Rokokoo: 18. sajandi Prantsuse kunstistiil — omadused, kunstnikud, mõju
Rokokoo — 18. sajandi Prantsuse kunstistiil: graatsiline, lilleline, pastellid; omadused, tuntud kunstnikud (Boucher, Watteau, Fragonard) ja mõju kunstiajaloos.
Rokokoo on kunstistiil, mis sai alguse 18. sajandil Prantsusmaal. Sageli nimetatakse seda lihtsalt hilisbarokiks, kuid rokokoo arenes välja baroki kunstiliikumisest ja võttis sellest üle ornamentaalsuse, samas muutes kujutuseilma kergeks, mänguliseks ja asümmeetriliseks. Rokokoo on tugevalt seotud Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajaga (Louis XIV on seotud barokiga, Louis XVI aga neoklassitsismiga, kuigi tema stiil algas rokokoo stiilis valitsemisaja alguses). Stiil jõudis oma kõrgpunkti 18. sajandi keskel ja hakkas seejärel hääbuma neoklassitsismi tõusu taustal.
Peamised omadused
- Värvid ja toonid: hele, pastellne palett — kreemid, roosad, laimirohelised ja sinakashallid, vastandina baroki tumedamatele toonidele.
- Ornamentika: rohkelt kuldseid ornamendielemente, rocaille-motiive (kivist ja kestadest inspireeritud vormid), keerulised arabeskid ja leheroažid.
- Kompositsioon: asümmeetria, kõverad (C- ja S-kõverad), õhulisus ja pehmed piirid, liigutuse ja elegantsi rõhutamine.
- Teemad: argielu, armastus, mängulisus, pastoralsed ja dekoratiivsed maastikud, petits portraits ja intiimsed interjöörid — religioossed ja ajaloolised teemad taandusid.
- Materjalid ja tehnika: mosaiigid, marquetry (puu- ja nahkliist), ormoolkinnitused (kuldsed metalldetailid), siidtekstiilid ja peen portselan (nt Sèvres).
Arhitektuur, sisekujundus ja dekoratiivkunst
Rokokoo arhitektuur ja sisekujundus rõhutasid intiimseid ruume: salonge, kabinette ja ballisaale, kus seinu katavad peened boiserie-puidutööd, peeglid ja kuldsed raamistikud. Interjöörides esinesid erootilised ja loodustemaatilised freskod, õhulised laemaalingud ning peened laterna- ja klaasitööd. Mööblidisainis levisid kumerad jalamudelid (cabriole-jalad), madalad laualaadid (commode), raamitud peeglid ja elegantne marquetry. Sèvres’ portselan ning pronksist ormooldetailid jäid rokokoo luksuse tunnusteks.
Maal ja teater
Maali vallas eristus rokokoo kerge, poeetiline laad: fêtes galantes ehk pidulikud aedstseenid, intiimsed portreed ja romantilised pastoraalid. Antoine Watteau on selle žanri klassik, tema teosed rõhutavad aktsenti mängul ja tantsul. François Boucher ja Jean‑Honoré Fragonard laiendasid teemaspektrit sensuaalsuse, mütoloogiliste stseenide ja argielu rõõmude suunas.
Teatri- ja lavakujunduses mõjutas rokokoo lavakujunduse peened dekoratsioonid, lihtsam, tundeline žanrimuusika ning galantstiili helikeel — kõik suunasid tähelepanu meelelahutusele ja elegantsile.
Rokokoo Euroopas ja levik
Kuigi rokokoo sündis Prantsusmaal, levis see kiiresti üle Euroopa: Saksamaal, Austrias, Itaalias, Hispaanias, Rootsis ja Venemaal tekkisid selle variatsioonid. Tuntud rokokoo arhitektuuri- ja sisetööde näited väljaspool Prantsusmaad on Müncheni Amalienburg (projektid François de Cuvilliés’ poolt), Würzburgi residents ja paljud Baieri ja Saksa paleed. Rokokoo kohalikud tõlgendused võisid jääda dekoratiivsemaks või sulanduda baroki ja hilisema neoklassitsismiga.
