Delhi sultanaat 1210–1526: dünastiad, päritolu ja mõju Indiale
Delhi sultanaat 1210–1526: ülevaade türgi‑ ja afgaani dünastiatest, nende päritolust, võimukõikumistest ning mõjust India poliitikale, kultuurile ja religioonile.
Delhi sultanaat (دہلی سلطنت) ehk Sulthanath-e-Hind (سلطنتِ ہند) või Sulthanath-e-Dilli (سلطنتِ دلی) olid peamiselt türgi ja afgaani päritolu pärsia keelt kõnelevad dünastiad, mis kontrollisid Indiat aastatel 1210-1526. Paljud neist dünastiatest valitsesid Delhist. Nende hulka kuuluvad Slaavi dünastia (1206–1290), Khilji dünastia (1290–1320), Tughlaqi dünastia (1320–1413), Sayyidi dünastia (1414–1451) ja Lodi dünastia (1451–1526).
Päritolu ja tõus
Delhi sultanaadi võimu alustalasid olid sõjaväelised vallutajad ja mamluk-tüüpi orjade-teenijate (mamlukide) eliit, kelle seast enamik juhtivaid tegelasi pärit olid keskaaslastest ja afgaanidest ning kes kasutasid ametikeeles pärsia keelt. Sultanaat tekkis pärast Ghuridi riigi lagunemist 13. sajandi alguses; esialgselt konsolideerisid võimu Marmad (Slave) juhtkonna liikmed, kes asutasid Delhis oma võimu keskuse.
Valitsemine ja institutsioonid
Delhi sultanaat kujundas mitmeid haldus- ja sõjalisi institutsioone, mis mõjutasid Indiat sajandeid:
- Iqta-süsteem: maa- ja maksukoormised jagati sõjaväelistele juhtidele, kes said tulu ja pidid vastu panema kaitse- ning sõjaväeteenuseid.
- Kesksuutlik bürokraatia: pärsia keel oli ametlik kultuuri- ja haldussuhete keel ning sultanaat tõi kaasa bürokraatliku süsteemi konsolideerimise Delhis ja provintsides.
- Õigus ja religioon: kuigi sultanaat oli islami-põhine, püüdsid paljud valitsejad praktikas juhtida paljusid religioone ja kohalikke kombeid, mis viis mõningase õigusliku ja kultuurilise sünteesini.
Kultuur ja arhitektuur
Delhi sultanaat aitas juurutada pärsia kultuurilist mõju kogu Põhja-Indias: kirjandus, kaligraafia, arhitektuur ja halduspraktikad levisid. Tuntud arhitektuuri näited hõlmavad Qutb Minarit ja mitmeid väiksemaid kindlusi ja mošeesid, millel on tüüpilised sultanaadi jooned — punane liivakivi, pärsia ornamentika ja uued ehitusmeetodid. Sultanaadi perioodil kujunesid ka Sufi-ordud, mis mõjutasid religioosset elu ja vaimulikkonda.
Majandus ja sõjavägi
Sultanaadi majandus põhines põllumajandusel, maksustamisel ja linnakaubandusel. Delhist sai oluline kaubandus- ja töötleva tööstuse keskus. Sõjavägi tugines ratsaväele, mamluk-jõududele ja vahel ka sõjasele kasutusele võetud elevantidele; oluliseks muutusid ratsaväe mobiliseerimisvõime ja kindluste võrgustik.
Langus ja järglusvõimud
14. sajandil nõrgenes Tughlaqi dünastia oma administratiivsete raskuste, sisevastanduste ja väliste rünnakute (sh Timurite sissetung 1398) tõttu. See lõi eeldused piirkondlike sultanite (nt Bengal, Gujarat, Bahmani) iseseisvuse tekkeks ja tsentraalse võimu hajumiseks. Lõpuks kaotas Delhi sultanaat võimu 1526. aastal, kui Mughali valitseja Baburi väed võitsid esimest suurvõidu Indias — see tähistas Mogulite impeeriumi algust.
Hiljem, pärast seda, kui India langes mogulite kätte, toimus lühike periood, kus Humayuni (mogul Baburi poeg ja Akbar Suure isa) võim kukutati afgaanidest pärit pataanide juhitud Suri dünastia poolt (Sher Shah Suri). Suri dünastia valitses lühikest aega, kuid selle periood tõi olulisi administratiivseid reforme (nt kindlustatud rahapoliitika, sõiduteede ja posti süsteem), enne kui Humayun 1555. aastal uuesti troonile tõusis.
Pärand
Delhi sultanaadi pärand on mitmekihiline:
- See lõi aluse kesksetele administratiivsetele mudelitele ja maksusüsteemidele, mida arendasid edasi nii Suri kui Moguli valitsejad.
- Keelte ja kultuuride segunemine (pärsia administratsioon, islami kultuur ja indiaanlikud kombed) lõi eeldused Hiljem tekkivale indo‑pärsia kultuurile ja keelelisele sünteesile (sh varased alused Urdu arengule).
- Arhitektuurilised ja linnaplaneerimise saavutused mõjutasid edaspidist ehitustraditsiooni Põhja-Indias.
