Imp (mütoloogia) — väike haldjas või deemon folklooris

See artikkel räägib müütilisest olendist. Muude kasutusviiside kohta vt imp.

Imp on haldja või deemoniga sarnane mütoloogiline olend, keda tavaliselt kirjeldatakse folklooris ja ebausus.

Määratlus ja välimus

Impid on tavaliselt kujutatud väikeste, tihti inim‑ või looma‑sarnaste olenditena, kelle mõõtmed on märgatavalt inimkehast väiksemad. Neid iseloomustatakse sageli järgnevalt:

• väike kasvu ja elava, erksalt liikuvana;
• ohtlikkuse astmelt tavaliselt pigem pahatahtlikud või mänguliselt pahurad kui surmavalt ohtlikud;
• kalduvus trikkide, väiksemate kahju­te või koduste tüütustega tegelemisele;
• mõnes traditsioonis seostuvad tiivad, sarved või kitsedetailid deemonlikuma kujutlusega.

Funktsioon ja käitumine folklooris

Impeid käsitletakse sageli kui vähem tähtsaid üleloomulikke olendeid — väikseid abilisi või asendusvaime, mitte suurtel eesmärkidel tegutsevaid deemonlikke jõude. Neid kirjeldatakse mõnikord kui kuradi juures käivaid abistajaid, kes täidavad väiksemaid ülesandeid, põhjustavad pahandusi või toovad halba õnne neile, kes neid solgivad.

Folklooris võivad impid tegutseda nii iseseisvalt kui ka teenijatena; tihti on neid kujutatud argi‑ või koduses kontekstis — varastamas väikseid esemeid, segamas toiduvalmistamist või äratades öösel müra. Samas võivad nad mõnikord olla ka kasulikud, kui nendega sõbrustatakse või neid õigesti „hoitakse”.

Ajaloost ja etümoloogiast

Keskaegsetes kirjanduses ja rahvapärimuses hakati sõna „imp” kasutama laiemalt väikeste vaimude või „familiarite” tähistamiseks. Keskajal oli impide terminoloogia tihti seotud nõidade ja maagidega: imp võidi nimetada tuttavaks vaimuks, kes teenis nõidu praktikuid või nõiutegijaid. Selliseid vaime peeti vahel sidumata olenditeks, keda hoiti kunstlike esemete — näiteks vääriskivide või väikeste vialide — sees ning kutsuti teenistusse maagia abil.

Seos teiste olenditega

Impide ja teiste sarnaste olendite vahel on erinevusi, mis sõltuvad kultuurilisest kontekstist:

• haldjad (fairies) on tihti neutraalsemad või loodusega seotud, impid pigem iseloomult teravamad ja inimeste maailmas sekkuvad;
• deemonid on tavaliselt suurema kurjuse või religioosse tähendusega, impid aga väiksemad, kohati koomilised või tülikad;
• impide roll väiksuselt ja käitumiselt teeb nad mõnevõrra sarnaseks haldjate, koduvägede või goblinitega, kuid eri allikates on nende täpne olemus erinev.

Imbid kirjanduses ja popkultuuris

Kaasaegses kirjanduses, filmides ja mängudes on impidest kujundatud mitmesuguseid versioone: alates lõbusatest väikestest trikimeestest kuni pahatahtlike pisikeste deemoniteni. Popkultuur on sageli laenanud keskaja ideid „familiaridest” ning kombineerinud neid kaasaegsete fantaasiažanrite klišeedega, kus imp võib olla nii vaenulik vastane kui ka isiklikeks eesmärkideks palkatud kaaslane.

Kultuuriline tähendus ja tõlgendused

Impide kujutamine kajastab sageli inimeste hirme ja naljakaid seletusi igapäevastele juhtumistele — miks asjad kaovad, miks ilmnevad ootamatud häired kodus jne. Nende roll on muutunud ajas: varasemates uskumustes võis imp viidata reaalsele ohtlikule tundmatu jõule, hiljem on imp rohkem sümboolne tegelane kirjanduses ja meedias.

Kokkuvõte

Imp on mitmetahuline mütoloogiline olend, kelle kirjeldused varieeruvad ajas ja paiksemalt. Üldiselt on ta väike, tihti pahatahtlik või tülikas vaim — mõni allikas käsitleb teda ka abilisena nõidade või deemonite juures. Impide kuvandid aitavad mõista, kuidas inimesed on läbi ajaloo seletanud väiksemaid ja kummalisi igapäevaseid juhtumeid ning loonud olendeid, kes peegeldavad nii hirme kui huumorit.

Küsimused ja vastused

K: Mis on imp?

K: Kuidas impeeriume tavaliselt kirjeldatakse?

K: Kuidas kirjeldatakse mõnikord väikesi abilisi, kes käivad kuradi juures?

K: Mis olid keskajal imbid?

K: Kuidas impeeriume keskajal tavaliselt hoiti ja kutsuti teenistusse?

K: Kuidas kirjeldatakse impeeriume folklooris ja ebausus?

K: Millist muud nimetust anti keskajal nõidade teenistuses olnud tuttavatele vaimudele?

Otsing