Toiduahel ja toiduvõrgustik: kuidas energia liigub ökosüsteemis
Toiduahel ja toiduvõrgustik: avasta, kuidas energia liigub ökosüsteemis — tootjad, tarbijad ja lagundajad tasakaalustavad elu tsükleid.
Toiduahel kirjeldab eri organismide vahelisi toitumissuhteid konkreetses keskkonnas või elupaigas. Oluline on mõista, et tootjad ei asu toiduahela lõpus, vaid selle alustalaks: taimed (ning mõned bakterid ja sinivetikad) toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi teel või keemilise sünteesi abil ja varustavad ülejäänud ökosüsteemi energiaga. Organismid, kes suudavad ise oma toitu valmistada, nimetatakse tootjateks või produtsentideks. Tarbijad (konsumendid) on organismid, kes saavad energiat tootjatelt või teistelt tarbijatelt.
Trofilised tasemed ja energiavoog
Toiduahel jaotub trofilisteks tasemeteks:
- Tootjad – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet (nt taimed).
- Primaar- ehk esmatarbijad – taimtoidulised loomad, kes söövad tootjaid.
- Sekundaar- ja tertiaar-tarbijad – kiskjad, kes söövad teisi loomi (järjest kõrgemal troofilisel tasemel).
- Lagundajad – seened, bakterid ja teised mikroorganismid, mis lagundavad surnud orgaanikat ja vabastavad toitained tagasi keskkonda.
Energia liigub päikesest tootjate kaudu kõrgematele troofilistele tasemetele, kuid iga järgnev tase saab eelmiselt vaid osa energiast (läheduses sageli mainitud ~10% reegel). Suur osa energiast kaob soojusena ainevahetuse ja liikumise käigus, mistõttu ahela lõpus on energia kogus palju väiksem kui tootjate juures.
Noolte tähendus ja suund
Toiduahelates näidatakse tavaliselt nooltega, kes kellelt toitu saab — nool liigub väljapoole söödavalt organismini (st nool näitab energiat ja rakuorgaanikat, mis liigub saajasse). See aitab mõista, kuidas energia ja aine voolavad ökosüsteemis.
Toiduvõrgustik – reaalsuse parem mudel
Igas looduslikus süsteemis kattuvad ja põimuvad paljud toiduahelad: sama liiki organismid võivad olla mitme erineva ahela osaks. Kui eri toiduahelad on omavahel seotud, tekib toiduvõrgustik. Toiduvõrgustik näitab paremini ökosüsteemi keerukust, kuna ühel liigil võib olla mitu toiduallikat ja mitu röövli.
Toiduvõrgustikud aitavad selgitada, kuidas muutused ühe liigi populatsioonis (nt vähenemine või suurenemine) mõjutavad teisi liike ja kogu ökosüsteemi stabiilsust. Kui mõni liik kaob või väheneb dramaatiliselt, võivad selle häired levida läbi toiduvõrgustiku.
Lagundajad ja ainete ringlus
Lagundajad (detritivoorid, bakterid, seened) on toiduahela ja toiduvõrgustiku oluline osa: nad lagundavad surnud organisme ja orgaanilist prahti, vabastades toitained (nt lämmastik, fosfor), mida tootjad uuesti kasutavad. See tagab aineringe ökosüsteemis ja aitab hoida süsteemi jätkusuutlikkust.
Ökosüsteemi tasakaal, võtme- ja monitorliigid
Toiduahelad ja -võrgustikud mõjutavad ökosüsteemi tasakaalu: mõni liik võib toimida võtmelisena (keystone species), kelle mõju teiste liikide suhtes on suurem kui tema arvukus. Kaasaegsed ökoloogilised uuringud kasutavad sageli toiduvõrgustikke, et mõista ja prognoosida, kuidas liigimuutused või inimese tegevus (nt elupaikade hävitamine, invasiivsete liikide sissevedu, ülepüügi tõttu) mõjutavad ökosüsteemi toimimist.
Inimese mõju ja probleemid
- Biomagnifikatsioon: toksilised ained (nt elavhõbe, DDT) võivad kuhjuda troofilistel tasemetel — kõrgeima taseme kiskjad võivad sisaldada kõige suuremaid kontsentratsioone.
- Elupaikade kadumine ja fragmendatsioon mõjutavad tootjate ja tarbijate suhteid ning võivad rikkuda toiduvõrgustikke.
- Ülepüük ja liigiline kasutamine võivad eemaldada olulisi tarbijaid ja viia dominoefektideni kogu toiduvõrgustikus.
Kokkuvõte
Toiduahel on lihtsustatud viis näitamaks, kuidas energia ja toit liiguvad ühest organismist teise, kuid reaalsuses moodustuvad paljud kattuvad ahelad keerukaks toiduvõrgustikuks, milles olulist rolli mängivad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Energiakaod iga troofilise taseme vahel piiravad ahelate pikkust ja määravad ära süsteemi tootlikkuse. Mõistes toiduahelate ja -võrgustike toimimist, saame paremini hinnata ökosüsteemide tervist ja inimtekkeliste muutuste tagajärgi ökosüsteemi tasandil ning püüda säilitada tasakaalu (tasakaalu) looduses.
Arktiline toiduvõrgustik koosneb mitmest toiduahelast.
Küsimused ja vastused
K: Mis on toiduahela?
A: Toiduahel on kujutlus, mis kujutab toitumissuhteid erinevate organismide vahel konkreetses keskkonnas või elupaigas.
K: Millist rolli mängivad taimed toiduahelas?
V: Taimed on toiduahela lõpus, sest nad on tootjad, kes toodavad oma toitu fotosünteesi abil.
K: Kes on toiduahelas tarbijad?
V: Tarbijad on loomad, kes söövad kas tootjate või teiste loomade tooteid.
K: Kuidas liigub energia toiduahelas?
V: Energia liigub päikeselt tootjatele, tootjatelt tarbijatele ja tarbijatelt lagundajatele, näiteks seentele, sündmuste ja tarbimise käigus.
K: Mis juhtub, kui mitu tarbijat söövad toiduks sama liiki taime või looma?
V: Kui see juhtub, moodustub nn toiduvõrgustik, mis on mitmete kattuvate toiduahelate omavaheline võrgustik.
K: Kuidas sõltub loomade ellujäämine teistest organismidest?
V: Loomade ellujäämine sõltub teistest organismidest, kuna nad saavad neilt energiat ja toitaineid toiduahela või -võrgu raames toimuva söömise kaudu.
K: Mis on näide organismist, mida leidub paljudes eri tüüpi ökosüsteemides?
V: Seeni võib leida paljudes eri tüüpi ökosüsteemides ja need võivad tegutseda nii tootjana kui ka tarbijana, sõltuvalt nende liigist.
Otsige