Christian Heinrich Nebbien, vahel ka Heinrich Nebbien või Henrik Nebbien, (22. september 1778 Lübeck – 2. detsember 1841 Glogau) oli saksa maastikuarhitekt, kes töötas peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa aristokraatlike tellimuste kallal 19. sajandi alguses.
Tema tähtsaim projekt oli Városliget ehk linna park Budapestis, mille algkujundus valmis 1817. aastal Andrássy út lõpus. Városligetist kujunes aasta(te) jooksul üks linna tähtsamaid avalikke parke, mille algne plaan andis aluse hilisemale avalikule haljastusele ja linna-roheluse arengule.
Teised projektid, mille poolest ta on tuntud, on järgmised:
- Betliari mõisa park Slovakkias (1783–1795)
- Dolná Krupá mõisa park Slovakkias (1813–1819);
- Park Martonvásáris, Ungaris.
Ta kirjutas ka raamatu põllumajandustoodangu suurendamise meetoditest, mis avaldati 1835. aastal Prahas.
Elulugu ja tööpõhisus
Nebbien sündis Lübeckis ja hariduselt kuulus maastiku- ja aiakunsti traditsioonidesse, mida tugevalt mõjutas inglise maastikuaedade koolkond. Tema tegevusväljak oli peamiselt Habsburgide valdustes paiknevad mõisad ja linnad, kus tellijateks olid sageli aadlikud ja mõisaomanikud. Ta kavandas nii parkide üldist ruumilist ülesehitust kui ka detailseid haljastuse, teedevõrgu ja veeobjektide lahendusi, püüdes luua looduslikumaid ja mitmekesisema ilmega avalikke ning eraalasid.
Tuntud tööd ja nende iseloomustus
Városligeti projekt (Budapest) on Nebbienile üle-eestilise tuntuse toonud teos: see oli üks esimesi suuri avalikke parke piirkonnas, kus ühendati looduslikke motiive, jalutusteid, veepeegleid ja vaatekoridore, mille eesmärgiks oli luua linnaelanikele puhkeala. Tema stiil oli tihti mõjutatud Inglise maastikuaedade printsiipidest — vaba kujundus, kõverad teed, hoolikalt paigutatud puud ja põõsastikud ning kunstlikult loodud maastikuelemendid.
Betliari ja Dolná Krupá pargid on näited mõisaparkide arendusest, kus rõhk oli esteetilisel maastikul, vaadetel ja funktsionaalsusel (jalutuskäigud, lõigud, haljasalad). Martonvásári park Ungaris kuulub samuti nende hulka, kus Nebbien osales pargi kavandamisel või ümberkujundamisel — sellised tööd kinnitasid tema rolli regioonis nii oskusliku haljastuse planeerijana kui ka nõustajana maastiku ja põllumajanduse seoste küsimustes.
Kirjandus ja põllumajanduslikud ideed
1835. aastal Prahas avaldatud teoses käsitles Nebbien põllumajandustootmise suurendamise meetodeid. Raamatus väljendas ta praktilisi soovitusi maa kasutuse parandamiseks, mis haakus tema huviga maastiku ning maaharimise integreerimise vastu. Töö näitab, et ta ei olnud ainult kujundaja, vaid ka praktiline nõustaja, kes pühendus mulla- ja haljastusprobleemidele, tootluse tõstmisele ning maa majanduslikule kujundamisele.
Mõju ja pärand
Nebbieni tööd aitasid levitada romantilise ja inglise-maailma stiilis maastikukujunduse ideid Kesk- ja Ida-Euroopas. Tema parkide algelemendid — vabamad vormid, visuaalsed koridorid ja puhkealad — mõjutasid kohalike parkide ja mõisaparkide arendust veel mitme põlvkonna vältel. Ehkki paljud algsed lahendused on hiljem muutunud või täiendatud, jääb tema nimi seotud piirkondade oluliste avalike ja eraehitiste haljastuskujunduse arengu algetappidega.
Kuigi Nebbien ei ole tänapäeval väga laialt tuntud rahvusvahelisel tasandil, on tema panus kohalike parkide ja mõisaparkide kujundamisse tähtis allikas uurimaks 19. sajandi maastikuarhitektuuri levikut Kesk-Euroopas.