Akbar (1542–1605): Mogulite keiser, kes laiendas India impeeriumi
Avastage keiser Akbari (1542–1605) elu ja vallutused: kuidas ta laiendas Mogulite impeeriumi, ühendas rahvaid, reformis valitsemist ja muutis India ajaloo kulgu.
Akbar (Abu'l-Fath Jalal ud-din Muhammad Akbar, 14. oktoober 1542 – 27. oktoober 1605) oli kolmas mogulite keiser. Ta sündis Umarkotis (praegu Pakistan). Ta oli 2. mogulite keisri Humayuni poeg.
Varane elu ja troonile tõus
Akbar sai de jure kuningaks 1556. aastal 13‑aastaselt, kui tema isa suri. Alguses oli tema valitsemise ajal Bairam Khan määratud Akbari regendiks ja armee ülemjuhatajaks; regendi juhtimisel kindlustati noore keisri võim ja saavutati võit teises Panipati lahingus, kus langes Afganistani vägede kindral Himu. Hiljem eemaldati Bairam Khani regentsus ja Akbar võttis ise riigi juhtimise täielikult üle.
Sõjad ja riigi laiendamine
Akbar pühendus Moguli impeeriumi territorialiseerimisele ja tugevdamisele. Tema sõjalised ettevõtmised muutsid impeeriumi pindala rohkem kui kaks korda suuremaks, hõlmates suure osa India subkontinendist, välja arvatud kirde‑ ja kagulõuna kõige kaugemad osad. Alguses soovis ta luua liite Rajputitega, pakkudes Rajputitele sõprust ja liitlusi, sh abielulisi sidemeid, kuid samal ajal pidi ta võitlema ka nende Rajputi valitsejate vastu, kes talle vastu seisis. Aastal 1576 alistasid Akbari väed Mewari Maha Rana Pratapi Haldighati lahingus — see oli üks tema paljudest konfliktidest piirkondliku ülemvõimu kindlustamiseks.
Sisepoliitika ja haldusreformid
- Mansabdari süsteem: Akbar kehtestas manzabdari süsteemi, mis määras ametnike ja sõjaväelaste auastme ning sõjaväekohustused, andes neile õiguse maa tulust saadava toetuse näol.
- Maksureformid: ta toetas tulu‑ ja maaharimise reforme, milles tähtsal kohal olid tema rahandusministri Todar Mal’i meetmed, et parandada maksukogumist ja korrapärast tulude arvestust.
- Keskne bürokraatia ja õigus: Akbar tugevdas keskset võimu, asutas tõhusa administratiivse hierarhia ja püüdis tagada õigusemõistmise ühtsust eri piirkondades.
Religioon, tolerantne poliitika ja kultuur
Akbar sai tuntuks oma poliitilise ja usulise sallivuse poolest. Ta edendas poliitikat, mida on sageli nimetatud sulh‑i kul (rahumeelsus kõigile) ja lubas hindudel, kristlastel ja teiste usuliste vähemuste juhtidel osaleda riigielus. 1580ndatel püüdis ta sõlmida dialoogi eri usulahkmete vahel, kutsudes oma elukohas Fatehpur Sikris usulisi mõtlejaid ja juhtivaid usumehi vaidlustama ning arutama usuküsimusi. Akbariga seostatakse ka ideed uue sünteetilise õpetuse — Din‑i Ilahi — loomise kohta, kuigi see ei saanud massiliselt järgijaid.
Akbar oli suur kultuuripatrioon: tema valitsemise ajal õitses Mogulite kunst (eriti miniatuurne maalikunst), arhitektuur (nt Fatehpur Sikri – Akbari ajutine pealinn) ja kirjanduse tõlked (näiteks osa sanskriti tekstide tõlkimine persia keelde). Tema ajal ehitati ka suuri ehitisi ja võidutulesid, mis jäid mogulite arhitektuuri silmapaistvateks näideteks.
Surnud, järglus ja pärand
Akbar suri 27. oktoobril 1605 ja tema järglaseks sai poeg Jahangir (vürst Salim). Akbari valitsemisaeg on ajaloos hinnatud kui ühe Mogulite riigi kujunemise ja konsolideerimise periood: tema reformid, religioosne kõlblik suhtumine ning kultuuriline patronaaž aitasid luua pikaajalise riigistruktuuri, mis mõjutas India ajalugu mitmel sajandil.
Akbari pärand: teda peetakse üheks suurimaks Mogulite keisriks — nii sõjalise laienemise, administratiivsete uuenduste kui ka kultuurilise mitmekesisuse edendamise pärast. Tema ajal kujunenud poliitilised ja kultuurilised lahendused mõjutasid tugevalt järgnevaid põlvkondi India ajaloos.
Akbar Suur
Administratsioon
Akbari keskvalitsuse süsteem põhines süsteemil, mis oli välja kujunenud alates Delhi sultanaadist, kuid erinevate osakondade funktsioonid korraldati ümber koos üksikasjalike eeskirjadega nende toimimise kohta.
- Tuluosakonda juhtis vazir, kes vastutas kõigi rahaasjade ning jagiride ja inamdari feodaalmaade haldamise eest.
- Sõjaväe juhti nimetati mir bakshiks, kes nimetati õukonna juhtivate aadlike hulgast. Mir bakshi vastutas luureandmete kogumise eest ning tegi keisrile soovitusi sõjaväeliste ametissenimetamiste ja edutamiste kohta.
