Subtroopiline torm Andrea oli 2007. aasta Atlandi ookeani orkaanihooaja esimene nimetatud torm ja esimene subtroopiline tsüklon. See tekkis 9. mail, umbes kolm nädalat varem kui 2007. aasta hooaeg ametlikult algas. Andrea sai alguse mittetroopilisest vihmapiirkonnast Daytona Beachi (Florida) ranniku lähedal. Tormi edasine areng oli seotud kohaliku madalrõhkkonna ja ülemise tasandi madalusega, mis andis süsteemile nii merelt pärineva niiskuse kui ka ülakihi dünaamika. Pärast sama piirkonna lähedale jäämist nõrgenes Andrea 10. mail subtroopiliseks depressiooniks, osaliselt kuivema õhu sissetungi ja tuulepuhangute ning järk-järgulise tugevneva õhuhoovuse tõttu; järgmisel päeval lõpetas riiklik orkaanikeskus tormi vaatlemise ja nõuannete jagamise. Hiljem liikus torm rannikust eemale ja lahustus teiste läänelahefrondiga seostudes.

Meteoroloogiline areng

Andrea tekkis algselt mittetroopilisest madalrõhkkonnast, kuid võttis suhteliselt kiiresti subtroopilised tunnused – stormil oli laiem tuulevälja ja osaliselt külmem struktuur ülemistes õhukihtides, kuid merest pärinev soojus hoidis pinnal teatud troopilisi omadusi. Subtroopilised tsüklonid erinevad puhtalt troopilistest tsüklonitest selle poolest, et nende energiavarustus on sageli segu merest pärinevast soojusest ja ülemise atmosfääri dünaamikast. Andrea puhul muutis kuiva õhu sissetung ja tugevnev lõunapoolne/ida poolne tuul tormi struktuuri ning nõrgestas seda, mistõttu torm muutus 10. mail subtroopiliseks depressiooniks ja lõpetas kiiresti täisstaadiumi ilmaolud.

Mõju rannikule ja tagajärjed

Andrea põhjustas tugevat lainetust ja ohtlikke rannikuvoolusid (rip currents) Atlandi rannikul alates Floridast kuni Põhja-Carolinani. Rannikutel põhjustas kõrge surf ja tugevad voolud mitmeid päästeoperatsioone ning paari sadama- või piiritaseme kahjustusi. Mitmed rannad olid ajutiselt suletud või kehtestati hoiatused tugevate lainete ja ohtlike rannikuvoolude tõttu. Kohalikud elanikud ja rannakülastajad teatasid ka rannaliiva erosioonist ning mõningatest vaatamisväärsuste ja promenaadide kahjustustest.

Tormi käigus ja sellega seotud meretingimustega seoses registreeriti inimohvreid: Andrea oli seotud kokku kuue surmaga. Enamik neist õnnetustest juhtus merel või rannikualadel, kus surmad olid seotud tugeva lainetuse ja ohtlike rannikuvooludega, mitte otsese tuule- või vihmakahjustusega; viiest juhtumist raporteeriti, et need toimusid ajal, mil süsteem oli ekstratroopiline (st enne või väljaspool subtroopilisse staadiumisse sisenemist).

Tähtsus ja õppetunnid

Andrea oli meteoroloogiliselt ja ajalooliselt märkimisväärne mitmel põhjusel: see oli esimene nimeline torm enne hooaja ametlikku algust pärast 2003. aasta troopilist tormi Ana ja esimene mai kuu nimeline torm alates 1981. aasta troopilisest tormist Arlene. Sellised juhtumid rõhutavad, et ohtlikke tormisid võib tekkida ka ametlikust hooajast väljaspool ning et rannikuohutusest ja lainetehoiatusest tuleb kinni pidada kogu aasta vältel.

Peamised õppetunnid olid järgmised:

  • Subtroopilised ja ekstratroopilised süsteemid võivad tekitada tugevat lainetust ja surmavaid rannikuvoolusid isegi siis, kui tuuled või vihm ei tundu äärmiselt intensiivsed.
  • Rannailmail ja ookeanitingimustel tuleb tähelepanelik olla igal ajal, nii hooaja sees kui väljaspool seda; kohalikke hoiatusi ja päästeteenistusi tuleb kuulata.
  • Riiklikud ja kohalikud ilmavaatlus- ning päästeteenistused on olulised õigeaegse teabe ja päästeoperatsioonide korraldamisel.

    • Andrea juhtum jääb meelde kui näide varajasest hooajaeelsest tsüklonist, mis kuigi lühiajaline, avaldas olulist mõju rannikualadele ja rõhutas vajadust pideva valvsuse järele rannikuriskide osas.