Kriketi maailmameistrivõistlused (ICC) — ajalugu, võitjad ja faktid

Esimene rahvusvaheline kriketimäng peeti 24. ja 25. septembril 1844 Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene tunnustatud testmäng mängiti 1877. aastal Austraalia ja Inglismaa vahel ning järgnevatel aastatel võistlesid need kaks meeskonda regulaarselt The Ashes'i nimel. Lõuna-Aafrika Vabariik sai testmängu staatuse 1889. aastal. Esindusmeeskonnad valiti teineteise ringreisidele, mille tulemuseks oli kahepoolne võistlus. Kriket oli ka üks olümpiaspordialadest 1900. aasta Pariisi mängudel, kus Suurbritannia võitis Prantsusmaa vastu kuldmedali. See oli kriketi ainus esinemine suveolümpiamängudel.

Esimene mitmevõistkondlik võistlus rahvusvahelisel tasandil oli 1912. aasta kolmevõistlus. See oli Inglismaal mängitud testkriketiturniir Inglismaa, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel. Järgnevatel aastatel on rahvusvahelist testkriketit üldiselt korraldatud kahepoolsete seeriatena. Mitme meeskonnaga testiturniiri korraldati uuesti alles 1999. aastal toimunud Aasia testimängude neljakordsetel meistrivõistlustel.

1960. aastate alguses hakkasid Inglismaa maakondlikud kriketimeeskonnad mängima lühendatud kriketiversiooni, mis kestis ainult ühe päeva. Alates 1962. aastast, mil korraldati nelja meeskonna knockout-võistlus, mida tunti Midlands Knock-Out Cup'i nime all, ja mis jätkus 1963. aastal Gillette Cup'i avavõistlusega, kasvas ühepäevase kriketi populaarsus Inglismaal. Riiklik pühapäevaliiga moodustati 1969. aastal. Esimene ühepäevane rahvusvaheline võistlus mängiti 1971. aastal Melbourne'is Inglismaa ja Austraalia vahelise vihmaga katkestatud testmängu viiendal päeval, et täita vaba aega ja kompensatsiooniks pettunud rahvale. Tegemist oli neljakümne pikema mänguga, kus iga mängupalli kohta oli kaheksa palli.

Inglismaal ja mujal maailmas toimunud ühepäevaste võistluste edu ja populaarsus ning varajased ühepäevased rahvusvahelised turniirid ajendasid ICC-d kaaluma kriketi maailmameistrivõistluste korraldamist.

Kvalifikatsioon

Testi mängivad riigid kvalifitseeruvad automaatselt maailmameistrivõistluste põhiturniirile, samas kui teised võistkonnad peavad kvalifitseeruma eelkvalifikatsiooniturniiride kaudu. One Day Internationali mängivad riigid osalevad automaatselt viimasel kvalifikatsiooniturniiril, maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril, koos teiste riikidega, kes on kvalifitseerunud eraldi võistluste kaudu.

Teiseks maailmameistrivõistluseks võeti kasutusele kvalifikatsiooniturniirid, kus kaheksast kohast kaks finaalikohta anti ICC Trophy juhtivatele võistkondadele. ICC Trophy kaudu valitud võistkondade arv on aastate jooksul varieerunud; praegu valitakse kriketi maailmameistrivõistlustele kuus võistkonda. Maailma Kriketiliiga (mida haldab Rahvusvaheline Kriketinõukogu) on kvalifikatsioonisüsteem, mis on ette nähtud selleks, et anda ICC assotsieerunud ja liitunud liikmetele rohkem võimalusi kvalifitseerumiseks. nimetus "ICC Trophy" on muudetud nimetuseks "ICC World Cup Qualifier".

Turniir

Kriketi maailmameistrivõistluste formaat on selle ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Esimesed neli turniiri mängisid kaheksa meeskonda, kes olid jagatud kahte neljaliikmelisse gruppi. Võistlus toimus kahes etapis. Grupietapp ja knock-out etapp. Iga grupi neli meeskonda mängisid üksteisega üks kord grupifaasis. Kummagi grupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Poolfinaalide võitjad mängisid omavahel finaalis. Pärast Lõuna-Aafrika Vabariigi tagasitulekut 1992. aastal pärast apartheidiboikoti lõppu mängisid üheksa meeskonda üksteisega üks kord grupifaasis ja neli parimat meeskonda pääsesid poolfinaali. Turniiri laiendati 1996. aastal, mil mängiti kahes kuueliikmelises grupis. Kummastki grupist pääsesid neli parimat meeskonda veerand- ja poolfinaali.

Uut formaati kasutati 1999. ja 2003 maailmameistrivõistlused. Meeskonnad jagati kahte koondisse. Kummagi koondise kolm parimat võistkonda pääsesid Super 6-sse. Super 6 meeskonnad mängisid kolme teise grupi edasipääsenud meeskonna vastu. Meeskonnad võtsid oma punktid kaasa mängudest, mis olid mängitud kahe teise meeskonna vastu, kes olid nende grupis. Super 6 grupi neli parimat võistkonda pääsesid poolfinaali, mille võitjad mängisid finaalis.

