Stephen Hawking
Stephen William Hawking CH CBE FRS FRSA (8. jaanuar 1942 - 14. märts 2018) oli Briti teoreetiline füüsik ja matemaatik. Ta sündis Oxfordis. Aastal 1950 kolis ta St Albansisse, Hertfordshire'i osariiki. Ta oli üks maailma juhtivaid teoreetilisi füüsikuid. Hawking on kirjutanud palju teadusraamatuid inimestele, kes ei ole teadlased.
Hawking oli Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessor (sama ametikoht, mis kunagi oli ka Isaac Newtonil). Ta jäi pensionile 1. oktoobril 2009.
Hawkingil oli düsleksia tõttu motooneurootiline haigus, mille tõttu ta ei suutnud väga hästi liikuda ega rääkida. Haigus süvenes aastate jooksul ja ta oli peaaegu täielikult halvatud. Ta kasutas liikumiseks ratastooli ja Intel'i arvutit, mis rääkis tema eest. Ta suri 14. märtsil 2018.
Varane elu ja haridus
Hawking käis St Albans School'is, mis on kohalik avalik kool Hertfordshire'is. 17-aastaselt sooritas ta eksami, et õppida Oxfordis. Seal õppis ta füüsikat ja keemiat. Kuna alguses tundus see talle väga lihtne, ei õppinud ta lõpueksamiteks eriti palju.
1962. aasta oktoobris alustas ta Trinity Hallis kraadiõppekursust. Sel ajal hakkas tema haigus ilmnema. Tal oli raskusi sõudmisega ja seejärel isegi lihtsalt kõndimisega. Siiski lõpetas ta oma doktoritöö ja kirjutas oma doktoritöös mustadest aukudest. Seejärel sai ta 1965. aastal Gonville and Caius College'i stipendiumi (töö ülikooliõpetajana).
Karjäär
Hawking oli kosmoloog - keegi, kes uurib universumi (tähtede ja kosmose) struktuuri. Ta leiutas olulisi teooriaid Suure Paugu (universumi alguse), mustade aukude ja nende toimimise kohta.
Stephen Hawking ennustas, et mustad augud paiskavad välja mõningast kiirgust (energiat), kuigi tavaliselt neelavad nad kõik alla. Sellist kiirgust nimetatakse "Hawkingi kiirguseks".
Hawking töötas ka kvantgravitatsiooni probleemi kallal. Kvantgravitatsioon püüab seletada, kuidas gravitatsioon toimib kvantmehaanika (pisikeste asjade füüsika) abil. See on raske probleem, mida teadlased ei ole veel lahendanud.
Hawking kirjutas ka populaarseid raamatuid teadusest mitteteadlastele. Tema esimest raamatut "Aja lühiajalugu" müüdi üle kümne miljoni eksemplari. Hawkingil oli ka palju muid töid. Need olid näitleja, matemaatik jne. Rohkem infot ametlikul kodulehel
Surm
Hawking suri 14. märtsil 2018 Cambridge'is, Cambridgeshire'is, 76-aastaselt motoorse neuroni haiguse tüsistuste tagajärjel. Tema tuhk on maetud Londoni Westminsteri kloostrisse Charles Darwini ja Isaac Newtoni lähedale.
Seotud leheküljed
- Astrofüüsikute nimekiri
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millal sündis Stephen Hawking?
V: Stephen Hawking sündis 8. jaanuaril 1942. aastal.
K: Kuhu ta 1950. aastal kolis?
V: 1950. aastal kolis Stephen Hawking St Albansisse, Hertfordshire'isse.
K: Millisel ametikohal ta töötas Cambridge'i ülikoolis?
V: Stephen Hawking töötas Cambridge'i ülikoolis matemaatikaprofessorina.
K: Milline haigus tal oli, mis mõjutas tema liikumis- ja kõnevõimet?
V: Stephen Hawkingil oli düsleksiaga seotud motooneurootiline haigus, mis aja jooksul süvenes ja jättis ta lõpuks peaaegu täielikult halvatud.
K: Kuidas ta suhtles, kui ta ei saanud enam hästi rääkida ega liikuda?
V: Suhtlemiseks kasutas Stephen Hawking liikumiseks ratastooli ja Intel'i arvutit, mis rääkis tema eest.
K: Milliseid raamatuid ta on kirjutanud?
V: Stephen Hawking kirjutas palju teadusraamatuid inimestele, kes ei ole teadlased.
K: Millal ta Cambridge'i ülikoolist pensionile läks?
V: Stephen Hawking läks Cambridge'i ülikoolist pensionile 1. oktoobril 2009.
