Gröönimaa meri — asukoht, kliima ja elustiku ülevaade
Gröönimaa meri on Arktika piirkonnas asuv merelaht, mida mõnikord käsitletakse osana Põhja-Jäämerest ja teiste allikate järgi ka osana Atlandi ookeanist. Läänes piirneb see Gröönimaaga, idas Svalbardi saarestikuga, põhjas Frami väina ja Põhja-Jäämerega ning lõunas Norra mere ja Islandiga. Meri moodustab olulise osa Põhja-Atlandi ja Arktika veeringest ning on geograafiliselt ja ökoloogiliselt mitmekesine.
Asukoht, sügavus ja veevoolud
Gröönimaa mere sisestruktuur on mitmekihiline: ranniku lähedased alad on suhteliselt madalad, samas kui keskmised ja idapoolsed osad süvenevad mitmetesse tuhandetesse meetritesse — sügavaimad basseinid võivad ulatuda üle 3 000 meetri. Mere veeliikumist mõjutavad kaks peamist voolu: külm East Greenland Current toob Gröönimaalt lõunasse jääkülma vett ja jääuhtlusi, samal ajal kui West Spitsbergen (maid: Lääne-Svalbardi) Current toob läänest Atlandi vett põhja poole, soojendades Svalbardi rannikuid ja vähendades jääkogunemist.
Oluline hüdrodünaamiline protsess Gröönimaa meres on sügavveekonvektsioon ehk tihedate, külmade soolaste vetete tekkimine, mis osaleb globaalsetes veeringetes (thermohaline ringlus). See mõjutab nii regionaalset kliimat kui ka laiemalt Põhja-Atlandi ookeani tingimusi.
Kliima ja jääolud
Mere kliima on arktiline: valitsevad külmad temperatuuriolud, tugevad põhjatuuled ja rikkalikud jääolud, eriti talvekuudel. Pinnaõhu temperatuurid püsivad aasta suurema osa ajal allpool või ümber 0 °C ning soojemapoolsetel suvekuudel tõuseb vesi ja õhk harva palju üle 0 °C rannikualadel. Talvel tekib laialdane väljajää (läänijää), eriti Islandist põhja poole jäävatel aladel ning Gröönimaa ja Jan Mayeni saare vahel.
Elustik
Gröönimaa meri toetab mitmekesist arktikatüüpi elustikku. Meres elutsevad nii plankton kui ka kõrgemad rööv- ja saakliigid, mis moodustavad toiduahela aluse. Kevadel ja suvel toimuvad intensiivsed fütoplanktoni õitsengud, mis toidavad kala- ja loomarikkust.
Olulised imetajad ja imetajate pesitsus- või toitumispiirkonnad hõlmavad mitmeid hülgelisi ning vaalaliike. Mere üks tuntumaid pesitsuspiirkondi on hariliku ja viigerhülge populatsioonid; hülgejahil põhinev inimtegevus on ulatunud piirkonnas üle 200 aasta. Lisaks hülgetele võib piirkonnas kohata jääkarusid (rannikualadel), erinevaid vaalasid (sh väiksemaid ja suuremaid kõhualuseid liike nagu rõhuv hulk liike) ning rohkelt merelinde.
Saared ja asustus
Gröönimaa mere suuremad saared ja saarestikud hõlmavad Svalbardi saarestikku ning mitmeid väiksemaid ja sageli nimetatud saari nagu Edvards, Eila, Godfred Hansens, Île-de-France, Jan Mayen Lynns, Norske ja Schnauders. Nendest on püsiasustusega peamiselt Svalbardi; Jan Mayen on valdavalt asustamata, kus on ajutisi või hooajalisi meteoroloogilisi ja sõjalisi üksusi. Enamik saari on metsikud ja inimasustus puudub või on väga piiratud, kuid neid kasutatakse teaduslikeks uurimusteks, jahipidamiseks ja mõnel juhul turismiks.
