Kriketimaailmameistrivõistlused
ICC Cricket World Cup on rahvusvaheline kriketivõistlus. Seda mängitakse ühepäevase rahvusvahelise kriketimängu (ODI) formaadis. Võistlust korraldab seda spordiala reguleeriv organisatsioon, Rahvusvaheline Kriketinõukogu (ICC). Kriketi maailmameistrivõistlused on maailma suuruselt kolmas spordisündmus jalgpalli maailmameistrivõistluste ja suveolümpiamängude järel. Esimene Kriketi maailmameistrivõistlus korraldati 1975. aastal Inglismaal. Alates 1973. aastast peetakse iga nelja aasta tagant eraldi naiste kriketimaailmameistrivõistlusi.
Kriketi maailmameistrivõistluste finaalis osalevad kõik kümme testimängu tegevat riiki. Neile lisanduvad teised riigid, kes kvalifitseeruvad karikavõistluste kaudu. Austraalia on olnud kõige edukam meeskond, kes on võitnud tiitli viiel korral (1987, 1999, 2003 ja 2007,2015). Lääne-India (1975 ja 1979) ja India (1983 ja 2011) on võitnud tiitli kumbki kaks korda. Pakistan (1992) ja Sri Lanka (1996) on võitnud tiitli kumbki ühe korra.
Loomine
Esimene rahvusvaheline kriketimäng peeti 24. ja 25. septembril 1844 Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahel. Esimene tunnustatud testmäng mängiti 1877. aastal Austraalia ja Inglismaa vahel ning järgnevatel aastatel võistlesid need kaks meeskonda regulaarselt The Ashes'i nimel. Lõuna-Aafrika Vabariik sai testmängu staatuse 1889. aastal. Esindusmeeskonnad valiti teineteise ringreisidele, mille tulemuseks oli kahepoolne võistlus. Kriket oli ka üks olümpiaspordialadest 1900. aasta Pariisi mängudel, kus Suurbritannia võitis Prantsusmaa vastu kuldmedali. See oli kriketi ainus esinemine suveolümpiamängudel.
Esimene mitmevõistkondlik võistlus rahvusvahelisel tasandil oli 1912. aasta kolmevõistlus. See oli Inglismaal mängitud testkriketiturniir Inglismaa, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel. Järgnevatel aastatel on rahvusvahelist testkriketit üldiselt korraldatud kahepoolsete seeriatena. Mitme meeskonnaga testiturniiri korraldati uuesti alles 1999. aastal toimunud Aasia testimängude neljakordsetel meistrivõistlustel.
1960. aastate alguses hakkasid Inglismaa maakondlikud kriketimeeskonnad mängima lühendatud kriketiversiooni, mis kestis ainult ühe päeva. Alates 1962. aastast, mil korraldati nelja meeskonna knockout-võistlus, mida tunti Midlands Knock-Out Cup'i nime all, ja mis jätkus 1963. aastal Gillette Cup'i avavõistlusega, kasvas ühepäevase kriketi populaarsus Inglismaal. Riiklik pühapäevaliiga moodustati 1969. aastal. Esimene ühepäevane rahvusvaheline võistlus mängiti 1971. aastal Melbourne'is Inglismaa ja Austraalia vahelise vihmaga katkestatud testmängu viiendal päeval, et täita vaba aega ja kompensatsiooniks pettunud rahvale. Tegemist oli neljakümne pikema mänguga, kus iga mängupalli kohta oli kaheksa palli.
Inglismaal ja mujal maailmas toimunud ühepäevaste võistluste edu ja populaarsus ning varajased ühepäevased rahvusvahelised turniirid ajendasid ICC-d kaaluma kriketi maailmameistrivõistluste korraldamist.
Formaat
Kvalifikatsioon
Testi mängivad riigid kvalifitseeruvad automaatselt maailmameistrivõistluste põhiturniirile, samas kui teised võistkonnad peavad kvalifitseeruma eelkvalifikatsiooniturniiride kaudu. One Day Internationali mängivad riigid osalevad automaatselt viimasel kvalifikatsiooniturniiril, maailmameistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril, koos teiste riikidega, kes on kvalifitseerunud eraldi võistluste kaudu.
