Inglismaa kuningriigi, Šotimaa kuningriigi ja Iirimaa kuningriigi Stuartide monarhi Charles II järeltulijaid on palju; tema paljude abieluväliste laste suguvõsa on tänapäevani säilinud. Kuigi Karli abikaasa Katariina Braganza oli viljatu, jäi ta temaga koos, kuid tal oli mitmeid armukesi. Mõned Karli ebaseaduslikest lastest sündisid enne tema abielu. Selles artiklis käsitletakse kõige kõrgema astme isikuid, kes pärinesid Karli ebaseadlikest meessoost lastest; mainitakse ka tema tütarde nimesid.
Kuigi mõned Charlesi lapsed, eelkõige tema esimene poeg James Scott, 1. Monmouthi hertsog, esitasid nõudmisi troonile, tähendas nende ebaseaduslikkus seda, et pärast Charlesi surma sai kuningaks tema vend James,Yorkihertsog. Aastate jooksul on mitmed Charlesi vanemad järeltulijad teinud endale nime, sealhulgas Augustus FitzRoy, 3. Graftoni hertsog, kellest sai Suurbritannia peaminister, kriketipioneer Charles Lennox, 1. Richmondi hertsog, parlamendireformaator Charles Lennox, 3. Richmondi hertsog.
Diana,Walesi printsess, pärines Charlesi kahest ebaseaduslikust pojast: Henry Fitzroy'st, Graftoni esimesest hertsogist ja Charles Lennoxist, Richmondi esimesest hertsogist. See tähendab, et kui tema poeg, Cambridge'i hertsog William peaks Briti troonile tõusma, nagu ta eeldatavasti ka saab, oleks William esimene Charles II veresugulane, kes seda teeb. Kuigi William kuulub pigem Windsooride kui Stuartide kuninglikku majja.
Peamised abieluvälised pojad ja nende tähendus
Charles II tunnustas ja auhinnas mitmeid abieluväliseid lapsi, andes neile tiitleid ning maad. Eriti tuntud olid:
- James Scott, 1. Monmouthi hertsog – sündis Lucy Walterilt; püüdis pärast isa surma nõuda trooni ja juhtis 1685. aastal Monmouthi ülestõusu, mis lõppes lüüasaamise ja tema hukatusega.
- Henry FitzRoy, 1. Graftoni hertsog – üks mõjukamaid järeltulijaid, kelle suguvõsast kasvasid hiljem poliitiliselt olulised isikud (nt FitzRoyide hertsogid).
- Charles Lennox, 1. Richmondi hertsog – tema järglased (Lennoxid) on olnud tuntud nii kultuuri- kui poliitikaväljal; mõned neist panustasid sporti ja ühiskonnaelu reformidesse.
Charles II juhtum on tüüpiline näide sellest, kuidas monarhia vormis poliitilisi ja isiklikke suhteid kombineeriti: kuigi need lapsed olid kuninglikust verest, takistas nende ebaseaduslik sünniaeg neil järgluseõigust saada, kuid nad said siiski suured pärandused ja positsioonid aristokraatias.
Kuulsad järeltulijad ja sugupuu mõju
Paljudest abieluvälisest järeltulijatest on täiskasvanud suguharud, mis on läbi sajandite omandanud tiitleid, maad ja poliitilist mõju. Näiteks:
- Augustus FitzRoy, 3. Graftoni hertsog – teenis Suurbritannia peaministrina 1768–1770 ning oli otseseks järeltulijaks FitzRoyide suguvõsas.
- Charles Lennoxid – Richmondi hertsogkonna järglased olid ajalooliselt seotud nii kultuuri- kui ka spordieluga (kriketipioneerid) ning poliitiliste reformidega 18.–19. sajandil.
- Diana, Walesi printsess – tema päritolu näitab, kuidas Stuartide abieluväline veri jõudis läbi aadlisugude kaasaegse kuningliku perekonna sugupuudesse.
Sellised seosed on tähenduslikud nii genealoogiliselt kui sotsiaalselt: kuigi abieluvälised liinid ei andnud õiguslikku järglust troonile, lõid need tugevaid sidemeid Suurbritannia aristokraatia vahel ja mõjutasid poliitikat, kultuuri ning abielusid järgmistes põlvkondades.
Charles II tütred
Charlesile sündis ka mitmeid abieluväliseid tütresid, kes abiellusid aadlikega ning aitasid viia kuningliku vere edasi mitmetesse võimukatesse peredesse. Üks tuntumaid oli näiteks Lady Mary (sageli nimetatud Mary Tudor või Lady Mary), kes oli tuntud oma kohalike kontaktide ja abielude kaudu aristokraatiaga. Nende tütarde nimed ja abiellumised aitasid kinnistada Charlesi geneetilist pärandit laiemalt läbi Inglismaa suguvõsade.
Miks abieluvälised järeltulijad on ajalooliselt olulised
Kuigi õiguslikul järjepidevusel oli suur tähtsus (seetõttu sai pärast Charles II surma troonile tema vend James,Yorkihertsog), kujutasid abieluvälised lapsed endas märkimisväärset sotsiaalset ja poliitilist kapitali. Nad kandsid kuninglikku verd ning said tiitleid ja maad, luues nii aluse uutele võimsatele aadlisugudele (FitzRoy, Lennox jpt). Nende pärijad on mänginud rolli Briti ajaloos — nii valitsuses, sõjaväes kui ühiskondlikes ja kultuurilistes algatustes.
See mitteeksustav loend ei ole ammendav: Charles II abieluväliste laste pärand on lai ja keeruline ning jätkab mõjutamast nii aristokraatia kui kuningliku perekonna sugupuud tänapäevani.
