Armeenia genotsiidi eitamine
Armeenia genotsiidi eitamine tähendab, et armeenlaste genotsiidi ei toimunud või et see, mis toimus, ei olnud genotsiid.
Aastatel 1915-1917 püüdis Osmanite impeeriumi valitsus vabaneda mõnest armeenlasest. Valitsus tegi seda 800 000-1 500 000 armeenlase tapmisega. Samuti sundisid nad paljusid armeenlasi oma kodudest lahkuma (seda nimetatakse ümberasustamiseks).
Armeenia genotsiidi eitajad ütlevad, et need asjad toimusid osaliselt või ei ole kunagi toimunud. Nad ütlevad ka, et Osmanite valitsus ei püüdnud kunagi organiseeritult toime panna genotsiidi armeenlaste vastu. Näiteks Ameerika Ühendriigid ja Türgi Vabariik ei aktsepteeri, et Osmanite valitsus püüdis vabaneda kogu armeenia rahvast impeeriumis.
Armeenia genotsiidi eitamise uuring
1990. aastal sai psühholoog Robert Jay Lifton kirja Türgi suursaadikult Ameerika Ühendriikides. Kirjas küsis suursaadik Liftonilt, kuidas ta võis ühes oma raamatus rääkida Armeenia genotsiidist (sest suursaadik uskus, et genotsiidi ei ole kunagi toimunud). Ekslikult lisas suursaadik ka teadlase Heath Lowry kirjutatud kirja kavandi, milles öeldi, kuidas vältida Armeenia genotsiidist rääkimist raamatutes. Lowry nimetati hiljem Princetoni ülikooli õppetooli (oluline ametikoht). Princeton oli saanud Türgi Vabariigilt 750 000 dollari suuruse stipendiumi. See tõi esile palju vaidlusi teaduse eetika üle[1][2].
Iisraeli Avatud Ülikooli teadlane Yair Auron on rääkinud erinevatest viisidest, kuidas Türgi valitsus on püüdnud jätta muljet, nagu poleks Armeenia genotsiidi kunagi toimunud:
- "Alates 1980ndatest aastatest on Türgi valitsus toetanud lugupeetud ülikoolidega seotud "instituutide" loomist, mille näiline eesmärk on edendada Türgi ajaloo ja kultuuri uurimist, kuid mis kipuvad tegutsema ka viisil, mis soodustab eitamist." (Auron ütleb, et Türgi valitsus on maksnud raha headele ülikoolidele, öeldes, et raha on mõeldud Türgi ajaloo ja kultuuri uurimiseks, kuid et selle raha abil loodud "instituudid" aitavad genotsiidi eitamist veelgi enam toimuda).
California Ülikooli (Los Angeles) teadlane Leo Kuper kirjutab oma ülevaates Ervin Staubi uurimuse "The Roots of Evil: The Origins of Genocide and Other Group Violence" kohta:
- "Armeenlaste genotsiid on tänapäevane päevakajaline teema, arvestades Türgi valitsuse järjekindlat agressiivset kuriteo eitamist - hoolimata sellest, et pärast esimest maailmasõda langetasid sõjakohtud ise otsuse, et tema juhtivad ministrid kavandasid ja viisid teadlikult läbi armeenlaste hävitamise, milles osalesid paljud piirkondlikud administraatorid." (Kuper ütleb, et Türgi valitsus väidab jätkuvalt, et genotsiidi pole kunagi toimunud. Kuid sõjakohtutes pärast Esimest maailmasõda tunnistas Türgi valitsus, et ta organiseeris, kavandas ja pani toime armeenlaste genotsiidi).
Eitajatega seotud küsimused
Keelustamine
Mõned riigid, sealhulgas Argentina[] , Šveits ja Uruguay[] , on loonud seadused, mis karistavad inimesi, kes eitavad Armeenia genotsiidi. Prantsusmaa võttis vastu seaduse, mis muutis armeenlaste genotsiidi eitamise kuriteoks, kuid tühistas selle seejärel.
Esimene inimene, kelle kohus tunnistas süüdi armeenlaste genotsiidi eitamises, on Türgi poliitik Doğu Perinçek. Šveitsi ringkonnakohus tunnistas ta 2007. aasta märtsis Lausanne'is süüdi. Perinçek kaebas kohtu otsuse edasi. Türgi ajalehe Hurriyet kirjanik Ferai Tinç ütles: "Me leiame, et sedalaadi [seadused] arvamusvabaduse vastu on ohtlikud, sest me võitleme oma riigis mõttevabaduse saavutamise eest". Pärast kohtu otsust ütles Perinçek: "Ma kaitsen oma õigust sõnavabadusele."
Reklaam
Ankara kaubanduskoda lisas oma tasulisele turismireklaamile ajakirja TIME Europe 6. juuni 2005. aasta numbris DVD-d, millel süüdistatakse armeenlasi türklaste tapmises. Time Europe vabandas hiljem DVDde lisamise lubamise eest ja avaldas kirja, milles öeldi, et DVDd on valed, ning millele kirjutasid alla viis Prantsuse organisatsiooni. TIME Europe'i 12. veebruari 2007. aasta numbris oli lehekülg, kus öeldi, et Armeenia genotsiid toimus tõepoolest. Samuti oli lisatud DVD Prantsuse režissööri Laurence Jourdani dokumentaalfilmist genotsiidi kohta.
Muud leheküljed, mida lugeda
- Armeenia genotsiid
- Genotsiid
- Holokausti eitamine
Küsimused ja vastused
K: Mis on Armeenia genotsiidi eitamine?
V: Armeenia genotsiidi eitamine on väide, et Armeenia genotsiidi kas ei toimunud või et see, mis toimus, ei olnud genotsiid.
K: Millal püüdis Osmanite/Kemalite valitsus vabaneda mõnest armeenlasest keisririigis?
V: Osmanite/Kemalite valitsus üritas vabaneda mõnest armeenia rahvast impeeriumis aastatel 1915-1923.
K: Kuidas püüdis Osmanite/Kemalite valitsus vabaneda mõnest armeenia rahvast?
V: Osmanite/Kemalite valitsus püüdis vabaneda mõnest armeenlasest, tappes 800 000-1 800 000 armeenlast ja sundides paljusid teisi ümberasustamise teel oma kodudest lahkuma.
K: Mis on ümberasustamine Armeenia genotsiidi kontekstis?
V: Armeenlaste ümberasustamine tähendab Armeenia genotsiidi kontekstis seda, et armeenlasi sunniti oma kodudest lahkuma.
K: Mida väidavad inimesed, kes eitavad Armeenia genotsiidi?
V: Armeenia genotsiidi eitavad inimesed väidavad, et need asjad toimusid osaliselt või ei toimunud kunagi. Samuti väidavad nad, et Osmanite valitsus ei püüdnud kunagi organiseeritult toime panna genotsiidi armeenlaste vastu.
K: Millised kaks riiki ei aktsepteeri, et Osmanite valitsus üritas vabaneda kogu armeenia rahvast impeeriumis?
V: Ameerika Ühendriigid ja Türgi Vabariik ei nõustu sellega, et Osmanite valitsus püüdis vabaneda kogu armeenia rahvast impeeriumis.
K: Kui palju armeenlasi tapeti armeenia genotsiidi ajal?
V: Armeenia genotsiidi ajal tapeti 800 000-1 800 000 armeenlast.
