Koordinaadid: 64°52′N 1°18′E / 64.867°N 1.300°E / 64.867; 1.300
Mis oli Storegga libisemine?
Kolm Storegga maalihet (storegga slides) on ühed suurimad teadaolevad merealused maalihked. Need toimusid Norra mandrilava serval Norra meres, mis asub Norra ja Gröönimaa vahel, Suurbritanniast põhjas. Libisemised tekitasid Põhja-Atlandi ookeanis väga suure tsunami, mille jälgi on leitud kaugel rannikualadel.
Ulatus ja mahud
Storegga kokkuvarisemine hõlmas hinnanguliselt 290 km pikkust merepõhja lõiku ja selle kogumaht on hinnanguliselt umbes 3500 km³ prahti. Selle mahuga vastaks ala, mis oleks katnud Islandi umbes 34 meetri paksuse settekihiga. Libisemised olid seega geoloogiliselt ja hüdrodünaamiliselt ülisuured sündmused.
Ajastus ja tõendid
Tsunami poolt ladestunud setetest ja nendega kaasas leidunud taimematerjali süsinikdioksiidi ajastuse põhjal saab järeldada, et viimane ja suurim juhtum leidis aset umbes 6100 eKr (ligikaudu 8 100 aastat tagasi). Tsunami jälgi on registreeritud näiteks Šotimaal, kus settekihid on leitud Montrose Basinis (Lõuna-Esk'i jõe suudmealal) ja Firth of Forthi jões kuni 80 km sisemaa poole ning kuni 4 meetrit üle praeguse tavalise tõusu ja mõõna taseme.
Põhjused
Teadlased arvavad, et libisemiste peamine põhjus oli merealuste setete kuhjumine ja destabiliseerumine, mis oli tingitud eelmise jääaja järel toimunud intensiivsest setete- ja sulavee voogudest. Lisaks on välja pakutud ka täiendavaid tegureid, näiteks gaasi‑ või metaanhüdraadide destabiliseerumine ja muud keemilised/füüsikalised protsessid, kuid nende roll on keerulisem ja mitte kõigi uuringute poolt lõplikult kinnitatud.
Tsunami mõju
Libisemise tekitatud tsunami levitas väga suuri lainetsükleid Põhja-Atlandi suunal. Mulgustused ja modelleerimised näitavad, et laine kõrgused olid lähikaldal väga suured (kohati kümneid metreid) ning kaugel asuvatel rannikualadel — näiteks Šotimaal ja Shetlandi saartel — põhjustasid need märkimisväärset üleujutust ja setete ladestumist. Selline sündmus oleks tänapäeval laastav Põhjameres ja Norra mere ääres asuvatele rannikualadele.
Uurimised ja Ormen Lange
Ormen Lange maagaasimaardla arenduse ettevalmistustööde raames on Storegga sündmust uuritud eriti põhjalikult. Uuringutes on jõutud järeldusele, et libisemise põhjustasid peamiselt jäätumise-eelsed ja jääajast pärinevad setted ning et sarnase suure libisemise kordumine on tõenäoline alles pärast ulatuslikku setete moodustumist või uut jääajast tingitud protsessi – seega mitte lühiajaliselt. Need tulemused ja argumendid avalikustati laialdasemalt 2004. aastal.
Hindamised näitasid ka, et Ormen Lange gaasimaardla arendamine ei suurendaks oluliselt uue libisemise ohtu. Siiski jääb tõsiasi, et uus suur merealune libisemine vallandaks väga suure tsunami, mis võiks olla laastav Põhjamere ja Norra mere rannikualadele.
Tähendus tänapäeval
Storegga juhtum on oluline nii geoloogilise protsessi mõistmiseks kui ka rannikuohutuse planeerimiseks. See näitab, et merealused libisemised võivad tekitada kaugeleulatuvaid ja pikaajalisi tagajärgi ning seetõttu on vajalik jätkuv geoloogiline ja tsunamimudelite uuring, eriti gaasi- ja naftaväljade arendamisel mandrilavate servadel. Samuti annab sündmus ajaloolist konteksti Mesoliitiku rannikuelanike elutingimuste muutustele Põhja-Euroopas.