Struve geodeetiline kaar: 2820 km meridiaanikaaret — UNESCO maailmapärand

Koordinaadid: 59°3′28″N 26°20′16″E / 59.05778°N 26.33778°E / 59.05778; 26.33778

Struve geodeetiline kaar on 19. sajandi algusest pärinev mõõdistustring, mis ulatus Norras asuvast Hammerfesti lähedalt kuni Musta mereni ja kokku moodustas üle 2820 km pika meridiaanikaare. See oli esimene püsivalt läbiviidud ja väga täpne meridiaanikaare mõõtmine ning andis olulisi tulemusi Maa mõõtmete ja kuju määramiseks.

Taust ja eesmärk

Keti kavandas ja juhtis saksa päritolu vene astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm von Struve aastatel 1816–1855. Tema eesmärk oli määrata Maa täpne suurus ja kuju — eelkõige meridiaanikaare pikkuse abil teha järeldusi Maa kõvera ja lihvitud sfääri (ellipsoidi) kuju kohta. Struve kasutas selleks triangelmõõdistust (triangulatsiooni), pikemaid baasjoonemõõtmisi ja täpseid astronoomilisi vaatlusi.

Teostus ja tähised

Kett koosnes algselt 265 mõõtmis- ja tugipunktist, mis paiknesid kolme tollase riigipiiri ulatuses (Rootsi–Norra liit ja Vene impeerium), kuid tänapäeval jäävad need punktid kümne erineva riigi territooriumile. Kaare esimene ja üks tähtsamaid vaatluspunkte asub Tartu tähetornis, kus Struve tegi suure osa oma uurimistööst ning mille tähis on kaardistamisel oluline.

UNESCO maailmapärand ja säilitamine

2005. aastal kantakse Struve geodeetiline kaar maailma kultuuripärandi nimekirja. UNESCO nimistus kajastub 34 originaalpunkti (tahvlite, mälestussammaste ja muude tähistega) koos teni riigiga, mis aitasid säilitada selle ajaloolise ja teadusliku tähenduse. Esialgsest 265-st on tänapäevaks alles ja tähistatud muinsusmärkidena paljud punktid; 34 neist on valitud ja kaitstud kui maailmapärandi objektid, millest osa on tähistatud tahvlite või obeliskitega.

Riigid, mida kaar läbib

  • Norra
  • Rootsi
  • Soome
  • Venemaa
  • Eesti
  • Läti
  • Leedu
  • Valgevene
  • Moldova
  • Ukraina

Tähtsus tänapäeval

Struve kaar on nii teadusajalooline kui ka kultuuriline väärtus: see näitab 19. sajandi kõrget teaduslikku taset, andis olulise panuse geodeesiasse ja aitas hilisemaid kaardistamis- ja mõõdistustöid. Paljud kaarepundid on nüüd kaitstud ja ligipääsetavad huvilistele; mõnes paigas on mälestusmärgid, infotahvlid ja väikesed muuseuminäitused, mis tutvustavad Struve tööd ja mõõdistusmeetodeid.

Külastus ja näpunäited

Kui soovite Struve kaare mälestusmärke külastada, tasub eelnevalt uurida, millised punktid on ligipääsetavad (osa neist asub rasketes või kaugetes paikades, näiteks Põhja-Norras) ning kas olemas on kohalik teave või giid. Tartu tähetorn on üks enim külastatavaid ja hästi säilinud asukohti, kus saab tutvuda Struve töö ja selle tähendusega lähemalt.

Tartu Vana tähetorni, kaare esimene punkt.Zoom
Tartu Vana tähetorni, kaare esimene punkt.

Kaare mälestustahvel Baranivkas, UkrainasZoom
Kaare mälestustahvel Baranivkas, Ukrainas

Kett

Norra

  • Fuglenes Hammerfestis
  • Raipas Alta
  • Luvdiidcohkka Kautokeinos
  • Baelljasvarri Kautokeinos

Rootsi

  • "Pajtas-vaara" (Tynnyrilaki) Kirunas
  • "Kerrojupukka" (Jupukka) Pajalas
  • Pullinki in Övertorneå
  • "Perra-vaara" (Perävaara) Haaparandas

Soome

  • Stuor-Oivi (praegu Stuorrahanoaivi) Enontekiös (68°40′57″N 22°44′45″E / 68.68250°N 22.74583°E / 68.68250; 22.74583)
  • Avasaksa (praegu Aavasaksa) Ylitornio (66°23′52″N 23°43′31″E / 66.39778°N 23.72528°E / 66.39778; 23.72528)
  • Torneå (praegu Alatornion kirkko) Tornios (65°49′48″N 24°09′26″E / 65.83000°N 24.15722°E / 65.83000; 24.15722)
  • Puolakka (praegu Oravivuori) Korpilahti linnas (61°55′36″N 25°32′01″E / 61.92667°N 25.53361°E / 61.92667; 25.53361)
  • Porlom II (praegu Tornikallio) Lapinjärvel (60°42′17″N 26°00′12″E / 60.70472°N 26.00333°E / 60.70472; 26.00333).
  • Svartvira (praegu Mustaviiri) Pyhtääl (60°16′35″N 26°36′12″E / 60.27639°N 26.60333°E / 60.27639; 26.60333)

