Helena (Trooja) – Kreeka mütoloogia kauneim naine ja Trooja sõja algataja

Kreeka mütoloogias oli Helena, tuntud ka kui Trooja Helena (vanakreeka keeles Ἑλένη, Helénē), väidetavalt maailma kauneim naine. Sparta kuninganna Helena oli abielus Menelaosega, kuid hiljem põgenes ta Trooja prints Parisega (enamasti kujutatakse teda röövituna) ja viidi Troojasse, mille tulemusel algas Trooja sõda, kuna akajalased asusid teda tagasi Sparta juurde tooma. Arvatakse, et ta oli Zeusi ja Leda tütar, Sparta kuninga Tyndareose abikaasa ning kaksikute Castori ja Polydeukese ning Klytemnestra õde.

Päritolu ja sünnilood

Helena päritolu on müütides mitmekesine. Levinud versioonis Zeus võttis luige kujuga kuju ja vallutas Leda; Leda munes seejärel muna, millest sündis Helena. Mõnes allikas on ta seega jumalikkuse ja sureliku segu. Ka teistes versioonides mainitakse, et Helenal olid kaksikvennad Castor ja Polydeukes (nimetatud ka Polüdeukes), ning õde Klytemnestra, kuid nende päritolu ja jumalikkuse määr varieerub (näiteks ühes versioonis on üks kaksikust jumalate, teine surelik).

Helena ja Trooja sõja algus

Helena „röövimine” või põgenemine koos Parisega on Trooja sõja peamine käivitaja. Vaidlused selle üle, kas Helena läks Parise juurde vabatahtlikult (armastuse sunnil) või võeti jõuga ära, on olnud sajandeid kirjanduslikuks ja filosoofiliseks teemaks. Homeros kirjeldab Helenat Iliases ja Odüsseias pigem tähtsa, kuid sageli passiivse tegelasena: tema ilu ja kohalolek mõjutavad meeste tegusid ja sõja kulgu.

Mütoloogilised variatsioonid

Eriarvamused tõe kohta: Mõnes antiiknäidendis (nt Euripideses) on alternatiivne versioon, kus Troojasse ei jõudnudki tõeline Helena, vaid tema näiline kuju või kujutis; tõeline Helena olevat olnud Egiptuses. Selline variant vabastab Helenat otsesest süüst sõja põhjustamises.
Jumalate roll: Helenat peeti sageli jumalikult mõjutatuks — tema ilu oli jumalik kingitus või needus, mistõttu inimeste saatused pöörasid tema ümber.

Helena amet ja elu pärast sõda

Pärast Trooja langemist naasis Helena allikate kohaselt sageli koos Menelaosega Spartasse, kus nad jätkasid troonil. Tema hilisem saatus varieerub erinevates allikates: mõnedes ta sureb ja surematust omastavad jumalad viivad ta Olympusesse; teistes on tema ja Menelaose suhe keeruline ja tema elu lõpeb traagiliselt. Helenal oli Menelaosega tütar Hermione.

Helena kui kultuuriline ja kirjanduslik sümbol

Helena on olnud sajandeid kunstnike, poeetide ja dramaturgide lemmikteema. Ta esindab nii idealiseeritud ilu kui ka selle ilu ohtlikku jõudu: tema nimi on tähendanud nii „ilu, mis vallutab” kui ka „põhjust, mis viib hävinguni” (kõige tuntumalt väljendub see kuulus fraas „Trooja sõda algas ühe naise pärast”). Antiiktekstides — Homeros, Hesiodos, Evripides ja hiljem Apollodoros, Ovidius jt — leiab erinevaid tõlgendusi Helenast kui ohvrist, süüdlaseks tembeldatust või traagilisest kangelasest.

Tõlgendused ja kaasaegne lugupidamine

Kaasaegsed tõlgendused on sageli püüdnud vabastada Helenat lihtsast „kuritegijana” esitlemisest: feministlikud ja psühhoanalüütilised lugemised näevad temas sageli autonoomset naist, kelle valikud ja saatuse kujundamise võimalus olid ajalooliselt piiratud. Samuti on rõhutatud, et tema ilu ja selle mõju peegeldavad ühiskondlikke väärtusi ja meeste poliitilisi ambitsioone.

Allikad ja mõju

Peamised antiikallikad Helenale on Homeros (Ilias, Odüsseia), tragediad ja paljud teised kreeka ning rooma autorid. Tema lugu on inspireerinud maalijad, skulptoreid, kirjanikke ning kaasaegseid filmitegijaid ja kirjanikke — Helen jääb üheks Kreeka mütoloogia kõige äratuntavamaks ja vastuolulisemaks tegelaseks.

Kokkuvõte: Helena on mütoloogiline figuur, kelle ilu ja saatus said Trooja sõja keskseks motiiviks. Tema lugu eksisteerib mitmes versioonis: ta võib olla nii vastupandamatu ilu kehastus, jumalate mängu ohver kui ka inimene, kelle tegudel olid suured tagajärjed. Tema pärand kunstis ja kirjanduses elab edasi kui üks antiigi kuulsamaid ja tundmusrikkamaid lugusid.

Evelyn de Morgani "Trooja Helena" (1898, London).

Küsimused ja vastused

K: Kes on Trooja Helena?

V: Trooja Helena on Kreeka mütoloogia tegelane, keda kirjeldati kui maailma kauneimat naist. Ta oli Sparta kuninganna, kes oli abielus Menelaosega, kuid põgenes Trooja printsi Parisega, mis viis Trooja sõjani.

K: Milline oli Helena roll Trooja sõjas?

V: Helena põgenemine Trooja printsi Parisega oli säde, mis käivitas Trooja sõja. Akajalased võitlesid selle eest, et tuua ta tagasi Sparta juurde.

K: Kellega oli Trooja Helena abielus?

V: Helena oli abielus Sparta kuninga Menelaosega.

Küsimus: Kes oli Helena armuke?

V: Helena armuke oli Trooja prints Paris, kellega ta põgenes.

Küsimus: Kes olid Helena õed-vennad?

V: Helenal oli kolm õde-venda: Castor ja Pollux, kes olid kaksikud, ja Klytemnestra.

K: Kes olid Helena ema ja isa?

V: Helena ema oli Leda, Sparta kuninga Tyndareose abikaasa, ja tema isa oli Zeus, keda peetakse Kreeka mütoloogias üheks peamiseks jumalaks.

K: Miks arvati, et Helena oli maailma kauneim naine?

V: Helenat peeti maailma kõige kaunimaks naiseks tema füüsilise välimuse ja võlu tõttu, mis paelus paljusid kosilasi, sealhulgas Trooja printsi Parist.