Chris Gueffroy (21. juuni 1968 Pasewalkis – 5/6. veebruar 1989 Berliinis) oli viimane inimene, keda Berliini müüri juures piirivalvurid tapsid, kui ta üritas põgeneda üle Berliini müüri. Gueffroy oli surnuhetkel 20-aastane.

Sündmuse kulg

Gueffroy ja tema sõber Christian Gaudian üritasid Ida-Berliinist Lääne-Berliini põgeneda ööl vastu 5.–6. veebruari 1989. Nad valisid üleminekukohaks Britzi linnaosa kanali ümbruse, kus üritasid tõusta viimase metallist aia otsa.

Mehed arvasid ekslikult, et Schießbefehl — GDR-i piirivalve standardkäsk tulistada põgenemiskatseid — on ajutiselt peatatud. Viimase aia otsa ronides märkasid neid kaks piirikaitseüksuse liiget ning mõlemad avasid tule. Gueffroy sai mitmest laskust; tema rindkere sai kümme tabamust ja ta suri piiriribal.

Gaudian sai rängalt vigastada, ta arreteeriti ja mõisteti 24. mail 1989 Pankowi ringkonnakohtus kolmeaastaseks vanglakaristuseks süüdistatuna "versuchten ungesetzlichen Grenzübertritts im schweren Fall" (katse ebaseaduslikult piiri ületada raskes juhtumis).

Tagajärjed ja kohtuasjad

Septembris 1989 otsustas Ida-Saksamaa valitsus lasta Gaudiani kautsjoni vastu vabadusse ning 17. oktoobril 1989 viidi ta üle Lääne-Berliini.

Alguses said neli piirivalvurit tunnustuse paikkonna piirivalveülemalt Erich Wöllnerilt — Leistungsabzeichen der Grenztruppen — ning igaühele maksti 150 idasaksa marga suurune preemia. Pärast Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemist mõisteti nad Berliini piirkonnakohtus süüdi. Kaks neist vabastati 1992. aasta jaanuaris 1992. aasta jaanuaris.

Pihta saanud lasku lasknud Ingo Heinrich mõisteti esmalt kolmeks ja pooleks aastaks vangi; Bundesgerichtshof vähendas 1994. aastal tema karistuse kaheaastaseks tingimisi vangistuseks. Need kohtuprotsessid ja karistused peegeldasid keerulist ja vastuolulist õiguskaitsepraktikat pärast Saksamaa ühinemist.

2000. aastal viidi kohtusse kaks endist SED ametnikku — Siegfried Lorenz ja Hans-Joachim Böhme — seoses Gueffroy ja kahe teise noore mehe surmaga. Esialgselt mõisteti nad õigeks, kuna ei leitud piisavalt tõendeid, et nad olnuks suutnud või võinud tapmiskäsku tühistada. Juhtumit arutati uuesti ning 7. augustil 2004 mõisteti mõlemad süüdi ja neile määrati 15 kuu pikkune tingimisi vangistus. Kohtunik selgitas, et lühikesed karistused olid osaliselt tingitud õigusrikkumistele järgneva aja pikkusest ja õiguslikest piirangutest. See protsess oli viimaste hulgas, mis puudutasid surmajuhtumeid Saksamaa sisepiiril.

Mälestus

21. juunil 2003 — mis oleks olnud Gueffroy 35. sünnipäev — avati Britzi linnaosa kanali kaldal mälestusmärk tema auks. Monumendi kujundas Berliini kunstnik Karl Biedermann; see paik meenutab nii individuaalset tragöödiat kui ka laiemat konteksti, kus inimelud ohvriks langesid poliitiliste piirangute ja julgeolekupoliitika tõttu.

Chris Gueffroy juhtum jäi märgiliseks paljude jaoks: ta oli viimane inimene, kes hukkus püüdes üle müüri põgeneda, ja tema lugu aitas tõsta avalikku teadlikkust Ida-Saksamaa piiripoliitika karmusest ning õiguslikest järeltulemustest pärast Saksamaa taasühinemist.