Inimtegevus ja keskkonnariskid
Gröönimaa meri on traditsiooniliselt olnud tähtis kalapüügi-, hülge- ja vete-elustiku ressursi allikas. Tänapäeval mõjutavad regiooni ka teadusuuringud, meretransport ja kasvav huvi ressursside, sealhulgas potentsiaalsete nafta- ja gaasivarude vastu. Kuna jääolud on kliimamuutuse tõttu muutumas (talvine ja suvine jääkate väheneb ning jäämine lüheneb), suureneb laevaliiklusperiood ning avanevad uued meretranspordi- ja majandusvõimalused, kuid sellega kaasnevad ka ökoloogilised riskid nagu saastamine, kaupmeetranspordi õnnetustest tingitud õlilekked ning muutused elupaikades ja liikide levikus.
Muud tähelepanekud
Gröönimaa merel on oluline teaduslik roll Arktika kliimasüsteemi uurimisel: sügavveevormid, jäädünaamika ja bioloogilised muutused annavad väärtuslikku teavet globaalse kliimasüsteemi töö kohta. Regionaalsed muutused mõjutavad kohalikke kogukondi ja laiemalt Põhja-Atlandi ookeani ökosüsteemi.
Kokkuvõtlikult on Gröönimaa meri Arktika oluline ookeanipiirkond, kus kohtuvad külm polaarvesi ja soojem atlandiline vesi, mis loob erilise keskkonna nii looduslikule elustikule kui ka inimtegevusele. Kliimamuutused ja kasvav huvi piirkonna ressursside vastu tõstavad selle mere tähtsuse nii teaduslikus kui ka poliitilises kontekstis.
Gröönimaa meri
Fauna
Gröönimaa meres on palju organisme, mis moodustavad ookeanide toiduahela aluse. Suuremad selgrootud, kalad (nagu tursk, heeringas, meriahven, hiidlest ja lest), linnud ja imetajad (sealhulgas mitmesugused hülge-, vaalade ja delfiinide liigid) toituvad kõik väiksematest selgrootutest ja väikeorganismidest. Rannikuäärsed samblad, samblikud ja hõredad põõsad on toiduks hirvedele ja muskushärgadele, keda omakorda jahivad jääkarud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on roheline meri?
V: Gröönimaa meri on veekogu, mis piirneb läänes Gröönimaaga, idas Svalbardi saarestikuga, põhjas Frami väinaga ja Põhja-Jäämerega ning lõunas Norra mere ja Islandiga.
Küsimus: Kas Gröönimaa meri on osa Põhja-Jäämerest või Atlandi ookeanist?
V: Gröönimaa meri on mõnikord määratletud kui osa Põhja-Jäämerest ja mõnikord kui osa Atlandi ookeanist.
K: Milline on Gröönimaa mere kliima?
V: Gröönimaa meres valitseb arktiline kliima, kus puhuvad korrapärased põhjatuuled ja temperatuur tõuseb harva üle 0 °C.
K: Mis on läänejää?
V: Läänijää on suur jäämägi, mis moodustub talvel Gröönimaa meres, Islandist põhja pool, Gröönimaa ja Jan Mayeni saare vahel.
K: Milline on läänejää tähtsus?
V: Läänijää on hariliku hülge ja viigerhülge peamine kasvukoht ning seda on kasutatud hülgejahiks juba üle 200 aasta.
K: Millised on mõned Gröönimaa mere suuremad saared?
V: Gröönimaa mere suuremate saarte hulka kuuluvad Svalbardi saarestik, Edvards, Eila, Godfred Hansens, Île-de-France, Jan Mayen Lynns, Norske ja Schnauders.
Küsimus: Kas mõni Gröönimaa mere saartest on asustatud?
V: Ainult Svalbardi saared on asustatud ja Jan Mayenil on ainult hooajaline sõjaväelaste personal.
