Stephen William Hawking CH CBE FRS FRSA (8. jaanuar 1942 – 14. märts 2018) oli Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik. Ta sündis Oxfordis ja kasvas üles St Albansis, Hertfordshire'is. Hawking oli pikaajalise rahvusvahelise mõjuvõimuga teadlane, kelle teadustöö kosmoloogia ja mustade aukude alal muutis arusaama universumi tekkest ja toimimisest. Ta kirjutas mitmeid populaarteaduslikke raamatuid, mis tegid keerulised ideed laiemale publikule arusaadavaks.

Varajane elu ja haridus

Hawking õppis erialaks füüsikat University College'is, Oxfordi ülikoolis, kus ta lõpetas bakalaureusekraadi. Seejärel asus ta teadustööle Cambridge'i, kus kaitses doktoritöö ja töötas kosmoloogia valdkonnas. Tema teadustee algusaastatel kuulus ta tuntud teoreetikute hulka ja sai kiiresti tuntuks oma originaalsete ideede ning aruteludega universumi algoleku ja gravitatsiooni kvantimise teemadel.

Teadustöö ja olulisemad panused

Hawkingi teadustöö keskendus üldrelatiivsusele, kvantmehaanikale ning nende ristumiskohtadele. Tema tähtsamad panused on:

  • Singulaarsuste teoreemid: koos Roger Penrose'iga töötas ta välja tulemused, mis näitasid, et üldrelatiivsuse raamistikus peab kosmoloogiline algolek (suure paugu-tüüpi singulaarsus) tekkima paljudes tingimustes.
  • Hawkingi kiirgus: ta ennustas, et mustad augud emitteerivad kvantmehaanilise protsessi tõttu kiirgust (nn Hawkingi kiirgus) ning võivad aja jooksul aurustuda — see sidus kokku kvantteooria, üldrelatiivsuse ja termodünaamika.
  • No-boundary ettepanek: koos James Hartle'iga arendas ta välja idee, et universum võib alguse mõttes olla piirideta (Hartle–Hawking state), mis mõjutab arutelu universumi alguse ja aja olemuse üle.

Need ideed on aluseks tänapäevastele uurimustele kvantgravitatsiooni, mustade aukude termodünaamika ja kosmoloogia teoreetilistele mudelitele.

Populaarteadus ja avalik esinemine

Hawking oli tuntud ka kui osav teaduse populariseerija. Tema raamat A Brief History of Time (1988) tõlgiti paljudesse keeltesse ja müüdi miljonites eksemplarides; see tekitas laialdast huvi kosmoloogia ja universumi suurte küsimuste vastu. Ta pidas loenguid, osales dokumentaalides ja ilmus mitu korda televisioonis ning populaarsetes saadetes, aidates tuua keerukad mõisted laiemale publikule.

Talle meeldis huumor ning ta osales ka mitmes meelelahutuslikus projektis ja telesarjas, mis tutvustasid teadust laiemale vaatajaskonnale.

Isiklik elu ja tervis

Hawkingil oli düsleksia. 1963. aastal diagnoositi tal motoorne neuronhaigus (amyotrophic lateral sclerosis, ALS), mis on progressiivne haigus ja mis mõjutas järk-järgult tema liikumis- ja kõnevõimet. Arstid andsid talle alguses lühikese eluaja prognoosi, kuid ta elas haigusega veel mitu aastakümmet ja jätkas kõrgetasemelist teadustööd.

Ta kasutas liikumiseks ratastooli ja Intel'i arvutit, mis rääkis tema eest. Arvutipõhine suhtlussüsteem ja kõnesüntees võimaldasid tal esineda loengutel, kirjutada ja suhelda kollegidega ka siis, kui tema hääle- ja liigutusvõimed olid tugevalt piiratud.

Hawkingi eraelusse kuulusid abielud Jane Wilde'iga (1965–1995) ja Elaine Masoniga (1995–2006). Tal oli kolm last: Robert, Lucy ja Timothy.

Tunnustused ja pärand

Hawking sai karjääri jooksul arvukalt auhindu ja autasusid ning teda hinnati nii teaduse kui ka ühiskondliku kommunikatsiooni alal. Ta oli Lucasian Professor of Mathematics (Cambridge'i ülikoolis), ametikohal, mida pidas kunagi ka Isaac Newton. Ta jäi pensionile 1. oktoobril 2009.

Hawking suri 14. märtsil 2018. Tema töö on jätnud sügava jälje kaasaegsele kosmoloogiale ja mustade aukude füüsikale ning tema populaarteaduslikud teosed inspireerivad uusi põlvkondi huvi tundma teaduse vastu.

Valikuline bibliograafia ja tunnustused

  • A Brief History of Time (1988) – populaarne sissejuhatus kosmoloogiasse
  • The Universe in a Nutshell (2001)
  • The Grand Design (koos Leonard Mlodinow'ga, 2010)
  • Valitud teaduspublikatsioonid singulaarsuste ja mustade aukude teemal

Stephen Hawkingi pärand ulatub nii teoreetilise füüsika edendamisse kui ka teaduse selgitamisse laiemale publikule — tema töö ühendab sügavad akadeemilised saavutused ja oskuse esitada keerulisi ideid arusaadavalt.