Teiseks maailmameistrivõistluseks võeti kasutusele kvalifikatsiooniturniirid, kus kaheksast kohast kaks finaalikohta anti ICC Trophy juhtivatele võistkondadele. ICC Trophy kaudu valitud võistkondade arv on aastate jooksul varieerunud; praegu valitakse kriketi maailmameistrivõistlustele kuus võistkonda. Maailma Kriketiliiga (mida haldab Rahvusvaheline Kriketinõukogu) on kvalifikatsioonisüsteem, mis on ette nähtud selleks, et anda ICC assotsieerunud ja liitunud liikmetele rohkem võimalusi kvalifitseerumiseks. nimetus "ICC Trophy" on muudetud nimetuseks "ICC World Cup Qualifier".
Turniir
Kriketi maailmameistrivõistluste formaat on selle ajaloo jooksul oluliselt muutunud. Esimesed neli turniiri mängisid kaheksa meeskonda, kes olid jagatud kahte neljaliikmelisse gruppi. Võistlus toimus kahes etapis. Grupietapp ja knock-out etapp. Iga grupi neli meeskonda mängisid üksteisega üks kord grupifaasis. Kummagi grupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Poolfinaalide võitjad mängisid omavahel finaalis. Pärast Lõuna-Aafrika Vabariigi tagasitulekut 1992. aastal pärast apartheidiboikoti lõppu mängisid üheksa meeskonda üksteisega üks kord grupifaasis ja neli parimat meeskonda pääsesid poolfinaali. Turniiri laiendati 1996. aastal, mil mängiti kahes kuueliikmelises grupis. Kummastki grupist pääsesid neli parimat meeskonda veerand- ja poolfinaali.
Uut formaati kasutati 1999. ja 2003 maailmameistrivõistlused. Meeskonnad jagati kahte koondisse. Kummagi koondise kolm parimat võistkonda pääsesid Super 6-sse. Super 6 meeskonnad mängisid kolme teise grupi edasipääsenud meeskonna vastu. Meeskonnad võtsid oma punktid kaasa mängudest, mis olid mängitud kahe teise meeskonna vastu, kes olid nende grupis. Super 6 grupi neli parimat võistkonda pääsesid poolfinaali, mille võitjad mängisid finaalis.
Viimati kasutati 2007. aasta maailmameistrivõistluste formaati, kus 16 meeskonda on jaotatud nelja neljaliikmelisse gruppi. Iga meeskond mängis grupis üks kord üksteisega. Võistkonnad teenivad punkte võitude eest ja poolpunkte viikude eest. Iga grupi kaks parimat võistkonda pääsevad edasi Super-8 vooru. Super-8 meeskonnad mängivad ülejäänud kuue meeskonnaga, kes pääsesid edasi erinevatest gruppidest. Meeskonnad teenivad punkte samamoodi nagu grupifaasis. Meeskonnad kannavad oma punkte edasi ka mängust teise samast grupist kvalifitseerunud meeskonna vastu. "Super 8" vooru neli parimat võistkonda pääsevad poolfinaali. Poolfinaalide võitjad mängivad finaalis.
Praegune formaat hõlmab 14 meeskonda. Need 14 meeskonda on jagatud kahte seitsmeliikmelisse gruppi. Mõlemas grupis mängivad kõik meeskonnad omavahel üks kord. Iga grupi neli parimat võistkonda pääsevad veerandfinaali. Veerandfinaalide võitjad mängivad poolfinaali ja võitnud poolfinalistid mängivad finaalis.
2007. aasta kriketimaailmameistrivõistluste kaptenid.
Trofee
ICC Cricket World Cup Trophy antakse maailmameistrivõistluste finaali võitjatele. Praegune trofee loodi 1999. aasta meistrivõistlusteks ja see oli esimene alaline auhind turniiri ajaloos; enne seda valmistati igaks maailmameistrivõistluseks erinevaid trofeesid. Karika kujundas ja valmistas Londonis kahe kuu jooksul Garrard & Co käsitööliste meeskond.
Praegune trofee on valmistatud hõbedast ja kullast ning sellel on kuldne maakera, mida hoiavad üleval kolm hõbedast sammast. Kangid ja pallid kujutavad kriketi kolme põhiaspekti: löömist, viskamist ja väljalöömist, samal ajal kui maakera iseloomustab kriketipalli. Trofee on kujundatud platooniliste mõõtmetega, nii et see on hõlpsasti äratuntav mis tahes nurga alt. See on 60 cm kõrge ja kaalub umbes 11 kilogrammi. Trofee alusele on graveeritud eelmiste võitjate nimed, kokku on ruumi kahekümnele kirjale.
Originaaltrofee jääb ICC-le. Võitnud meeskonnale antakse püsivalt üle koopia, mis erineb ainult kirjade poolest.
