Friedrich Georg Wilhelm von Struve (15. aprill 1793 – 23. november 1864 (juuliuse kalendri järgi: 11. november)) oli saksa päritolu vene astronoom, kes mõjutas 19. sajandi astronoomiat ja geodeesiat märkimisväärselt. Ta sündis Altonas (tollal eraldi linn, nüüd Hamburgi linnaosa) ja töötas pikka aega Liivimaa ja Peterburi lähedal asuvates observatooriumides. Struve oli tuntud eelkõige kaksiktähtede uurijana ja varajaste tähtede parallaksi määramistega tegelemise poolest.
Elulugu ja ametikohad
Struve sai Dorpat (tänane Tartu) observatooriumi direktoriks 1817. aastal ja juhtis seda kuni 1839. aastani. 1839. aastal määrati ta uue Pulkovo observatooriumi direktoriks lähedal Peterburile, kus ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1862. aastal. Pulkovo observatoorium rajati tema juhtimisel ning sai oma ajastule iseloomulikuks mõõtmis- ja uurimiskeskuseks. Tema tööd iseloomustas rangus, tähelepanu instrumentaalsele täpsusele ja suured vaatluste mahud.
Teadustöö ja tähtsamad saavutused
Struve panustas mitmesse astronoomia valdkonda: ta täpsustas tähtede positsioone, töötles kahekordseid ja mitmekordseid tähepaare ning võttis osa laiaulatuslikest geodeetilistest projektidest. Tema vaatlusmeetodid ja instrumentide kasutamine aitasid parandada tähtpositsioonide täpsust ning andsid aluse paljudele hilisematele uurimustele.
Kaksiktähed ja kataloogid
1822. aastal avaldas Struve oma esimese kaksiktähtede kataloogi — see oli vaid esimene paljudest tema koostatud nimekirjadest. 1837. aastal ilmus tema märgitud teos Stellarum Duplicum et Multiplicum, kus ta näitas, et kaksiktähed on tavaline nähtus ja nende liikumised alluvad gravitatsiooniseadustele. Struve koostatud kaksiktähtede identifitseerimisnumbrid ja eesliide (algne eesliide oli kreeka täht sigma, hiljem kasutatakse sageli nimetust "Struve" või lühendit Σ) on tänini astronomias kasutuses — näiteks tähis Struve 2398.
Tähtede parallaks ja mõõtmised
19. sajandi esimesel poolel tegelesid mõned astronoomid, sealhulgas Struve, tähtede parallaksi mõõtmisega – see on meetod tähtede kauguse määramiseks Maa orbiidi liikumise kaudu. Struve oli üks kolmest astronoomist, kes samaaegselt teatasid ligikaudsetest parallaksimõõtmistest; nendeks olid ka Friedrich Bessel ja Thomas Henderson. Besseli 1838. aasta mõõtmist peetakse esimeseks usaldusväärseks parallaksi määramiseks, kuid Struve panus aitas valdkonna arengut kiirendada.
Geodeesia: Struve geodeetiline kaar
Lisaks astronoomiale juhtis Struve suuremahulist geodeetilist tööd – Liivimaa triangulatsiooni ja pikki meridiaanikaare mõõtmisi, mille eesmärk oli täpsustada Maa kuju ja mõõtmeid. Tema algatusel viidi läbi ulatuslik triangulatsioonisüsteem, mis kulges mitme tänase riigi alal ja on tuntud kui Struve geodeetiline kaar. See 19. sajandi mõõdistustöö on alles tänapäevalgi tähtis teaduslik pärand ning Struve kaar kantakse 2005. aastal UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Perekond ja pärand
Elus oli Struve viljakas: tema peres oli palju lapsi ja pärandastronoomias jätkus mitu põlvkonda. Ta avaldas kokku ligikaudu 272 astronoomilist tööd. Tema poeg Otto Wilhelm von Struve (1819–1905) järgnes talle Pulkovo observatooriumi direktorina (1862–1889). Friedrich von Struve’i järeltulijad jätkasid astronoomiatööd: tema järglasrida sisaldab mitmeid tuntud astronoome, sealhulgas tema kaugeimas järglas Otto Struve (1897–1963), kes ise avaldas üle 900 teadustöö ja kelle panus 20. sajandi astronoomiasse oli märkimisväärne.
Friedrich G. W. von Struve’i töö kaksiktähtede uurimise, täppismõõtmiste ja geodeetiliste projektide alal mõjutas tugevalt astronoomia ja geodeesia arengut Põhja- ja Ida-Euroopas. Tema algatatud vaatlused ja kaardistustööd on tähtsad nii ajalooliselt kui teaduslikult.