Kokkuvõtlikult oli Delhi sultanaat oluline sillaehitaja keskaja India ja hilisema Mogulite perioodi vahel: see aitas kujundada poliitilist kaarti, halduspraktikaid ja kultuurilist sünteesi, mille mõju ulatus kaugele möödunud sajanditesse.
Delhi sultanid
Mamlukid ehk orjadünastia (1206 - 1290)
- Qutb-ud-din Aibak (1206 - 1210)
- Aram šahh (1210 - 1211)
- Shams-ud-din Iltutmish (1211 - 1236)
- Rukn ud din Firuz (1236)
- Raziyyat ud din Sultana (1236 - 1240) (Raziyya Sultana)
- Muiz ud din Bahram (1240 - 1242)
- Ala ud din Masud (1242 - 1246)
- Nasir ud din Mahmud (1246 - 1266)
- Ghiyas ud din Balban (1266 - 1286)
- Muiz ud din Qaiqabad (1286 - 1290)
- Shamsuddin Kayumars (1290)
Khilji (Khalji) dünastia (1290 - 1320)
- Jalal ud din Firuz Khilji (1290 - 1294)
- Ala ud din Khilji (1294 - 1316)
- Qutb ud din Mubarak Shah (1316 - 1321)
Tughlakide dünastia (1321 - 1398)
- Ghiyas ud din Tughluq Shah I (1321 - 1325)
- Muhammad šahh II (1325 - 1351)
- Mahmud Ibn Muhammad ( märts 1351)
- Firuz Shah Tughluq (1351 - 1388)
- Ghiyas ud din Tughluq II (1388 - 1389)
- Abu Bakar (1389 - 1390)
- Nasir ud din Muhammad Shah III (1390 - 1393)
- Sikander Shah I ( märts - aprill 1393)
- Mahmud Nasir ud din (Sultan Mahmud II) Delhis (1393-1394)
- Nusrat Shah Firuzabadis (1394 - 1398)
Sayyid (Syed) dünastia (1414 - 1451)
- Khizr Khan (1414 - 1421)
- Mubarrak šahh II (1421 - 1435)
- Muhammad Šahh IV (1435 - 1445)
- Aladdin Alam Shah (1445 - 1451)
Lodi (Lodhi) dünastia (1451 - 1526)
- Bahlol Khan Lodi (1451-1489)
- Sikandar Lodi (1489-1517)
- Ibrahim II (1517-1526)
1526-1540: Mogulite valitsemine pärast esimest Panipati lahingut.
Suri ehk Suri dünastia (1540 - 1555)
- Sher Shah Suri (Farid Khan Suri) (1540 - 1545)
- Islami šahh (1545 - 1553)
- Muhammad V (1553 - 1554)
- Firuz Shah ( 29. aprill - 2. mai 1554)
- Ibrahim III (1554 - 1554/5)
- Sikander Shah (1554/5 - 1555)
1555: Tagasipöördumine mogulite võimu juurde pärast lühikest vaheperioodi
Seotud leheküljed
- The History of South Asia series) on rohkem teavet aadressil Islamic Empires in India#Delhi Sultanate (Islami impeeriumid Indias#Delhi Sultanaat)
- India monarhide nimekiri
Kirjandus
- Elliot ja Dowson: The History of India as told by its own Historians, (New Delhi) kordustrükk, 1990.
- Peter Jackson Delhi sultanaat. Poliitiline ja sõjaline ajalugu (Cambridge) 1999
- Majumdar, R. C. (toim.), The History and Culture of the Indian People, VI köide, The Delhi Sultanate, (Bombay) 1960; VII köide, The Mughal Empire, (Bombay) 1973.
- Nizami, Khaliq Ahmad Some Aspects of Religion and Politics in India in the Thirteenth Century (Delhi) 1961 (Revised Edition Delhi 2002)
Küsimused ja vastused
K: Mis on Delhi sultanaat?
V: Delhi Sultanaat oli türgi ja afgaani päritolu pärsia keelt kõnelevate islami dünastia, mis kontrollis 1210. aastast kuni 1526. aastani enamikku India subkontinendist.
K: Kus asus enamik dünastiaid?
V: Enamik neist dünastiatest asus Delhis.
K: Nimetage mõned Delhi sultanaadi ajal valitsenud dünastiaid.
V: Mõned Delhi sultanaadi ajal valitsenud dünastiaid on näiteks Slaavi dünastia, Khilji dünastia, Tughlaqi dünastia, Sayyidi dünastia ja Lodi dünastia.
Küsimus: Millal langes Pashtuni Lodi dünastia?
V: Pashtun Lodi dünastia langes 1526. aastal.
Küsimus: Kes vallutas piirkonna pärast Pashtun Lodi dünastia langemist?
V: Pärast Pashtun Lodi dünastia langemist vallutasid piirkonna muhameedlased.
K: Kas oli aeg, mil mogulite valitsemine ajutiselt katkes?
V: Jah, oli lühike periood, kui Humayuni, mogul Baburi poja ja Akbar Suure isa, kukutas Pashtun Suri dünastia Sher Shah Suri juhtimisel, kes siis lühikest aega valitses, enne kui Humayun 1555. aastal taas võimule pandi.
Küsimus: Millal lõppes Delhi sultanaat?
V: Delhi sultanaat lõppes 1526. aastal, kui langes Pashtun Lodi dünastia ja tõusid muhameedlased.
Otsige