Persephone — Vana-Kreeka allmaailma ja kevade jumalanna
Persephone — Vana-Kreeka allmaailma ja kevade jumalanna: röövimine, granaatõun, Demeter ja Eleusinuse müsteeriumid. Avastage mütoloogia võlu ja aastaaegade saladus.
Persephone (kreeka keeles Περσεφόνη, Persephonē) on surnute jumalanna ja allmaailma kuninganna Vana-Kreeka usundis ja müüdis. Ta on Zeusi ja Demeteri tütar ning abielus jumal Hadesiga, kellega koos valitseb ta surnute hingede üle. Taimede jumalannana valitses ta kevadisel hooajal tekkiva saagi saagikuse üle. Ta on sageli nimetatud ka kui Kore (kreeka keeles Κόρη), mis tähendab „neidu” või „tütar”.
Müüt ja põhilood
Kuulsaim lugu Persepheoni elust on kirjas Homerose hymnis Demetrile ja paljudes hilisemas kirjanduses: Hades röövis Persepheoni, viies ta läbi maa alla oma kuningriiki. Mõnes variandis aitas röövisel Zeus või isegi Hades ise, teistes juhtus röövimine üksi Hadesi poolt. Persepheoni ema Demeter otsis tütart meeleheitlikult ja keeldus maad enam viljastamast, kuni tütar leiti, mis seletab iidsete kreeklaste jaoks aastaaegade vaheldumist.
Müüdi üks tuntud detail on see, et Persepheoni söödi allmaailma „surnute toitu” — sageli mainitakse granaatõuna seemneid. Selle tõttu pidi ta osa aastast veetma allilmas ja osa pärismaailmas emaga, mis mõjub sümbolina looduse ärkamisele kevadel ja raugevale kasvule sügisel. Seoses söödud seemnete arvuga on variante: mõnes jutustuses jääb see täpsustamata, teistes mainitakse näiteks kuue seemne motiivi, mis annaks Persepheonile kolm kuni kuus kuud allilmas olemise õiguse.
Tähendus ja rolle
Persephone on kahepoolse olemusega jumalanna: ta on nii khthoniline (allmaailmaga seotud) kui ka taimede ja elu taassünni esindaja. Selline kaksikroll peegeldab müütilist süžeed — ta on sureliku ilmingu ja surma piirile kuuluv isik, kelle tagasitulek toob kaasa viljakuse ja saagid. Tema naineks olemine Hadesi juures tõstab teda allmaailma kuningannaks, kelle roll hõlmab nii surevate hingedega suhtlemist kui ka allilma toimimise reguleerimist.
Kultus ja rituaalid
Persephone ja tema ema Demeter olid kesksed tegelased Eleusinuse müsteeriumides, mis lubasid initsiaatoritele tasu pärast surma — saladuslikke rituaale peeti Eleusises, mis olid olulised kogu Kreeka panteonis. Lisaks Eleusisele austati Persepheoni mitmes kohas, näiteks Ennas (Sitsiilias) ja teistes piirkondades, kus temanimelistest rituaalidest võtsid osa peamiselt naised. Naistefestivalid nagu Thesmophoria olid pühendatud Demeterile ja Persephonelle ning keskendusid viljakusele ja maa heaolule.
Sümbolid ja kujutised
Persephonet kujutati kunstis sageli noore, neidu-laadse jumalannana või väärikana kuningannana koos krooni, sepikrooni, õitega, teraviljaseemnetega või sõrmes tilkuva granaatõunaga. Tema atribuutide hulka kuulusid ka küünlad või taskutulede motiiv, mis viitab tema seotud rituaalidele ja allmaailma rollile. Antiikajal leidub palju vase- ja keraamikakujutisi, skulptuure ning kirjeldusi, mis näitavad teda kas Demeteri kõrval või Hadesi troonil.
Pärand ja tõlgendused
Rooma vastne Persephone on Proserpina, keda kirjeldavad näiteks Ovidius ja teised rooma autorid. Persepheoni lugu on inspireerinud lugematuid kunstiteoseid, luuletusi ja filosoofilisi tõlgendusi läbi sajandite — tema müüt on tõlgendatav nii agronoomilisest kui ka psühholoogilisest vaatenurgast (näiteks üleminek lapsepõlvest täiskasvanuikka, initsiatsioon või elu ja surma tsüklilisus).
Tänapäevases kultuuris jääb Persepheoni motiiv aktuaalseks: tema lugu käsitleb kaotust ja taasleidmist, allilmaga seotud saladusi ning looduse rütme. Etnograafilised ja arheoloogilised leiud Eleusisest ja teistest kultuspaikadest annavad jätkuvalt teavet selle kohta, kuidas vanaaja inimesed mõtestasid elu, surma ja viljakust läbi Persephone'i ja Demeteri legendi.

Pinax of Persephone.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Persephone?
V: Persephone on Vana-Kreeka religioonis ja müütides esinev jumalanna, kes on Zeusi ja Demeteri tütar ning allmaailma kuninganna.
K: Milline on Persefone kui jumalanna roll?
V: Persephone on surnute ja taimede jumalanna, kes seisab kevadisel hooajal esilekerkiva saagi üle.
K: Kellega on Persephone abielus?
V: Persephone on abielus jumal Hadesiga, kellega koos ta valitseb surnute hingede üle.
K: Mis on Eleusinuse müsteeriumid?
V: Eleusinuse müsteeriumid olid Vana-Kreekas toimunud religioosne tseremoonia, mille keskmes olid Persephone ja tema ema Demeter ja mis lubas initsiaatoritele tasu pärast surma.
K: Milline on lugu Persephonese röövimisest Hadesi poolt?
V: Persephonet peteti, et ta sööks granaatõuna seemneid, mis oli surnute toit, kui Hades teda röövis. Seda lugu kasutati aastaaegade põhjuse selgitamiseks.
K: Millised olid Persefone sümbolid?
V: Persephonese sümboliteks olid granaatõun, lilled ja teraviljaseemned.
K: Kes on Persefone Rooma vaste?
V: Persephone Rooma vaste on jumalanna Proserpina.
Otsige