,882,709	+16.689 018 4	0.205°	0.0074	1610	Galilei	Galilei
9	XVIII	Themisto	θɨˈmɪstoʊ		8	0.069	7,393,216	+129.87	45.762°	0.2115	1975/2000	Kowal & Roemer/ Sheppard et al.	Themisto
10	XIII	Leda	ˈliːdə		16	0.6	11,187,781	+241.75	27.562°	0.1673	1974	Kowal	Himalia
11	VI	Himalia	haɪˈmeɪliə		170	670	11,451,971	+250.37	30.486°	0.1513	1904	Perrine	Himalia
12	X	Lysithea	laɪˈsɪθiːə		36	6.3	11,740,560	+259.89	27.006°	0.1322	1938	Nicholson	Himalia
13	VII	Elara	ˈɛlərə		86	87	11,778,034	+261.14	29.691°	0.1948	1905	Perrine	Himalia
14	- —	Dia			4	0.009 0	12 570 424	+287.93	27.584°	0.2058	2001	Sheppard et al.	Himalia
15	XLVI	Carpo	ˈkɑrpoʊ ˈkɑrpoʊ		3	0.004 5	17,144,873	+458.62	56.001°	0.2735	2003	Sheppard et al.	Carpo
16	- —	S/2003 J 12			1	0.000 15	17,739,539	−482.69	142.680°	0.4449	2003	Sheppard et al.
17	XXXIV	Euporie	juːˈpoʊrɨ.iː		2	0.001 5	19,088,434	−538.78	144.694°	0.0960	2002	Sheppard et al.	Ananke
18	- —	S/2003 J 3			2	0.001 5	19,621,780	−561.52	146.363°	0.2507	2003	Sheppard et al.	Ananke
19	- —	S/2003 J 18			2	0.001 5	19,812,577	−569.73	147.401°	0.1569	2003	Gladman et al.	Ananke
20	XLII	Thelxinoe	θɛlkˈsɪnɵʊiː		2	0.001 5	20,453,753	−597.61	151.292°	0.2684	2003	Sheppard et al.	Ananke
21	XXXIII	Euanthe	juːˈænθiː		3	0.004 5	20,464,854	−598.09	143.409°	0.2000	2002	Sheppard et al.	Ananke
22	XLV	Helike	ˈhɛlɨkiː		4	0.009 0	20,540,266	−601.40	154.586°	0.1374	2003	Sheppard et al.	Ananke
23	XXXV	Orthosie	ɔrˈθɒsɨ.iː		2	0.001 5	20,567,971	−602.62	142.366°	0.2433	2002	Sheppard et al.	Ananke
24	XXIV	Iocaste	ˌaɪ.ɵˈkæstiː		5	0.019	20,722,566	−609.43	147.248°	0.2874	2001	Sheppard et al.	Ananke
25	- —	S/2003 J 16			2	0.001 5	20,743,779	−610.36	150.769°	0.3184	2003	Gladman et al.	Ananke
26	XXVII	Praxidike	prækˈsɪdɨkiː		7	0.043	20,823,948	−613.90	144.205°	0.1840	2001	Sheppard et al.	Ananke
27	XXII	Harpalyke	hɑrˈpælɨkiː		4	0.012	21,063,814	−624.54	147.223°	0.2440	2001	Sheppard et al.	Ananke
28	XL	Mneme	ˈniːmiː		2	0.001 5	21,129,786	−627.48	149.732°	0.3169	2003	Gladman et al.	Ananke
29	XXX	Hermippe	hɚˈmɪpiː		4	0.009 0	21,182,086	−629.81	151.242°	0.2290	2002	Sheppard et al.	Ananke?
30	XXIX	Thyone	θaɪˈoʊniː		4	0.009 0	21,405,570	−639.80	147.276°	0.2525	2002	Sheppard et al.	Ananke
31	XII	Ananke	əˈnæŋkiː		28	3.0	21,454,952	−642.02	151.564°	0.3445	1951	Nicholson	Ananke
32	L	Herse			2	0.001 5	22,134,306	−672.75	162.490°	0.2379	2003	Gladman et al.	Carme
33	XXXI	Aitne	ˈaɪtniː		3	0.004 5	22,285,161	−679.64	165.562°	0.3927	2002	Sheppard et al.	Carme
34	XXXVII	Kale	ˈkeɪliː		2	0.001 5	22,409,207	−685.32	165.378°	0.2011	2002	Sheppard et al.	Carme
35	XX	Taygete	teiˈɪdʒɨtiː		5	0.016	22,438,648	−686.67	164.890°	0.3678	2001	Sheppard et al.	Carme
36	- —	S/2003 J 19			2	0.001 5	22,709,061	−699.12	164.727°	0.1961	2003	Gladman et al.	Carme
37	XXI	Chaldene	kælˈdiːniː		4	0.007 5	22,713,444	−699.33	167.070°	0.2916	2001	Sheppard et al.	Carme
38	- —	S/2003 J 15			2	0.001 5	22,720,999	−699.68	141.812°	0.0932	2003	Sheppard et al.	Ananke?
39	- —	S/2003 J 10			2	0.001 5	22,730,813	−700.13	163.813°	0.3438	2003	Sheppard et al.	Carme?
40	- —	S/2003 J 23			2	0.001 5	22,739,654	−700.54	148.849°	0.3930	2004	Sheppard et al.	Pasiphaë
41	XXV	Erinome	ɨˈrɪnɵmiː		3	0.004 5	22,986,266	−711.96	163.737°	0.2552	2001	Sheppard et al.	Carme
42	XLI	Aoede	eɪˈiːdiː		4	0.009 0	23,044,175	−714.66	160.482°	0.6011	2003	Sheppard et al.	Pasiphaë
43	XLIV	Kallichore	kəˈlɪkɵriː		2	0.001 5	23,111,823	−717.81	164.605°	0.2041	2003	Sheppard et al.	Carme?
44	XXIII	Kalyke	ˈkælɨkiː		5	0.019	23,180,773	−721.02	165.505°	0.2139	2001	Sheppard et al.	Carme
45	XI	Carme	ˈkɑrmiː		46	13	23,197,992	−721.82	165.047°	0.2342	1938	Nicholson	Carme
46	XVII	Callirrhoe	kəˈlɪrɵʊiː		9	0.087	23,214,986	−722.62	139.849°	0.2582	2000	Gladman et al.	Pasiphaë
47	XXXII	Eurydome	jʊˈrɪdəmiː		3	0.004 5	23,230,858	−723.36	149.324°	0.3769	2002	Sheppard et al.	Pasiphaë?
48	XXXVIII	Pasithee	pəˈsɪθɨ.iː		2	0.001 5	23,307,318	−726.93	165.759°	0.3288	2002	Sheppard et al.	Carme
49	XLIX	Kore	ˈkoʊriː		2	0.001 5	23,345,093	−776.02	137.371°	0.1951	2003	Sheppard et al.	Pasiphaë
50	XLVIII	Cyllene	sɨˈliːniː		2	0.001 5	23,396,269	−731.10	140.148°	0.4115	2003	Sheppard et al.	Pasiphaë
51	XLVII	Eukelade	juːˈkɛlədiː		4	0.009 0	23,483,694	−735.20	163.996°	0.2828	2003	Sheppard et al.	Carme
52	- —	S/2003 J 4			2	0.001 5	23,570,790	−739.29	147.175°	0.3003	2003	Sheppard et al.	Pasiphaë
53	VIII	Pasiphaë	pəˈsɪfeɪ.iː		60	30	23,609,042	−741.09	141.803°	0.3743	1908	Gladman et al.	Pasiphaë
54	XXXIX	Hegemone	hɨˈdʒɛməniː		3	0.004 5	23,702,511	−745.50	152.506°	0.4077	2003	Sheppard et al.	Pasiphaë
55	XLIII	Arche	ˈɑrkiː		3	0.004 5	23,717,051	−746.19	164.587°	0.1492	2002	Sheppard et al.	Carme
56	XXVI	Isonoe	aɪˈsɒnɵʊiː		4	0.007 5	23,800,647	−750.13	165.127°	0.1775	2001	Sheppard et al.	Carme
57	- —	S/2003 J 9			1	0.000 15	23,857,808	−752.84	164.980°	0.2761	2003	Sheppard et al.	Carme
58	- —	S/2003 J 5			4	0.009 0	23,973,926	−758.34	165.549°	0.3070	2003	Sheppard et al.	Carme
59	IX	Sinope	sɨˈnoʊpiː		38	7.5	24,057,865	−762.33	153.778°	0.2750	1914	Nicholson	Pasiphaë
60	XXXVI	Sponde	ˈspɒndiː		2	0.001 5	24,252,627	−771.60	154.372°	0.4431	2002	Sheppard et al.	Pasiphaë
61	XXVIII	Autonoe	ɔːˈtɒnɵʊiː		4	0.009 0	24,264,445	−772.17	151.058°	0.3690	2002	Sheppard et al.	Pasiphaë
62	XIX	Megaclite	ˌmɛɡəˈklaɪtiː		5	0.021	24,687,239	−792.44	150.398°	0.3077	2001	Sheppard et al.	Pasiphaë
63	- —	S/2003 J 2		Destiny	2	0.001 5	30,290,846	−1 077.02	153.521°	align="right"\| 0.1882	2003	Sheppard et al.

