Koordinaadid: 59°3′28″N 26°20′16″E / 59.05778°N 26.33778°E / 59.05778; 26.33778
Struve geodeetiline kaar on 19. sajandi algusest pärinev mõõdistustring, mis ulatus Norras asuvast Hammerfesti lähedalt kuni Musta mereni ja kokku moodustas üle 2820 km pika meridiaanikaare. See oli esimene püsivalt läbiviidud ja väga täpne meridiaanikaare mõõtmine ning andis olulisi tulemusi Maa mõõtmete ja kuju määramiseks.
Taust ja eesmärk
Keti kavandas ja juhtis saksa päritolu vene astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm von Struve aastatel 1816–1855. Tema eesmärk oli määrata Maa täpne suurus ja kuju — eelkõige meridiaanikaare pikkuse abil teha järeldusi Maa kõvera ja lihvitud sfääri (ellipsoidi) kuju kohta. Struve kasutas selleks triangelmõõdistust (triangulatsiooni), pikemaid baasjoonemõõtmisi ja täpseid astronoomilisi vaatlusi.
Teostus ja tähised
Kett koosnes algselt 265 mõõtmis- ja tugipunktist, mis paiknesid kolme tollase riigipiiri ulatuses (Rootsi–Norra liit ja Vene impeerium), kuid tänapäeval jäävad need punktid kümne erineva riigi territooriumile. Kaare esimene ja üks tähtsamaid vaatluspunkte asub Tartu tähetornis, kus Struve tegi suure osa oma uurimistööst ning mille tähis on kaardistamisel oluline.
UNESCO maailmapärand ja säilitamine
2005. aastal kantakse Struve geodeetiline kaar maailma kultuuripärandi nimekirja. UNESCO nimistus kajastub 34 originaalpunkti (tahvlite, mälestussammaste ja muude tähistega) koos teni riigiga, mis aitasid säilitada selle ajaloolise ja teadusliku tähenduse. Esialgsest 265-st on tänapäevaks alles ja tähistatud muinsusmärkidena paljud punktid; 34 neist on valitud ja kaitstud kui maailmapärandi objektid, millest osa on tähistatud tahvlite või obeliskitega.
Riigid, mida kaar läbib
- Norra
- Rootsi
- Soome
- Venemaa
- Eesti
- Läti
- Leedu
- Valgevene
- Moldova
- Ukraina
Tähtsus tänapäeval
Struve kaar on nii teadusajalooline kui ka kultuuriline väärtus: see näitab 19. sajandi kõrget teaduslikku taset, andis olulise panuse geodeesiasse ja aitas hilisemaid kaardistamis- ja mõõdistustöid. Paljud kaarepundid on nüüd kaitstud ja ligipääsetavad huvilistele; mõnes paigas on mälestusmärgid, infotahvlid ja väikesed muuseuminäitused, mis tutvustavad Struve tööd ja mõõdistusmeetodeid.
Külastus ja näpunäited
Kui soovite Struve kaare mälestusmärke külastada, tasub eelnevalt uurida, millised punktid on ligipääsetavad (osa neist asub rasketes või kaugetes paikades, näiteks Põhja-Norras) ning kas olemas on kohalik teave või giid. Tartu tähetorn on üks enim külastatavaid ja hästi säilinud asukohti, kus saab tutvuda Struve töö ja selle tähendusega lähemalt.
