Populaarteaduslik kirjandus
Kui raamat või telesaade räägib teadusest ja on tehtud lihtsaks, et igaüks saaks aru, siis on tegemist populaarteadusega. See on populaarteadus, sest see on mõeldud kogu elanikkonnale, mitte ainult teadlastele. Loodusdokumentaalid on näited populaarteadusest.
Populaarteadus on mitte-kirjandus, seega ei ole see sama mis ulme. Populaarteadus ei ole ka sama mis teadusajakirjandus. Teadusajakirjandus on see, mida ajakirjanikud kirjutavad, et kajastada teaduse uusimaid teooriaid ja avastusi, kuid populaarteadus ei ole alati kõige uuem.
Mõned kuulsad inimesed, kes teevad populaarteadust, on David Attenborough, Isaac Asimov, Jacob Bronowski, Arthur C. Clarke, Martin Gardner, J.B.S. Haldane, Stephen Hawking, Bill Nye ja Carl Sagan.
Populaarteadus ja teaduskirjandus
Kui teadlased kirjutavad oma tööst, avaldavad nad selle kõigepealt teadusajakirjades nagu Nature ja Science. Seejärel võivad nad kirjutada raamatuid. Populaarteaduse eesmärk on näidata teaduskirjandust nii, et eri tüüpi teadlased ja inimesed, kes ei ole teadlased, saaksid sellest kergesti aru. Kui inimesed võtavad mingi idee teaduskirjandusest ja muudavad selle populaarteaduslikuks, võidakse selle idee kohta olulisi asju välja jätta või lisada.
Populaarteadus on sild teadlastele kirjutatud kirjanduse ja tavainimeste kasutatava populaarteadusliku kirjanduse vahel. Selle žanri eesmärk on tabada teaduse meetodeid ja täpsust, muutes samal ajal selle keele kättesaadavamaks.
Populaarteadusel on omad probleemid. Osa populaarteadusest on tehtud inimeste poolt, kes ei mõista teemat hästi. Mõnda teevad inimesed, kellel on tugev eelarvamus. Osa on osaliselt teadus ja osaliselt pseudoteadus. Kellelgi, kes ei ole ekspert, võib olla raske öelda, millised populaarteaduslikud teosed on usaldusväärsed. Muuseumid, telesaated ja veebilehed tegelevad samuti teaduse vahendamisega laiemale üldsusele. Kõik need ei ole usaldusväärsed. Vanim asutus, mis on pühendatud teaduse sidumisele avalikkusega, on ehk Greshami kolledž, mis asutati 1597. aastal Londonis. See ei olnud täielikult teadusele pühendatud. Londonis asuval Royal Institutionil on sarnased eesmärgid ja see on pühendatud teadusele. See asutati 1799. aastal. Mõlemad institutsioonid on alati pidanud ekspertide poolt üldsusele loenguid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on populaarteadus?
V: Populaarteadus on teadus, mis on tehtud lihtsaks, et igaüks saaks sellest aru, ja see on suunatud kogu elanikkonnale, mitte ainult teadlastele.
K: Mille poolest erineb populaarteadus ulmekirjandusest?
V: Populaarteadus on mittekirjanduslik ulme, samas kui ulme on spekulatiivse ilukirjanduse žanr, mis käsitleb fantaasiarikkaid ja futuristlikke kontseptsioone.
K: Kas teadusajakirjandust võib pidada populaarteaduseks?
V: Teadusajakirjandus ei ole sama, mis populaarteadus, sest see keskendub viimaste teadusteooriate ja -avastuste kajastamisele, samas kui populaarteadus ei piirdu kõige uuema teabega.
K: Millised on mõned näited populaarteadusest?
V: Loodusdokumentaalfilmid on näited populaarteadusest.
K: Kes on mõned tuntud isiksused, kes teevad populaarteadust?
V: Mõned tuntud inimesed, kes teevad populaarteadust, on David Attenborough, Isaac Asimov, Jacob Bronowski, Arthur C. Clarke, Martin Gardner, J. B. S. Haldane, Stephen Hawking, Bill Nye ja Carl Sagan.
K: Miks on populaarteadus oluline?
V: Populaarteadus on oluline, sest see aitab suurendada üldsuse arusaamist teadusest ja teaduslikest mõistetest.
K: Kuidas erineb populaarteadus teadlastele suunatud teadusest?
V: Populaarteadus on mõeldud nii, et see oleks arusaadav üldsusele ja ei ole suunatud teadlastele, samas kui teaduslikud tööd on väga tehnilised ja kirjutatud teistele valdkonna teadlastele.