Küsimused ja vastused

K: Mitu kuud on Jupiteril?

V: Jupiteril on 79 teadaolevat kuud.

K: Kes avastas neli Jupiteri Galilei kuud?

V: Jupiteri neli Galilei kuud avastasid 1610. aastal Galileo Galilei ja Simon Marius sõltumatult.

K: Kuidas nimetatakse nelja Galilei kuud?

V: Neli Galilei kuud on Io, Europa, Ganymedeus ja Callisto.

Küsimus: Kuidas on Galilei kuude suurused võrreldavad Maa kuuga?

V: Galilei kuud on umbes sama suured kui Maa kuu, mõned on veidi suuremad, mõned väiksemad.

K: Kui suur on iga teine 75 Jova kuu?

V: Kõigi 75 Jova kuu läbimõõt on alla 250 kilomeetri (160 mi), enamik neist ületab vaevalt 5 kilomeetrit (3,1 mi).

K: Milline on nende orbiidi kuju?

V: Nende orbiidi kuju varieerub peaaegu täiuslikust ringikujulisest kuni väga ekstsentrilise ja kallutatud orbiidini. Paljud neist pöörlevad Jupiteri pöörlemissuunaga vastupidises suunas (tagasipöörduv liikumine).

K: Milline on nende orbitaalperiood võrreldes Jupiteri omaga?

V: Orbitaalperioodid ulatuvad seitsmest tunnist (mis võtab vähem aega kui Jupiteri pöörlemine ümber oma telje) kuni umbes kolm tuhat korda rohkem (peaaegu kolm Maa aastat).

Otsige