Koordinaadid: 55°N 150°E / 55°N 150°E / 55; 150
Okhotski meri on Vaikse ookeani lääneosa äärepoolne meri. See jääb idaosas Kamtšatka poolsaare, kagus Kuriili saarte, lõunas Hokkaidō saare, läänes Sahhalini saare ning läänes ja põhjas pika Ida-Siberi rannikuosa (sealhulgas Shantari saared) vahele. Kirdenurgas on Šelihovi laht. See on nime saanud Okhotski, esimese Venemaa linna järgi Kaug-Idas.
Asukoht ja piirid
Okhotski meri asub Vaikse ookeani põhjaosas ja seda piiravad nii saarestikud kui ka ulatuslikud Siberi rannikualad. Meri ühendub lõunast Jaapani meriga mööda Kuriili saarte ja Hokkaidō vahelisi väinasid ning idapoolsete basseinide kaudu avatud Vaikse ookeaniga. Rannajoon on murdunud ja sisaldab suuri lahtesid, saari ning pikematoodud poolsaari.
Füüsikalised omadused
Okhotski mere pindala on ligikaudu 1,6 miljonit km² (sõltuvalt piiride tõlgendamisest) ja selle sügavus varieerub – rannikumerealadel on laialdased käsnad ja madalamas vöötmes, keskmine sügavus on mõnesaja kuni tuhandekonna meetri vahel, maksimaalne sügavus ulatub kuni umbes 3 300–3 400 meetrini sügavamas basseinipoolses osas. Mere temperatuuri ja soolsuse mustrid on tugevalt mõjutatud külmast arktikapoolsest õhumassist, suvistest sulamisvee lisanditest ning külmakevadest ja talvisest jääkatest.
Jää- ja kliimatingimused
Talvel katab suurt osa merest jääkiht; jääminek algab tavaliselt hilissügisel ja kestab piirkonniti kuni kevadeni. Põhjas ja lääneranniku madalikes osades on jää püsivam, samas kui lõuna- ja avamereline osa võib jäävaba olla. Lõunapoolsetel Hokkaidō rannikuvetes liigub sageli drift ice ehk triivjää, mis mõjutab laevandust ja kalapüüki. Ilmastik on seal karm — tuuled, uputused, paksud udud ja tugevad talvised tormid on levinud.
Elustik ja loodusvarad
Okhotski meri on rikas mereelustiku ja kalavarude poolest. Tuntud on suurepärased kalasaakide alad: pollock (Alaska pollock), heeringas, lõhe (salmoniidid), tursk, paltus ning krabid (sh kuningakrabi liigid). Samuti elavad meres mitmed imetajaliigid, näiteks vaalad ja hülged, ning mitmekesine plankton, mis toetab toiduahelat. Meresisesed loodusrikkused on olulised nii kohalikule majandusele kui ka ekspordi jaoks.
Majanduslik tähtsus
Okhotski meri on tähtis kalapüügi- ja merendusalane ala. Piirkonnas asuvad sadamad ja kalanduskohad, kust eksporditakse kala ja mereande nii Venemaa kui ka Jaapani rannikualadelt. Samuti on piirkonnas geoloogilisi huve seoses võimalike nafta- ja gaasirikaste setetega ning meretranspordiga, kuid karm kliima ja jääolud piiravad suuremahulist pidevat majandustegevust.
Peamised sadamad ja inimtegevus
Rannikuäärsed linnad ja sadamad nagu Magadan ning väikesed kalurikülad Sahhalinil ja Hokkaidō põhjarannikul (nt Abashiri, Monbetsu ja Wakkanai) teenindavad kalandust ja kohalikku meretransporti. Ajaloos mängis piirkond olulist rolli kasuri- ja karubaažis ning Venemaa Kaug-Ida uurimisel ja koloniseerimisel.
Ajalugu ja uurimine
Mere ja selle ümbruse uurimine kasvas 17.–19. sajandil, mil piirkonda külastasid teadmata ja hiljem ka teaduslikud ekspeditsioonid. Nimi tuleneb linnast Okhotsk, mis oli koloniaalse Vene tegevuse ja meretranspordi tugipunkt Kaug-Idas. Hiljem olid piirkonnas aktiivsed nii kaubandus- kui ka hülgepüügiettevõtted ning 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kasvas huvi ka teadusuuringute ja kaubanduslike ressursside vastu.
Keskkonnakaitse ja ohud
Piirkond on tundlik nii kliimamuutuse kui ka inimtegevuse mõjudele. Ümbritsevate jõgede sulamisveed, temperatuuri tõus ja jää vähenemine mõjutavad elurikkust ja kalavarude levikut. Lisaks on ohuks ülepüük, laienev nafta- ja gaasitööstus ning meretranspordi kasv, mis võib tuua endaga kaasa õnnetusi, saastet ja elupaikade häirimist. Rahvusvahelised ja riigisisased keskkonnakaitsealgatused püüavad tasakaalustada majandusliku kasutuse ja looduskaitse vajadusi.
Okhotski meri on nii geograafiliselt kui ökosüsteemilt mitmekesine ja majanduslikult oluline piirkond, mille tundmaõppimine ja kaitse on vajalikud selle jätkusuutlikuks kasutamiseks tulevikus.
