Charlotte Emma Moore Sitterly — Ameerika astronoom ja spektroskoopia pioneer

Charlotte Emma Moore Sitterly — Ameerika astronoom ja spektroskoopia pioneer, kes kaardistas Päikese spektrid ja koostas NBS aatomite spektritabeleid, mis on teaduse võtmeallikad.

Autor: Leandro Alegsa

Charlotte Emma Moore Sitterly (24. september 1898 - 3. märts 1990) oli Ameerika Ühendriikide astronoom, keda peetakse üheks spektroskoopia pioneeriks ja täppisteaduslike andmetabelite koostajaks.

Charlotte Moore sündis Ercildounis, Pennsylvanias. Ta lõpetas Swarthmore'i kolledži 1920. aastal ning asus seejärel tööle ja teadust tegema Princetoni ülikooli juures, olles Henry Norris Russelli assistent. Selle perioodi jooksul töötas ta nii Princetoni ülikooli observatooriumis kui ka Mount Wilsoni observatooriumis, keskendudes peamiselt Päikese ja teiste tähtede spektroskoopiale.

Uurimistöö ja teaduslik panus

Moore Sitterly uuris põhjalikult Päikese spektriliine ning tegeles keemiliste elementide tuvastamise ja energiatasemete määramisega nii Päikese kui ka laboratoorsete spektrite põhjal. Tema töö iseloomustus erakordse täpsuse ja hoolikusega: ta kogus, kontrollis ja kombineeris andmeid paljudest laborikatsetest ja observatsioonidest, korrigeeris varem avaldatud väärtusi ning tõstis esile vastuolulised mõõtmised.

Tema põhitähelepanu oli aatomite spektriliinide lainepikkustel ja energiatasetel, mis on fundamentaalsed nii astrofüüsika, plasmafüüsika kui ka tuumafüüsika rakendustes. Selle põhjaliku töö tulemuseks olid tabelid ja kataloogid, mida teadlased kasutasid ja kasutavad kui usaldusväärset refereeritud andmebaasi.

Töö Riiklikus Standardibüroos ja avaldatud tabelid

Ta omandas 1931. aastal Licki stipendiumiga doktorikraadi astronoomias California Ülikoolis Berkeleys. Pärast doktoriõpet ja täiendavat tööd Princetoni juures pöördus ta tagasi akadeemilisse keskkonda, kuid 1945. aastal astus ta tööle tollasesse Riiklikku Standardibüroosse (National Bureau of Standards, NBS).

NBS-is koostatud ja avaldatud aatomite spektrite ja energiatasemete tabelid on tema suurim ja kõige laialdasemalt kasutatud panus. Need tabelid sisaldasid kontrollitud lainepikkusi, aine identifitseerimise andmeid ning energiatasetega seotud väärtusi, mida on kasutatud laboritestides, astronomilistes uurimustes ja tehnikarakendustes. Tema tabelid ja kataloogid on aastakümneid olnud spektroskoopia olulisteks referentsideks, sest need koondasid hajutatult avaldatud mõõtmisi ühte usaldusväärsesse väljaandesse ning parandasid varem avaldatud vigade ja ebatäpsuste infot.

Uued vaatlused ja tehnoloogiad

Tehnoloogiline areng tegi võimalikuks varasematest vaatluskõrgustest kõrgemate lainepikkuste mõõtmise: hiljem sai tema elu jooksul võimalikuks mõõteriistade saatmine rakettidega, tänu millele laiendas ta oma tööd ultraviolettkiirguse spektrijoonte uurimisele. Maa atmosfäär neelab suure osa ultraviolettkiirgusest, seega võimaldasid kosmosest tehtud vaatlused ja mõõtmised avaldada uusi, varem kättesaamatuid andmeid elementide ja ioonide kohta.

Isiklik elu ja töömeetod

Teise Princetonis viibimise ajal kohtus ta Bancroft W. Sitterlyga, kellest sai füüsikaprofessor, ja abiellus temaga. Sitterly pühendus oma teadustööle väga põhjalikult ning oli tuntud kui erakordselt hoolikas ja kriitiline andmete toimetaja — iseloom, mis aitas tal koostada püsivaid ja usaldusväärseid andmetabeleid.

Pärand ja tähendus

  • Tema väljaanded aitasid standardiseerida spektriandmeid ja lihtsustada elementide identifitseerimist nii laboratoorsetes mõõtmistes kui ka astronoomilistes vaatlustes.
  • Moore Sitterly töö mõjutas järgmisi põlvkondi spektroskopiste, kes tuginesid tema tabelitele oma analüüsides ja mudeldamises.
  • Tema andmetabelid on säilinud kui tähtis ajalooline ja praktiline allikas, mida viidatakse ka hilisemates teadustöödes.

Kuigi teadusajakirjanduses ja akadeemilises maailmas tähistati tema töö täpsust ja väärtust, püsib oluline sõnum ka tema karjääri sotsiaalses kontekstis: ta töötas ja saavutas teaduslikku autoriteeti ajastul, mil naiste roll teaduses oli palju piiratum kui tänapäeval.

Charlotte Moore Sitterly suri 1990. aastal. Tema teadustöö ja koostatud tabelid jäävad aga püsivaks osaks spektroskoopia ajaloost ning jätkavad teadlaste teenimist kui usaldusväärne viide elementide spektrilistele omadustele.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Charlotte Moore Sitterly?


V: Charlotte Moore Sitterly oli Ameerika astronoom.

K: Kus ta sündis?


V: Ta sündis Ercildounis, Pennsylvanias.

K: Mida ta õppis Princetoni ülikoolis?


V: Princetoni ülikoolis tegeles ta Päikese spektroskoopiaga, uurides Päikese spektriliine ja määrates kindlaks Päikese keemilisi elemente.

K: Millal sai ta doktorikraadi?


V: Ta sai 1931. aastal Licki stipendiumiga doktorikraadi astronoomias California Ülikoolis Berkeleys.

K: Millise organisatsiooniga liitus ta 1945. aastal?


V: 1945. aastal liitus ta tollase National Bureau of Standards (NBS).

K: Mida ta NBSis töötades avaldas?


V: NBSis töötades avaldas ta aatomite spektrite ja energiatasemete tabelid, mis on aastakümneid jäänud spektroskoopias oluliseks referentsiks.

K: Kuidas laienes tema töö hilisemas elus?


V: Hiljem tema elu jooksul muutus võimalikuks mõõteriistade saatmine rakettidega ja nii laienes tema töö ka ultraviolettkiirguse spektrijoonte uurimisele.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3