Hassan Rouhani — Iraani president, jurist ja diplomaat

Hassan Rouhani — Iraani president, jurist ja diplomaat: ülevaade tema poliitikast, tuumaläbirääkimistest, ametiajast ja visioonist majanduse ning välissuhete parandamiseks.

Hassan Rouhani (pärsia: حسن روحانی, translitereeritud ka Ruhani, Rohani, Rowhani; sündinud 12. novembril 1948 Hassan Feridon حسن فریدون) on Iraani poliitik, muhtaidi, jurist, akadeemik ja diplomaat, kes on praegu Iraani president. Ta on alates 1999. aastast ekspertide assamblee liige, alates 1991. aastast otstarbekusnõukogu liige, alates 1989. aastast kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu liige ja alates 1992. aastast strateegiliste uuringute keskuse juht.

Rouhani on olnud ka Islami Konsultatiivse Assamblee (Majlis) 4. ja 5. ametiaja aseesimees ning aastatel 1989-2005 kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretär. Viimases ametis juhtis ta ka Iraani endist tuumaenergiaalaste läbirääkimiste meeskonda ja oli riigi peamine läbirääkija ELi kolme riigi - Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa -ga Iraani tuumaprogrammi teemal.

7. mail 2013 registreerus Rouhani 14. juunil 2013 toimunud presidendivalimistele. Ta ütles, et valituks osutumise korral valmistab ta ette "kodanikuõiguste harta", taastab majanduse ja parandab kiviseid suhteid Läänega. Kui varajased häältelugemised hakkasid laekuma, läks Rouhani suure edumaaga juhtima. Ta valiti Iraani presidendiks 15. juunil, alistades Mohammad Bagher Ghalibafi. Ta astus ametisse 3. augustil 2013.

Varasem elu ja haridus

Hassan Rouhani sündis väikelinnas Sorkheh'is Semnani provintsis. Ta kasvas üles religioosses peres ja sai varajase usulise hariduse seminarides. Samal ajal õppis ta ka ilmalikku õigusteadust. Rouhani õppis Iraani kõrgkoolides ning täiendas end välismaal, sealhulgas Ühendkuningriigis. Tema haridustaust ühendab islami usuteadust ja õigusteadust, mis on mõjutanud tema karjääri nii poliitikas kui diplomaatias.

Poliitiline karjäär enne presidendiks saamist

• Majlis ja seadusandlik töö: Rouhani oli Islami Konsultatiivse Assamblee (Majlis) liige ja mitmel ajal aseesimees, kus ta tegeles sise- ja välispoliitikaga seotud küsimustega.
• Riiklik julgeolek: aastatel 1989–2005 töötas ta kõrgeima riikliku julgeolekunõukogu sekretärina, kus ta osales julgeoleku- ja välisstruktuuride koordineerimises.
• Tuumaläbirääkimised: Rouhani juhtis Iraani tuumaläbirääkijaid ELi kolme riigiga (nn E3) ning mängis olulist rolli riigi diplomaatilistes pingutustes tuumaprogrammi rahvusvahelisel tasandil.
• Ekspertide assamblee ja strateegilised nõuanded: ta on olnud ekspertide assamblee liige alates 1999. aastast ning juhtinud strateegiliste uuringute keskust, mis analüüsib pikaajalisi julgeoleku- ja poliitikavõimalusi.

Presidendina (2013–2021)

Rouhani valiti presidendiks eesmärgiga viia ellu mõõdukat ja pragmatistlikku poliitikat, parandada suhted Läänemaailmaga ning leevendada Iraani majandust rahvusvaheliste sanktsioonide mõju kaudu. Tema ametiajal olid peamised märksõnad:

• JCPOA ja tuumaküsimus: Rouhani administratsioon oli peamine jõud, mis sõlmis 2015. aastal P5+1 riikidega (USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik + Saksamaa) Tuumaprogrammi ühise kõikehaarava tegevuskava (JCPOA). Kokkuvõttes tõi see kaasa leevendatud sanktsioonid, kuid 2018. aastal tõi USA üksi tehtud väljasuretamine sanktsioonide taastamise ja pingete kasvu.
• Majandus: eesmärk oli majanduse avamine ja investeeringute ligimeelitamne, kuid välissanktsioonide, korruptsiooni ja halduslike probleemide tõttu jäi soovitud majanduslik taastumine osaliselt saavutamata. Roobli väärtus kõikus, inflatsioon ja töötus olid jätkuvalt probleemide all.
• Sisepoliitika ja kodanikuõigused: Rouhani lubas edendada kodanikuõigusi ja leevendada sotsiaalseid piiranguid, kuid tema võimupiirid ja konservatiivsemate jõudude vastuseis tekitasid piiratumaid edusamme kui tema pooldajad lootsid.
• Välispoliitika: püüdis parandada diplomaatilisi suhteid Euroopa ja naaberriikidega, säilitades samas konservatiivsete julgeolekurahvuslike struktuuride rolli riigis.

Hinnangud ja pärand

Hommikune hinnang Rouhani pärandile on mitmetahuline: tema diplomaatilised edusammud tuumaküsimuses ja ajutine sanktsioonide leevenemine loetakse oluliseks saavutuseks tervikvaates, kuid majanduslikud raskused ja välispoliitilised tagasilöögid (sh USA väljapool JCPOA lahkumine) piirasid tema poliitiliste lubaduste täitmist. Tema valitsemisajal suurenes poliitiline ja ühiskondlik debatt Rahvusesinduse suuna üle ning mitmed tema poliitikad sattusid konservatiivse vastuseisu ette.

Isiklik elu

Rouhani on abielus ja tal on lapsi. Ta on tuntud kui religioosne, kuid samal ajal pragmaatiline poliitik, kes on rõhutanud dialoogi ja diplomaatia tähtsust rahvusvaheliste probleemide lahendamisel.

Rouhani juhtis Iraani presidendiametit kahe ametiaja jooksul kuni 2021. aastani, mil tema järgijaks sai järgmine valitud president. Tema karjäär on näide sellest, kuidas Iraani sisepoliitika, religioossed institutsioonid ja rahvusvahelised suhted on omavahel tihedalt seotud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Hassan Rouhani täisnimi?

K: Millal ta sündis?

K: Milliseid ametikohti on ta Iraani valitsuses täitnud?

K: Mida ta lubas presidendiks valimise korral?

K: Millal ta end presidendivalimistele registreeris?

K: Millal ta presidendiks valiti?

K: Millal algas tema ametiaeg?

Otsing