- Mir saman juhtis keiserlikku majapidamist, sealhulgas haaremeid, ning teostas järelevalvet õukonna ja kuningliku ihukaitse toimimise üle.
- Kohtusüsteem oli eraldi organisatsioon, mille eesotsas oli peakazi, kes vastutas ka usuliste tõekspidamiste ja tavade eest. in
Mogulite impeerium Akbari ajal (välja arvatud valge ala)
Ülejäänu Mogulite impeeriumi kui Akbar suri
Usupoliitika
Akbar oli moslem. Ta mõistis, et tugeva impeeriumi rajamiseks pidi ta võitma oma hinduistliku rahva usalduse, kes oli Indias enamuses.
Din-i-ilahi oli Akbari soovitatud usutee. See oli moraalikoodeks, mis peegeldas Akbari ilmalikke ideid ja tema soovi saavutada rahu, ühtsust ja sallivust oma impeeriumis. Usk ühte jumalasse, valguse allika kummardamine, loomade mittetapmine, rahu saavutamine kõigiga olid mõned Din-i-ilahi tunnused. Tal ei olnud mingeid rituaale, pühasid raamatuid, templeid ega preestreid.
Meeste ümberlõikamist ei tohtinud teha enne 12. eluaastat ja pärast seda oli see vabatahtlik. See oli juudi komme, mille islam võttis üle. Akbari reegel oli, et see tuleks muuta vabatahtlikuks ja seda tuleks teha, kui üldse, siis sellises vanuses, kus poisid saavad aru, mis see on. Siinkohal andis Akbar igale mehele valiku ja võimaluse oma mõistuse mängimiseks. Tõepoolest, mõistuse poiss nagu ta oli, ei saanud ta seda teistele keelata. Ta oli väga hea keiser ja tal oli õiglustunne.
Kui ta viibis Fatehpur Sikris, pidas ta arutelusid, sest ta armastas teada saada teiste religioossetest tõekspidamistest. Ühel sellisel päeval sai ta teada, et teiste religioonide uskujad olid sageli fanaatikud (teiste usuliste veendumuste suhtes sallimatud). See viis teda uue religiooni, Sulh-e-kul'i, mis tähendab universaalset rahu, ideeni. Tema idee sellest religioonist ei diskrimineerinud teisi religioone ja keskendus rahu, ühtsuse ja sallivuse ideedele. See tema žest pani hindud ja teiste religioonide esindajad teda erinevate nimedega kutsuma ja teda armastama.
Isiksus
Akbari valitsemisajast kirjutas tema õukonna ajaloolane Abul Fazal raamatutes "Akbarnama" ja "Ain-i-Akbari". Akbari valitsemisaja kohta leidub ka teisi allikaid, sealhulgas wod Sirhindi. Akbar oli käsitööline, sõdalane, kunstnik, relvakunstnik, administraator, tisler, keiser, kindral, leiutaja, loomakoolitaja, tehnoloog. Ta sai keisriks 18-aastaselt.
Navaratnas
Akbaril oli oma õukonnas Navaratnas ehk üheksa juveeli, mille hulka kuuluvad Abul Fazel, Faizi, Tansen, Birbal, Raja Todar Mal, Raja Man Singh, Abdul Rahim Khan-I-Khana, Fakir Aziao-Din ja Mullah Do Piazza.
Akbarnama
Akbarnāma tähendab Akbari raamatut. See on Abu Fazali koostatud ametlik elulookirjeldus Akbarist. See sisaldab elavat ja üksikasjalikku kirjeldust tema elust ja ajast. Samuti sisaldab see teavet tema valitsemisaja taimestiku, loomastiku, inimeste elu ja kohtade kohta, mida Akbar külastas.
Teose tellis Akbar ja selle kirjutas Abul Fazl, üks Akbari kuningliku õukonna Navratnadest (üheksa juveeli). Raamatu valmimine võttis seitse aastat. Illustratsioon tehti mogulite maalikoolis. Osa sellest on Ain-i-Akbari.
Surm
3. oktoobril 1605 haigestus Akbar düsenteeriahaigusesse, millest ta ei taastunud kunagi. Kaksteist päeva pärast kuuekümne kolmandat eluaastat suri ta 27. oktoobril 1605, mille järel tema surnukeha maeti Sikandras (Agra) asuvasse mausoleumisse: Akbari haud.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Akbar Suur?
V: Akbar Suur oli 3. mogulite keiser.
K: Millal ja kus Akbar sündis?
V: Akbar sündis 15. oktoobril 1542. aastal Umerkotis, mis praegu on osa Pakistanist.
K: Kes oli Akbari isa?
V: Akbari isa oli 2. mogulite keiser Humayun.
K: Kui vana oli Akbar, kui temast sai kuningas?
V: Akbar sai de jure kuningaks 13-aastaselt, kui tema isa suri.
K: Kes määrati Akbari regendiks ja armee ülemjuhatajaks?
V: Akbari regendiks ja armee ülemjuhatajaks määrati Bairam Khan.
Küsimus: Millise lahingu võitis Akbar varsti pärast võimule tulekut?
V: Varsti pärast võimule tulekut võitis Akbar Teises Panipati lahingus Afganistani vägede kindrali Himu.
Küsimus: Milliseid territooriume vallutas Akbar oma valitsemisaja jooksul?
V: Akbari valitsemisaja jooksul muutsid tema sõjad Mugali impeeriumi rohkem kui kaks korda suuremaks kui varem, hõlmates enamiku India subkontinendist, välja arvatud lõunaosa (v.a Dekkani platoo).
Otsige