Saul
Saul (/sɔːl/; tähendusega "palus, palus"; ladina: Saul; araabia: طالوت, Ṭālūt või شاؤل, Ša'ūl) on kuningas Saamueli raamatutes, 1. Ajaraamatus ja Koraanis. Ta oli Vana-Iisraeli esimene kuningas. Ta valitses aastatel 1047 eKr kuni 1007 eKr.
Piiblis armastab ja kuuletub Saul Jumalale, kuni ta lakkab Jumalat kuulamast ja muutub veidi ahneks, kaotades kogu Jumala huvi tema vastu. Prohvet Saamuel tuleb ja annab talle hoiatuse, et Jumal ei ole enam temaga. Lahkuma pöördudes haarab Saul Saamueli rüüst ja see rebeneb. Saamuel ütleb (1Samuel15:28~29): "Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud selle ühele su naabrile - ühele, kes on parem kui sina. Tema, kes on Iisraeli au, ei valeta ega muuda oma meelt, sest ta ei ole inimene, et ta muudaks oma meelt."
Siis lahkub Issanda vaim Saulist ja kuri vaim piinab teda. Saul võtab karjase Taaveti, Iisai noorima poja, oma teenistusse, et ta mängiks talle harfi ja et ta rahustuks, kui kuri vaim tema peal puhkab. Hiljem muutub ta Taaveti suhtes armukadedaks ja hakkab Taavetit kahtlustama kui "üht sinu naabrit", kellest Saamuel oli rääkinud. Ta hakkab Taavetit kartma ja lõpuks muutub tema armukadedus vihkamiseks ning ta soovib teda tappa. Kuid Sauli poeg Joonatan on Taavetiga sõbralikult seotud,mis paneb tema viha ka Joonatani peale tulistama.
Hiljem sureb Saul lahingus vilistite vastu ja langeb ise oma mõõga läbi, sest ta ei taha, et "ümberlõikamata" vilistid teda kuritarvitaksid.1. Saamueli ja 2. Saamueli raamatus on Sauli surmast esitatud vastuolulised kirjeldused. 1. Saamueli raamatus ja paralleelselt 1. Ajaraamatus 10 palub Saul löödud iisraellaste põgenemisel oma soomusekandjal teda tappa, kuid too keeldub ja nii langeb Saul omaenda mõõga läbi. 2. Saamueli raamatus räägib üks amaleklane Taavetile, et ta leidis Sauli pärast lahingut tema oda peale toetumas ja andis armulöögi. Taavet laseb amaleklase tappa, sest ta süüdistab ennast salastatud kuninga tapmises. Sauli kolm poega, Joonatan, Abinadab ja Melkišua, said samuti lahingus surma (1Samuel 31:1-4%20{{{2}}};&versioon=KJV; 1Samuel 31:1-4 {{{2}}}). Kuningas Taavet, kes kuuleb pärast lahingut tragöödiast, neab mäge:
Teie, Gilboa mäed, ärgu olgu teie peal kaste ega vihm, ega põllud, kus on valitud viljad, sest seal visati ära vägevate kilp, Sauli kilp, mis oli õliga võidetud (Saamueli 1:21%20{{2}};&versioon=KJV; 2. Saamueli 1:21).
Võidukad vilistid toovad Sauli ja tema kolme poja, kes samuti lahingus surid, surnukeha
tagasi, lõid neilt pea maha ja panid need Bet-Saani seinale välja
. Nad panevad Sauli relvastuse välja Aštaroti templis (kaananlaste Askaloni tempel). Öösel aga korjasid Jabes-Gileadi elanikud surnukehad tuhastamiseks ja matmiseks (Saamueli 31:8-13, 1Kr 10:12%20{{{2}};&versioon=KJV; 1Samuel 31:8-13, 1Kr 10:12). Hiljem võtab Taavet Sauli ja tema poja Joonatani luud ja matab need Zelasse, oma isa hauda (2Samuel 21:12-14%20{{{2}};&version=KJV; 2Samuel 21:12-14 {{{2}}}). Aruanne 1. Ajaraamatus võtab kokku, et:
Saul suri oma truudusetuse pärast, mille ta oli toime pannud Issanda vastu, sest ta ei pidanud kinni Issanda sõnast ja ka sellepärast, et ta pöördus juhatuse saamiseks meediumi poole.
David ja Saul (1885), autor Julius Kronberg.
Sauli järeltulijad
Pärast kuningas Sauli surma kuulutati tema ainus üleelanud poeg Iisraeli kuningaks; Ish-Bošet oli sel ajal 40-aastane ja valitses kaks aastat (2. Saamueli 2:10). Pärast kuningas Sauli surma lahkus aga Juuda suguharu Sauli suguvõsa valitsemisest, kuulutades Taavetit oma kuningaks (2. Saamueli 2:4), ja sellele järgnes sõda (2. Saamueli 2:12). Taaveti fraktsioon võitis lõpuks Ish-Bošeti fraktsiooni (2. Saamueli 3:1), kuid sõda ei lõppenud enne, kui Abner ühines Taavetiga (2. Saamueli 3:6). Enne Sauli surma oli Taavet olnud abielus Sauli tütre Michaliga, Ishboseti õega, kuni Saul ja Taavet tülitsesid ja Saul andis naise teisele mehele (Samuel%2025:44&verse=HE&src=! 1Samuel%2025:44 HE). Hiljem, sõja lõppedes Isbosetiga, nõudis Taavet rahutingimustes, et Michal tagastataks talle, ja Isboset vastas sellele (2. Saamueli 3:14). Pärast Abneri surma näib, et Ish-Boset loobus lootusest säilitada võimu (2Samuel 4:1). 2Samuel 4:1. Ish-Boseti mõrvasid kaks tema enda sõjaväepealikest, Rechab ja Baana (2Samuel 4:5), kes ootasid selle eest Taavetilt tasu. Taavet aga keeldus riigireetmise eest kiitust andmast; ta laskis mõlemad tapjad üles riputada, nende käed ja jalad maha raiuda. Isboseti pea maeti Abneri hauda Hebronis. (2. Saamueli 4:12) Miikal oli lastetu.