Viimati kasutati 2007. aasta maailmameistrivõistluste formaati, kus 16 meeskonda on jaotatud nelja neljaliikmelisse gruppi. Iga meeskond mängis grupis üks kord üksteisega. Võistkonnad teenivad punkte võitude eest ja poolpunkte viikude eest. Iga grupi kaks parimat võistkonda pääsevad edasi Super-8 vooru. Super-8 meeskonnad mängivad ülejäänud kuue meeskonnaga, kes pääsesid edasi erinevatest gruppidest. Meeskonnad teenivad punkte samamoodi nagu grupifaasis. Meeskonnad kannavad oma punkte edasi ka mängust teise samast grupist kvalifitseerunud meeskonna vastu. "Super 8" vooru neli parimat võistkonda pääsevad poolfinaali. Poolfinaalide võitjad mängivad finaalis.

Praegune formaat hõlmab 14 meeskonda. Need 14 meeskonda on jagatud kahte seitsmeliikmelisse gruppi. Mõlemas grupis mängivad kõik meeskonnad omavahel üks kord. Iga grupi neli parimat võistkonda pääsevad veerandfinaali. Veerandfinaalide võitjad mängivad poolfinaali ja võitnud poolfinalistid mängivad finaalis.

ICC Cricket World Cup Trophy antakse maailmameistrivõistluste finaali võitjatele. Praegune trofee loodi 1999. aasta meistrivõistlusteks ja see oli esimene alaline auhind turniiri ajaloos; enne seda valmistati igaks maailmameistrivõistluseks erinevaid trofeesid. Karika kujundas ja valmistas Londonis kahe kuu jooksul Garrard & Co käsitööliste meeskond.

Praegune trofee on valmistatud hõbedast ja kullast ning sellel on kuldne maakera, mida hoiavad üleval kolm hõbedast sammast. Kangid ja pallid kujutavad kriketi kolme põhiaspekti: löömist, viskamist ja väljalöömist, samal ajal kui maakera iseloomustab kriketipalli. Trofee on kujundatud platooniliste mõõtmetega, nii et see on hõlpsasti äratuntav mis tahes nurga alt. See on 60 cm kõrge ja kaalub umbes 11 kilogrammi. Trofee alusele on graveeritud eelmiste võitjate nimed, kokku on ruumi kahekümnele kirjale.

Originaaltrofee jääb ICC-le. Võitnud meeskonnale antakse püsivalt üle koopia, mis erineb ainult kirjade poolest.

Turniir on maailma suuruselt kolmas (ainult FIFA maailmameistrivõistlused ja suveolümpiamängud ületavad seda), mida edastatakse üle 200 riigi ja üle 2,2 miljardi televaataja. Televisiooniõigused, peamiselt 2011. ja 2015. aasta maailmameistrivõistluste jaoks, müüdi üle 1,1 miljardi USA dollari eest ning sponsoriõigused veel 500 miljoni USA dollari eest. 2003. aasta kriketimaailmameistrivõistlustel osales 626 845 inimest, 2007. aasta kriketimaailmameistrivõistlustel müüdi üle 672 000 pileti ja registreeriti suurim piletitulu kriketimaailmameistrivõistluste puhul.

Järjestikused maailmameistrivõistlused on tekitanud üha suuremat meedia tähelepanu, kuna ühepäevane rahvusvaheline kriket on muutunud üha kindlamaks. 2003. aasta maailmameistrivõistlused Lõuna-Aafrikas olid esimesed, kus kasutati maskotti, sebrat Dazzlerit. 2007. aasta kriketimaailmameistrivõistluste maskotiks oli oranž pesukarva sarnane olend Mello.

Rahvusvahelise Kriketinõukogu täitevkomitee hääletab turniiri võõrustajate üle pärast seda, kui ta on uurinud pakkumisi, mille on teinud riigid, kes soovivad korraldada kriketi maailmameistrivõistlusi.

Inglismaa korraldas esimesed kolm võistlust. ICC otsustas, et Inglismaa peaks korraldama esimese turniiri, sest ta oli valmis eraldama avaürituse korraldamiseks vajalikud vahendid. India pakkus end vabatahtlikult kolmanda kriketimaailmameistrivõistluste võõrustajaks, kuid enamik ICC liikmeid pidas Inglismaad sobivamaks võistluspaigaks, sest Inglismaa pikem päevavalgusperiood juunis tähendas, et mängu saab pidada ühe päevaga. 1987. aasta kriketimaailmameistrivõistlused olid esimesed väljaspool Inglismaad, need toimusid Pakistanis ja Indias.

Individuaalsed auhinnad

Alates 1992. aastast on MM-finaalturniiri lõpus üks mängija kuulutatud "Turniiri meheks":

Varem ei olnud turniiriauhinda, kuigi üksikmängude eest on alati antud "Man of the Match" auhindu. Mängu mehe võitmine finaalis on loogiliselt võttes tähelepanuväärne, sest see näitab, milline mängija mängis MM-finaalis kõige suuremat rolli. Siiani on auhind alati läinud võitnud meeskonna liikmele. Võistluste finaalis on Man of the Matchi auhinna saanud:

Peamised individuaalsed ja meeskondlikud rekordid

• U/19 kriketimaailmameistrivõistlused
• Naiste kriketi maailmameistrivõistlused