Ingólfur Arnarson
Ingólfr Arnarson (islandi keeles Ingólfur Arnarson) ja tema abikaasa Hallveig Frodesdatter on üldjuhul Islandi esimesed alalised põhjamaade asukad. Pärimuse kohaselt asutasid nad Reykjaviki 874. aastal.
Vastavalt Landnámabókile (raamat, mis kirjeldab Islandi asustamist põhjameeste poolt) ehitas ta oma maja tänapäeva Reykjavíkisse ja andis linnale ka nime. Keskaja ajaloolane Ari Þorgilsson väitis, et Arnarson oli esimene põhjamaine asukas Islandil, kuid enne tema saabumist elasid seal iiri mungad ja erakud. Ta väitis ka, et nad lahkusid, sest ei tahtnud elada koos äsja saabunud põhjapaganatega.
Landnámabók väidab, et Arnarson lahkus tänapäevasest Norrast pärast seda, kui ta sattus verivaenu. Ta oli kuulnud saarest, mille Garðar Svavarsson, Flóki Vilgerðarson ja teised leidsid Atlandi ookeanil purjetades. Koos oma kasuvenna Hjörleifr Hróðmarssoniga purjetas ta Islandile. Kui maad oli silmapiiril, viskas ta oma kõrged istmepostid üle parda ja lubas asuda sinna, kuhu jumalad otsustasid nad kaldale tuua. Kaks tema orja otsisid seejärel kolm aastat rannikuid, enne kui leidsid sambad väikesest lahest, millest lõpuks sai Reykjavík.
Vahepeal mõrvasid Hjörleifr Hróðmarsson oma iiri orjad, sest ta kohtles neid halvasti. Ingólfr otsis nad üles ja tappis nad Vestmannaeyjaris (Westmani saartel). Saared said oma nime sellest sündmusest, kuid vestmenn (läänemehi) on nimetus, mida norralased sel ajal mõnikord iirlaste kohta kasutasid. Ta elas Edela-Islandil edasi, kuid selle kohta, mis temaga pärast asustamist juhtus, ei ole midagi teada. Tema poeg Torstein (Þorsteinn Ingólfsson) olevat asutanud Islandi esimese parlamendi. Hiljem sai see tuntuks Althingi nime all.
Johan Peter Raadsigi maal Ingólfr Arnarsonist (1850).
Küsimused ja vastused
K: Kes on Ingólfr Arnarson ja Hallveig Frodesdatter?
V: Ingólfr Arnarson ja Hallveig Frodesdatter on üldjuhul Islandi esimesed alalised põhjamaade asukad. Neile omistatakse traditsiooniliselt Reykjavíki asutamine 874. aastal.
K: Mis on Landnámabók?
V: Landnámabók on raamat, milles kirjeldatakse Islandi asustamist põhjamaalaste poolt. Selles väidetakse, et Arnarson lahkus tänapäeva Norrast pärast verivõitlusse sattumist ja ehitas oma maja tänapäeva Reykjavíkisse, andes sellele ka nime.
K: Kes olid Garðar Svavarsson, Flóki Vilgerðarson ja teised?
V: Garðar Svavarsson, Flóki Vilgerðarson ja teised olid meremehed, kes leidsid Atlandi ookeanil purjetades ühe saare. Pärimuse kohaselt asus sinna Ingolfr Arnarson, kui ta Islandile jõudis.
K: Mis juhtus Hjörleifr Hróðmarssoniga?
V: Hjörleifr Hróðmarsson oli Ingolfi kasuvend, kes purjetas koos temaga Islandile. Tema iiri orjad mõrvasid ta, sest ta kohtles neid halvasti, nii et Ingolf ajas nad taga ja tappis nad Vestmannaeyjaris (Westmani saartel). See sündmus andis saartele nende nime - vestmenn (läänemehed) oli nimetus, mida norralased sel ajal mõnikord iirlaste kohta kasutasid.
K: Mis juhtus Ingolfiga pärast asustamist?
V: Pärast Islandi edelaosas asumist ei ole teada, mis temaga pärast seda juhtus. Tema poeg Torstein (Þorsteinn Ingólfsson) olevat asutanud Islandi esimese parlamendi, mis hiljem sai tuntuks Althingi nime all.
K: Kes väitis, et Arnarson oli Islandi esimene põhjamaine asukas?
V: Keskaja ajaloolane Ari Þorgilsson väitis, et Arnarson oli Islandi esimene põhjamaine asukas, kuid tunnistas, et enne tema saabumist elasid seal iiri mungad ja erakud.
K: Kuidas otsustasid nad, kuhu nad asustama asusid, kui maa tuli nähtavale?
V: Kui nende reisil üle Atlandi ookeani tuli maa nähtavale, viskas Ingolf oma kõrged istmepostid üle parda ja lubas asuda sinna, kuhu jumalad otsustasid nad kaldale tuua. Kaks tema orja otsisid seejärel kolm aastat rannikuid, enne kui leidsid sambad väikesest lahest, millest lõpuks sai Reykjaviki linn.
