Supervulkaan — määratlus, tekke põhjused ja globaalsed mõjud

Supervulkaan — mis see on, kuidas tekib ja millised on globaalsed tagajärjed: põhjused, ajaloolised pursked, kliimamuutused ja mõju elule Maal.

Supervulkaan on vulkaan, mis võib esitada väga suure vulkaanipurske — tavapärase määratluse järgi väljub sellest purskest vähemalt 1000 km³ materjali (see on umbes 1000 km³, ehk ligikaudu 240 kuupmiili). Selline purskeulatus on tuhandeid kordi suurem kui enamik tavalisi purskeid ja võib katta laia ala paksu tuha- ja püroklastilise ladestusega. Supervulkaanid ei ole alati teravalt mäetipuna nähtavad, pigem on tüüpiline suur magmakamber ja sellest tekkinud kaldera.

Tekke põhjused

Supervulkaanid tekivad siis, kui Maa sees koguneb suur hulk magma. Sageli on see seotud olukorraga, kus magma tõuseb kuumast kohast ja koguneb vahetult maakoore alla, kuid ei suuda kohe maakoort läbi murda. Suures ja kasvavas magmakogumis suureneb surve, magma võivad vedeldada ja gaasid eralduvad — lõpuks võib toimuda kataklüsmiline purse, kui maakoore tugevus murrab.

Erinevaid teketüüpe aitavad kaasa:

• pikaajaline magma sisenev vool (nt kuumast kohast tulev materjal),
• pakse ja jäiga maakoore liikumine, mis takistab magma vabanemist väiksemate pursketena,
• suurte magmakambrite teke ja sellega seotud gaasiriski kuhjumine.

Mõjud — kohalikud ja globaalsed

Supervulkaani purske lokaalsed mõjud on hävitavad: paksud püroklastilised vood, kõrgetemperatuurilised voolud ja ulatuslik tuhapilv, mis võib matta lähedal asuvaid maastikke ja linnu. Samuti võivad tekkida laialdased laava- ja tuhakihid, mis muudavad püsivalt maastikku.

Kuigi kvaternaari supervulkaanide arv on geoloogilises ajaskaalas väike, katavad supervulkaanipursked tavaliselt väga suuri alasid laava ja vulkaanilise tuhaga. Lisaks kohalikule hävingule on oluline globaalsem mõju: suur tuhapilv ja atmosfääri paisatud aerosoolid võivad vähendada päikesevalgust ja põhjustada jahenemist ehk nn vulkaanilist talve. Selline pikaajaline õhutemperatuuri langus võib mõjutada saagikust, toidutootmist ning kliimasüsteeme — mõnel juhul on ennustatud, et väga tugevad pursked võivad soodustada laiemat jahenemist või isegi väiksema jääaja tingimusi. Need tingimused võivad omakorda suurendada riski, et mõnede liikide ellujäämine on ohustatud (liikide väljasuremiseks).

Pehmemad, kuid olulised globaalsete mõjude näited: õhukvaliteedi halvenemine, lennuliikluse katkestused tuha tõttu, põllumajanduse ja tarneahelade häired, samuti sadememustrite muutused ja hapestumine atmosfääris.

Tuvastamine, hoiatused ja riskide vähendamine

Suured magmakambrid on kaasnevad nähtustega, mida teadlased ja vulkanoloogid jälgivad: maapinna deformatsioon (paisumine või vajumine), suurenenud seismilisus, muutused gaasiemissioonides ja temperatuuri anomaaliad. Neid märke mõõdetakse maa-aluste ja pinnaliste instrumentidega nagu seismomeetrid, GPS ja gaasiandurid.

Oluline on teada:

• Superpurske tõenäosus inimelus on väga väike, kuid kui see juhtub, on mõjud suured ja üleilmsed.
• Teadus ja tehnoloogia võimaldavad paljusid hoiatusmärke tuvastada, kuid täpset purskeajastust on raske ennustada.
• Riiklikud ja rahvusvahelised riskihindamised ning hädaolukorra plaanid peaksid arvestama nii lokaalseks evakuatsiooniks kui ka toiduga varustatuse ning transpordi katkestuste mõju leevendamiseks.

Tuntud näited ja ajalooline kontekst

Mõned tuntud geoloogilised juhtumid ja piirkonnad, mida sageli seostatakse supervulkaaniga, on Yellowstone (Põhja-Ameerikas), Toba (Indoneesias) ja Taupo (Uus-Meremaa). Need on geoloogias olulised, kuna nende varasemad pursked on olnud väga suure mahuga ja jätnud selged jäljed maastikule ja kliimarekorditesse.

Kokkuvõtteks: supervulkaanid on haruldased, kuid potentsiaalselt maailmas laiaulatuslikke tagajärgi põhjustavad nähtused. Nende mõistmine, jälgimine ja riskide haldamine on nii teaduse kui ka ühiskonna jaoks oluline.

Küsimused ja vastused

K: Mis on supervulkaan?

K: Mis on supervulkaanipurske vulkaanilise plahvatuse indeks (VEI)?

K: Mis on supervulkaanide määratlus?

K: Kuidas tekib supervulkaan?

K: Kuidas mõjutavad supervulkaanipursked tavaliselt ümbritsevaid piirkondi?

K: Kas supervulkaanipursked võivad põhjustada pikaajalisi muutusi ilmas?

K: Kas supervulkaanipursked võivad põhjustada liikide väljasuremist?

Otsing