Serbia ja Montenegro: riigiliit 2003–2006 ja iseseisvumine

Serbia ja Montenegro (serbia: Србија и Црна Гора, Srbija i Crna Gora, lühendatult "SCG") oli Serbia ja Montenegro riigiliidu nimi. Varem olid nad kaks eraldi Jugoslaavia vabariiki. Aastal 2006 said nad omaette riikideks.

See asus Balkani poolsaare lääne- ja keskosas, läänepoolses osas Bosnia ja Hertsegoviina ning Horvaatia, põhjas Ungari, idas Rumeenia ja Bulgaaria, lõunas Põhja-Makedoonia ja edelas Albaania kõrval, veidi üle 200 km Aadria mere rannikuga.

Serbia ja Montenegro tegid koostööd ainult mõnes poliitilises valdkonnas. Riikidel oli eraldi majanduspoliitika ja valuuta (raha). Kuigi mõlemal riigil oli nüüd suurem vabadus teha, mida nad soovisid, kui nad tegid seda Jugoslaavia Liitvabariigina, oli Serbia ja Montenegro endiselt suveräänne riik, mis oli ühendatud ühe valitsuse alla.

Montenegro rahvas soovis siiski iseseisvust. 21. mail 2006 korraldati hääletus, et küsida montenegrolastelt, kas nad soovivad endiselt liitu jääda. Iseseisvuse poolt hääletas 55,5%. 3. juunil 2006 kuulutas Montenegro oma iseseisvuse välja; kaks päeva hiljem, 5. juunil, kuulutas Serbia oma iseseisvuse välja.

Taust ja tekkeprotsess

Pärast Jugoslaavia lagunemist jäi 1992. aastal alles kaks vabariiki — Serbia ja Montenegro —, mis moodustasid esmalt Föderaalset Jugoslaaviat (Federal Republic of Yugoslavia). 2003. aasta 4. veebruaril võeti vastu uus põhiseaduslik kokkulepe (Constitutional Charter) ning föderaalne riik muudeti vähem keskse haldusvormiga riigiliiduks nimega Serbia ja Montenegro (Srbija i Crna Gora). Uus vorm andis mõlemale vabariigile suurema autonoomia.

Põhistruktuur ja toimimine

• Ühised institutsioonid: riigiliidul olid piiratud ühis- ja esindusfunktsioonid, peamiselt välissuhted, kaitse ja teatud välisesindused. Liidul oli oma parlament ja valitsus, kuid paljud valdkonnad — sh maksupoliitika, energeetika ja sisemine õigus — jäid vabariikide pädevusse.
• Valuutad ja majandus: kuigi riigiliit oli ühtne välispoliitiliselt, kasutasid vabariigid eri raha. Serbia kasutas Serbia dinaari, Montenegro oli aga juba 2001–2002 alates kasutusele võtnud Deutsche marki ja hiljem eurot, mida kasutati ühepoolselt ilma ametliku euroliikme staatuseta.
• Keel ja elanikkond: lõikes oli piirkond etniliselt ja keeleliselt mitmekesine — peamised keelevariantidena olid serbia- ja montenegroi murded, piirkondlikult leidus ka bosnia ja albaania keele kõnelejaid.

Iseseisvumise tee ja referendum 2006

Sellel riigikorraldusel oli ette nähtud võimalus, et kumbki vabariik võib 2006. aastal viia läbi referendumi iseseisvuse küsimuses. Montenegro korraldas 21. mail 2006 rahvahääletuse, kus vastavalt eelnevale rahvusvahelisele kokkuleppele pidi iseseisvuse toetuseks hääletama vähemalt 55% osalenud valijatest. Referendumi üldine osalus oli väga kõrge — üle 85% — ja iseseisvuse poolt hääletas 55,5% osalejatest, mis ületas seatud läve.

Pärast tulemuse avalikustamist kuulutas Montenegro 3. juunil 2006 ametlikult välja oma iseseisvuse. Serbia teatas seejärel 5. juunil 2006, et jätkab kui iseseisev riik. Mõlemad valitsused hakkasid seejärel otsima rahvusvahelist tunnustust ja ülesehitama iseseisva riigi institutsioone.

Rahvusvaheline tunnustamine ja tagajärjed

Pärast iseseisvuste väljakuulutamist sai Montenegro kiiresti mitmete riikide tunnustuse ning liitus seejärel ka rahvusvaheliste organisatsioonidega. Serbia jäi liidu õigusjärglaseks ja säilitas endale rahvusvahelised kohustused, sealhulgas ÜRO liikmesuse koha. Mõlemad riigid hakkasid järk-järgult suunama poliitikat Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste partnerite poole, alustades läbirääkimisi ning teisendades oma sise- ja välispoliitikat iseseisvate riikidena.

Miks see on oluline

Serbia ja Montenegro riigiliidu lagunemine 2006. aastal oli osa laiemast protsessist Balkani riikide iseseisvuse ja suveräänsuse ümberkujundamisel pärast 1990. aastate konflikte. See näitas, kuidas rahvusvahelised kokkulepped ja demokraatlikud protsessid (nagu referendumid) võisid olla vahendiks rahvuslike soovide väljendamiseks ja poliitilise korralduse muutmiseks rahvusvaheliselt aktsepteeritavas raamistikus.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Serbia ja Montenegro?

K: Mis olid Serbia ja Montenegro enne riigiliiduks saamist?

K: Millal said Serbiast ja Montenegrost omaette riigid?

K: Millised riigid piirnesid Serbia ja Montenegroga?

K: Kas Serbial ja Montenegrol oli eraldi majanduspoliitika ja valuuta?

K: Kas Serbia ja Montenegro olid suveräänne riik, mis oli ühendatud ühe valitsuse alla?

K: Mis juhtus pärast seda, kui Montenegro rahvas korraldas 21. mail 2006. aastal hääletuse?

Otsing