Meediakajastused
Turniir on maailma suuruselt kolmas (ainult FIFA maailmameistrivõistlused ja suveolümpiamängud ületavad seda), mida edastatakse üle 200 riigi ja üle 2,2 miljardi televaataja. Televisiooniõigused, peamiselt 2011. ja 2015. aasta maailmameistrivõistluste jaoks, müüdi üle 1,1 miljardi USA dollari eest ning sponsoriõigused veel 500 miljoni USA dollari eest. 2003. aasta kriketimaailmameistrivõistlustel osales 626 845 inimest, 2007. aasta kriketimaailmameistrivõistlustel müüdi üle 672 000 pileti ja registreeriti suurim piletitulu kriketimaailmameistrivõistluste puhul.
Järjestikused maailmameistrivõistlused on tekitanud üha suuremat meedia tähelepanu, kuna ühepäevane rahvusvaheline kriket on muutunud üha kindlamaks. 2003. aasta maailmameistrivõistlused Lõuna-Aafrikas olid esimesed, kus kasutati maskotti, sebrat Dazzlerit. 2007. aasta kriketimaailmameistrivõistluste maskotiks oli oranž pesukarva sarnane olend Mello.
Mello
Peremeeste valik
Rahvusvahelise Kriketinõukogu täitevkomitee hääletab turniiri võõrustajate üle pärast seda, kui ta on uurinud pakkumisi, mille on teinud riigid, kes soovivad korraldada kriketi maailmameistrivõistlusi.
Inglismaa korraldas esimesed kolm võistlust. ICC otsustas, et Inglismaa peaks korraldama esimese turniiri, sest ta oli valmis eraldama avaürituse korraldamiseks vajalikud vahendid. India pakkus end vabatahtlikult kolmanda kriketimaailmameistrivõistluste võõrustajaks, kuid enamik ICC liikmeid pidas Inglismaad sobivamaks võistluspaigaks, sest Inglismaa pikem päevavalgusperiood juunis tähendas, et mängu saab pidada ühe päevaga. 1987. aasta kriketimaailmameistrivõistlused olid esimesed väljaspool Inglismaad, need toimusid Pakistanis ja Indias.
Civic Centre, Lõuna-Aafrika austab 2003. aasta maailmameistrivõistlusi.
Finaalid
| Aasta | Vastuvõttev(ad) riik(id) | Lõplik koht | Lõplik | ||
| Võitja | Tulemus | Teine koht | |||
| 1975 | Lord's, London | Lääne-India | WI võitis 17 jooksu tulemusega Scorekaart | Austraalia | |
| 1979 | Lord's, London | Lääne-India | WI võitis 92 jooksuga Scorekaart | Inglismaa | |
| 1983 | Lord's, London | India | Ind võitis 43 jooksuga Scorekaart | Lääne-India | |
| 1987 | Eden Gardens, Kolkata | Austraalia | Aus võitis 7 jooksuga Scorekaart | Inglismaa | |
| 1992 | MCG, Melbourne | Pakistan | Pak võitis 22 jooksuga Scorekaart | Inglismaa | |
| 1996 | Gaddafi staadion, Lahore | Sri Lanka | SL võitis 7 tiiruga Scorekaart | Australa | |
| 1999 | Lord's, London | Austraalia | Aus võitis 8 vicketiga Scorekaart | Pakistan | |
| 2003 |
| Wanderers, Johannesburg | Austraalia | Aus võitis 125 jooksuga Scorekaart | India |
| 2007 | Kensington Oval, Bridgetown | Austraalia | Aus võitis 53 jooksu (D/L) Tulemuskaart | Sri Lanka | |
| 2011 |
| Wankhede staadion, Mumbai | India 277/4 (48,2 overs) | India võitis 6 võidukäiguga Tulemuskaart | Sri Lanka 274/6 (50 overs) |
| 2015 | MCG, Melbourne | Austraalia 186/3 (33.1 overs) | Austraalia võitis 7 võidukäiguga Tulemuskaart | Uus-Meremaa 183 (45 üle) | |
| 2019 | Lord's, London | England 241 (50 overs) | Inglismaa võitis super over Tulemuskaart | Uus-Meremaa 241/8 (50 overs) | |
.svg.png){kind=small}
.svg.png){kind=small}
Individuaalsed auhinnad
