Reichstagi tulekahju
Reichstagi tulekahju (saksa keeles Der Reichstagsbrand) oli 27. veebruaril 1933 Berliinis toimunud süütamine (süütamine) Saksamaa parlamendi istungite kogunemiskohas, Reichstagi hoones. See oli oluline sündmus natsi-Saksamaa loomisel.
Kohale kutsuti Berliini tuletõrjejaoskond ning selleks ajaks, kui politsei ja tuletõrjujad olid kohale jõudnud, oli suurem osa hoonest kaetud leekidega. Hoone seest leiti Marinus van der Lubbe. Ta oli Hollandi kommunist. Natsid ütlesid, et see tõestas, et kommunistid alustasid vandenõu Saksamaa valitsuse vastu. Van der Lubbe ja neli kommunistlikku juhti arreteeriti peagi pärast seda. Adolf Hitler, kes oli neli nädalat varem saanud Saksamaa kantsleriks, kutsus president Paul von Hindenburgi üles võtma vastu erakorralise seaduse, et võidelda "Saksamaa kommunistliku partei vastasseisu vastu".
Selle tulemusena võeti vastu 1933. aasta volituste seadus. Saksa president von Hindenburg andis 28. veebruaril 1933. aastal kantsler Adolf Hitleri soovitusel välja Reichstagi tulekahju dekreedi, mis oli vastus Reichstagi tulekahjule. Dekreediga peatati enamik kodanikuvabadusi Saksamaal. Paljud kommunistid arreteeriti, sealhulgas kõik kommunistliku partei parlamendiliikmed. Sellega said natsid parlamendi enamuse ja Hitlerist sai tegelikult diktaator. Järgnevad valimised andsid Hitlerile rohkem võimu.
Uurimine jätkus. Märtsi alguses 1933 toodi kohtusse kolm meest. Kõik nad olid Bulgaaria kõrgemad Kominterni agendid. Üks kommunist tunnistati süüdi ja hukati; teised mõisteti õigeks ja läksid Nõukogude Liitu.
Ajaloolased ei tea siiani, kes seda tulekahju kavandas või kes seda tegi. See on endiselt uurimisobjekt.
Küsimused ja vastused
K: Milline sündmus oli Reichstagi tulekahju?
V: Reichstagi tulekahju oli 27. veebruaril 1933 Berliinis toimunud süütamine Reichstagi hoones, mis oli Saksamaa parlamendi istungite kohtumispaik.
K: Kes leiti põlevas hoones?
V: Põleva hoone seest leiti Marinus van der Lubbe. Ta oli Hollandi kommunist.
K: Mida kutsus Hitler president Paul von Hindenburgi pärast tulekahju üles tegema?
V: Pärast tulekahju kutsus Adolf Hitler president Paul von Hindenburgi üles võtma vastu erakorralise seaduse, et võidelda "Saksamaa kommunistliku partei vastasseisu vastu". Selle tulemusena võeti vastu 1933. aasta volitusakt.
Küsimus: Millise dekreedi andis Saksamaa president von Hindenburg välja vastuseks tulekahjule?
V: Saksa president von Hindenburg andis vastuseks Reichstagi tulekahjule välja Reichstagi tulekahju dekreedi, millega peatati enamik kodanikuvabadusi Saksamaal ja mille tulemusena arreteeriti paljud kommunistid, sealhulgas kõik kommunistliku partei parlamendiliikmed.
K: Kuidas andis see Hitlerile rohkem võimu?
V: See andis Hitlerile rohkem võimu, sest see muutis ta tegelikult diktaatoriks, kuna ta oli neli nädalat varem saanud kantsleriks ja nüüd oli tal enamuse kontroll parlamendi üle, kuna kõik kommunistliku partei liikmed olid arreteeritud.
K: Kes toodi peagi pärast seda kohtusse, et uurida, kes seda kavandas või teostas?
V: Varsti pärast seda toodi kohtusse kolm meest - Bulgaaria kõrgemad Kominterni agendid -, et uurida, kes seda kavandasid või teostasid. Üks kommunist tunnistati süüdi ja hukati; kaks teist mõisteti õigeks ja nad läksid tagasi Nõukogude Liitu.
K: Kas on veel mingit lõplikku vastust selle kohta, kes seda kavandas või teostas?
V: Ei, lõplikku vastust veel ei ole, sest ajaloolased ei tea ikka veel, kes seda kavandas või teostas, ja see on endiselt uurimisobjekt.