Iisraeli tabas kolm aastat kestnud näljahäda Taaveti Jeruusalemma valitsemisperioodi esimesel poolel. Arvati, et see õnnetus juhtus "Sauli ja tema verise koja pärast, sest ta tappis gibeonlasi". Gibeoniidid ei olnud iisraellased, vaid amorlaste jäänuk, keda Saul ajas Iisraeli seest taga. Taavet küsis gibeonlastelt, millist rahuldust nad nõuavad, ja sai vastuse, et miski ei korvata Sauli poolt neile tehtud kurja, kui ainult seitsme Sauli poja surm (2. Saamueli 21:1-6).
Sellest tulenevalt andis Taavet neile üle Sauli käsutusse kaks poegadest, kes olid Sauli käsutütre Rizpa pojad (Armoni ja Mefibošet (2Samuel 21:8), ning viis poegadest, kes olid Sauli vanima tütre Merabi pojad, kelle ta sünnitas Adrielile. Need tapsid gibeonlased ja riputasid nende surnukehad Gibeas asuvasse pühakotta. (2Samuel 21:8-9) Rizpa võttis seejärel oma koha Gibea kaljul ja valvas viis kuud oma laste üles riputatud surnukehi, et metsloomad ja röövlinnud neid ära ei sööks (2Samuel 21:10), kuni Taavet need lõpuks maha võttis ja koos Sauli ja Joonatani luudega perekonnahauda Seelasse mattis (2Samuel 21:13). (2. Saamueli 21:14).
Ainus Sauli meessoost järeltulija, kes jäi ellu, oli Joonatani lonkav poeg Mefiboset (2. Saamueli 4:4), kes oli oma isa ja vanaisa surma ajal viieaastane. Aja jooksul sattus ta Taaveti kaitse alla (2. Saamueli 9:7-13). Mefibosetil oli noor poeg Miika (2. Saamueli 9:12), kellel oli neli poega ja järeltulijaid nimega kuni üheksanda põlvkonnani (1. Ajaraamat 8:35-38).
- ↑ G. Darshan, "The Reinterment of Saul and Jonathan's Bones (II Sam 21, 12-14) in Light of Ancient Greek Hero-Cult Stories", ZAW, 125,4 (2013), 640-645.
- ↑ 1. Ajaraamat 10:13-14
- ↑ "www.Bibler.org - Sõnastik - Rizpah". Välja otsitud 2012-10-29.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Saul?
V: Saul on kuningas Saamueli raamatus, 1. Ajaraamatus ja Koraanis. Ta oli Vana-Iisraeli esimene kuningas ja valitses aastatel 1047 eKr kuni 1007 eKr.
K: Mida teeb Saul, mille tõttu Jumal teda enam ei kuula?
V: Saul armastab ja kuuletub Jumalale, kuni ta lakkab Jumalat kuulamast ja muutub ahneks, kaotades kogu Jumala huvi tema vastu.
K: Millise hoiatuse annab Saamuel Saulile?
V: Prohvet Saamuel tuleb ja annab talle hoiatuse, et Jumal ei ole enam temaga. Lahkuma pöördudes haarab Saul Saamueli rüüst ja see rebeneb. Saamuel ütleb (1Saamuel15:28~29): "Issand on täna rebinud Iisraeli kuningriigi sinult ja andnud selle ühele su naabrile - ühele, kes on parem kui sina. Tema, kes on Iisraeli au, ei valeta ega muuda oma meelt, sest ta ei ole inimene, et ta muudaks oma meelt." Siis lahkub Issanda vaim Saulist.
K: Kuidas Taavet tuleb Saulile teenistusse?
V: Saul võtab karjase Taaveti, Iisai noorima poja, oma teenistusse, et ta mängiks talle harfi, et ta rahustuks, kui kuri vaim puhkab tema peal.
K: Kuidas Joonatan selles loos osaleb?
V: Joonatan on Taavetiga sõbralikult seotud, mis paneb tema viha ka Joonatani peale tulistama, kui ta muutub Taaveti suhtes armukadedaks ja hakkab Taavetit kahtlustama kui "ühte oma naabritest", keda Saamuel varem mainis.
K: Kuidas Saul suri?
V: Hiljem lahingus vilistite vastu sureb Saul, langedes oma mõõga otsa, sest ta ei taha, et "ümberlõikamata" vilistid teda kuritarvitaksid. 1Samuel ja 2Samuel annavad vastukäivaid kirjeldusi selle kohta, kuidas see täpselt juhtus, kuid vastavalt 1Samuelile ja paralleelsele kirjeldusele 1Kroonika 10-s, kui löödud iisraellased põgenevad, palub Saul soomusekandjal teda tappa, kuid keeldub ja langeb oma mõõga otsa. 2Samuelis ütleb üks amaleklane Taavetile, et ta leidis Saulit pärast lahingut odale toetumas ja andis armulöögi .Taavet tapab amaleklase, süüdistades ennast salastatud kuninga tapmises.