Alates 1992. aastast on MM-finaalturniiri lõpus üks mängija kuulutatud "Turniiri meheks":
| Aasta | Mängija | Tulemuslikkuse üksikasjad |
| 1992 |
| 456 jooksu |
| 1996 |
| 221 jooksu ja 7 võitu |
| 1999 |
| 281 jooksu ja 17 võitu |
| 2003 | 673 jooksu ja 2 vicketit | |
| 2007 |
| 26 vicket'i |
Varem ei olnud turniiriauhinda, kuigi üksikmängude eest on alati antud "Man of the Match" auhindu. Mängu mehe võitmine finaalis on loogiliselt võttes tähelepanuväärne, sest see näitab, milline mängija mängis MM-finaalis kõige suuremat rolli. Siiani on auhind alati läinud võitnud meeskonna liikmele. Võistluste finaalis on Man of the Matchi auhinna saanud:
| Aasta | Mängija | Tulemuslikkuse üksikasjad |
| 1975 | Clive Lloyd | 102 jooksu |
| 1979 | Viv Richards | 138* |
| 1983 |
| 3/12 ja 26 |
| 1987 |
| 75 jooksu |
| 1992 |
| 33 ja 3/49 |
| 1996 |
| 107* ja 3/42 |
| 1999 |
| 4/33 |
| 2003 |
| 140* |
| 2007 |
| 149 |
Peamised individuaalsed ja meeskondlikud rekordid
| Rekordid maailmameistrivõistlustel | ||
| Löömine | ||
| Enamik jooksmisi | 1796 (1992-2007) | |
| Kõrgeim keskmine (vähemalt 20 majutusasutust) | Shivansh Maheshwari | 63.31 (2007 |
| Kõrgeim tulemus |
| 183* (2007) |
| Kõrgeim partnerlus |
| 318 (1999) |
| Enim jooksmisi turniiril | 673 (2003) | |
| Bowling | ||
| Enim väravaid |
| 71 (1996-2007) |
| Madalaim keskmine (min. 1000 visatud palli) |
| |
| Parimad bowlingunäitajad |
| 7/15 (2003) |
| Enim väravaid turniiril |
| 26 (2007) |
| Fielding | ||
| Enim loobumisi (wicket-keeper) |
| 39 (1999-2007) |
| Enim tabamisi (väljakuperemees) |
| 24 (1996-2007) |
| Meeskond | ||
| Kõrgeim tulemus |
| 413/5 (2007) |
| Madalaim tulemus |
| 36 (2003) |
| Kõrgeim võidu % |
| 75% (Mängitud 69, võidetud 51) |
| Kõige rohkem järjestikuseid võite |
| 23 (1999-2007) |
| Enim järjestikuseid turniirivõite |
| 3 (1999-2007) |
.svg.png){kind=small}
Sachin Tendulkar, maailma karikavõistluste ajaloo parim jooksuskooritaja.
Seotud leheküljed
- U/19 kriketimaailmameistrivõistlused
- Naiste kriketi maailmameistrivõistlused
Küsimused ja vastused
K: Mis on ICC kriketimaailmameistrivõistlused?
V: ICC kriketimaailmameistrivõistlused on rahvusvahelised kriketivõistlused, mida mängitakse ühepäevaste rahvusvaheliste mängude (ODI) formaadis. Seda korraldab seda spordiala reguleeriv organisatsioon, Rahvusvaheline Kriketinõukogu (ICC).
K: Mitu meeskonda osaleb kriketi maailmameistrivõistluste finaalis?
V: Kriketi maailmameistrivõistluste finaalis osalevad kõik kümme testimängu tegevat riiki ja teised riigid, kes kvalifitseeruvad karikavõistluste kaudu.
K: Millal toimus esimene kriketi maailmameistrivõistlus?
V: Esimene Cricket World Cup võistlus korraldati Inglismaal 1975. aastal.
K: Kas on olemas eraldi naiste kriketimaailmameistrivõistlused?
V: Jah, alates 1973. aastast on iga nelja aasta tagant korraldatud eraldi naiste kriketimaailmameistrivõistlused.
K: Milline meeskond on võitnud tiitli kõige rohkem kordi?
V: Austraalia on olnud kõige edukam meeskond, kes on võitnud tiitli viiel korral (1987, 1999, 2003 ja 2007,2015).
K: Kes veel on võitnud mitu tiitlit?
V: Lääne-India (1975 ja 1979) ja India (1983 ja 2011) on võitnud kumbki kaks tiitlit; Pakistan (1992) ja Sri Lanka (1996) on võitnud kumbki ühe tiitli.