[1]

Venemaa

  • "Mäki-päälys" (Mäkipäällys (Soome 1917/1920-1940) Hoglandis (Suursaari)
  • "Hogland, Z" (Gogland, Tochka Z) Hoglandis (60°5′9,8″N 26°57′37,5″E / 60.086056°N 26.960417°E / 60.086056; 26.960417)

Eesti

  • "Woibifer" (Võivere) Väike-Maarja vallas (59°03′28″N 26°20′16″E / 59.05778°N 26.33778°E / 59.05778; 26.33778)
  • "Katko" (Simuna) Väike-Maarja vallas (59°02′54″N 26°24′51″E / 59.04833°N 26.41417°E / 59.04833; 26.41417)
  • "Dorpat" (Tartu Observatoorium) Tartus. (58°22′43.64″N 26°43′12.61″E / 58.3787889°N 26.7201694°E / 58.3787889; 26.7201694)

Läti

  • "Sestu-Kalns" (Ziestu) Ērgļu novads (56°50′24″N 25°38′12″E / 56.84000°N 25.63667°E / 56.84000; 25.63667)
  • "Jacobstadt" Jēkabpilsis (56°30′05″N 25°51′24″E / 56.50139°N 25.85667°E / 56.50139; 25.85667)

Leedu

  • "Karischki" (Gireišiai) Panemunėlis (55°54′09″N 25°26′12″E / 55.90250°N 25.43667°E / 55.90250; 25.43667)
  • "Meschkanzi" (Meškonys) Nemenčinė's (54°55′51″N 25°19′00″E / 54.93083°N 25.31667°E / 54.93083; 25.31667)
  • "Beresnäki" (Paliepiukai) Nemėžis (54°38′04″N 25°25′45″E / 54.63444°N 25.42917°E / 54.63444; 25.42917)

Valgevene

  • "Tupischki" (Tupishki) Oshmyany rajoonis (54°17′30″N 26°2′43″E / 54.29167°N 26.04528°E / 54.29167; 26.04528)
  • "Lopati" (Lopaty) Zelva rajoonis (53°33′38″N 24°52′11″E / 53.56056°N 24.86972°E / 53.56056; 24.86972)
  • "Ossownitza" (Ossovnitsa) Ivanovo rajoonis (52°17′22″N 25°38′58″E / 52.28944°N 25.64944°E / 52.28944; 25.64944)
  • "Tšekutsk" (Tšekutsk) Ivanovo rajoonis (52°12′28″N 25°33′23″E / 52.20778°N 25.55639°E / 52.20778; 25.55639)
  • "Leskowitši" (Leskovitši) Ivanovo rajoonis (52°9′39″N 25°34′17″E / 52.16083°N 25.57139°E / 52.16083; 25.57139)

Moldova

  • "Rudi" Rudi küla lähedal, Soroca piirkond (48°19′08″N 27°52′36″E / 48.31889°N 27.87667°E / 48.31889; 27.87667)

Ukraina

  • Katerinowka Antonivkas, Hmelnõi oblastis (49°33′57″N 26°45′22″E / 49.56583°N 26.75611°E / 49.56583; 26.75611 )
  • Felschtin Hvardiiskes, Hmelnõi oblastis (49°19′48″N 26°40′55″E / 49.33000°N 26.68194°E / 49.33000; 26.68194 )
  • Baranowka Baranivkas, Hmelnõi oblastis (49°08′55″N 26°59′30″E / 49.14861°N 26.99167°E / 49.14861; 26.99167 )
  • Staro-Nekrassowka (Stara Nekrasivka) Nekrasivkas, Odessa oblastis (45°19′54″N 28°55′41″E / 45.33167°N 28.92806°E / 45.33167; 28.92806 )

·        

Hogland Z

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on Struve geodeetiline kaar?


V: Struve geodeetiline kaar on mõõtetriangulatsioonide ahel, mis ulatub Norra Hammerfestist kuni Musta mereni, läbib kümme riiki ja hõlmab üle 2820 kilomeetri (1750 miili). Selle koostas ja kasutas saksa päritolu vene teadlane Friedrich Georg Wilhelm von Struve, et teha täpne meridiaanikaare mõõtmine ning määrata kindlaks Maa täpne suurus ja kuju.

Küsimus: Mitut riiki läbib kett?


V: Kett läbib kümmet riiki.

K: Kus Struve tegi suurema osa oma uurimistööst?


V: Suur osa Struve uuringutest tehti Tartu Observatooriumis, kus asub ka kaarele esimene punkt.

K: Millal lisati see maailma kultuuripärandi nimekirja?


V: Struve geodeetiline kaar lisati maailmapärandi nimekirja 2005. aastal.

K: Mitu tahvlit või obeliskit on algsest 265-st?


V: Esialgsest 265-st on 34 tahvlit või obeliskit.

K: Kes selle keti lõi ja kasutas?


V: Keti lõi ja kasutas aastatel 1816-1855 saksa päritolu vene teadlane Friedrich Georg Wilhelm von Struve.

K: Mis eesmärki see kett täitis?


V: See kett oli von Struve jaoks vahend, mille abil ta sai täpselt mõõta meridiaanikaare, et ta saaks määrata Maa täpset suurust ja kuju.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3