Tuntud kunstnikud ja meistrid
- Antoine Watteau — fêtes galantes ja uue žanri rajamine.
- François Boucher — mütoloogilised stseenid ja dekoratiivne elegants.
- Jean‑Honoré Fragonard — värviküllased, vabad ja sensuaalsed kompositsioonid.
- Nicolas Lancret, Jean‑Baptiste‑Siméon Chardin (kontrastina lihtsuse ja argimotiividega), Germain Boffrand (arhitekt ja interjööride kujundaja), François de Cuvilliés ja Johann Balthasar Neumann — arhitektuur ja ruumiline kujundus.
Kliendid, patroonne ja tarbekunst
Rokokoo kujunes tihedalt seoses aristokraatia ja seltskonnaelu näivõlu ning normaliseeritud intiimsete salongide vajadusega. Olulised patronid ja mõjutajad, näiteks kuninglikud hoovi või kõrgseltskonna isikud (nt Madame de Pompadour Prantsusmaal), tellisid maale, mööblit ja portselani ning toetasid töökohti nagu Sèvres.
Kriitika ja pärand
Rokokoo on ajaloo jooksul saanud nii kiitust kui kriitikat. Valgustusajastu mõtlejad ja osa 19. sajandi kunstikriitikast pidasid seda pealiskaudseks, liialdatult ilustatuks ja moralselt kergemeelseks. Samas on tänapäeval rokokoo käsitletud uuesti keeruka käsitöö, vormikeele ja sotsiaalse konteksti peegeldajana. Kunstiajaloolased rõhutavad tema rolli koduse ja intiimse ruumi esteetika kujundamisel ning mõjusid mööbli-, portselani- ja lavakujundusele.
Lühike ajajoone kokkuvõte
- Algus: umbes 1710–1720ndad Prantsusmaal.
- Kõrgpunkt: 1730ndatest kuni 1760ndateni.
- Lõpp/ümberkujundus: alates 1760ndatest sulandumine neoklassitsismi, mis rõhutas rangemat ja antiikset vormikeelt.
Rokokoo tähistab eelkõige lõdvestunud, dekoratiivset ja seltskondlikku kunstikeelt, mille mõju ulatus lauateemast kuni suurte paleeinterjöörideni. Tänapäeval hinnatakse seda stiili nii esteetilise naudingut ja meisterlikkust kui ka ajaloolist peegeldust varaklassikalise ühiskonna väärtustest.
Prantsuse kunstniku Fragonard'i rokokooko maal. Rokokooko kunst oli oma olemuselt keerukas, mänguline, täis õrnu värve ja sageli vaimukas.
Küsimused ja vastused
K: Mis on rokokoo?
V: Rokokoo on kunstistiil, mis sai alguse 18. sajandil Prantsusmaal. See arenes välja baroki kunstiliikumisest ning oli oma eelkäijast mängulisem ja asümmeetrilisem.
K: Keda seostati rokokoo-stiiliga?
V: Rokokoo on seotud Prantsuse kuninga Louis XV valitsemisajaga. Selle stiili kuulsate kunstnike hulka kuuluvad Boucher, Watteau ja Fragonard.
K: Mille poolest erines see barokk-kunstist?
V: Kuigi see säilitas mitmeid algse barokkstiili tunnusjooni, sealhulgas viimistletud ja kaunistatud teemasid, oli see ka mängulisem ja asümmeetrilisem. Maalides kasutati kreemjaid ja pastellilaadseid värve, erinevalt barokkkunsti tumedamatest toonidest. Erinevalt barokist ei olnud religioon ja poliitika enam tingimata rokokookunsti põhiteema ning igapäevane elu muutus sagedamini kujutatavaks. Lisaks muutusid rokokokokunstis populaarseks Kaug-Ida teemad.
K: Millal saavutas selle populaarsus haripunkti?
V: Rokokoo populaarsus saavutas haripunkti 18. sajandi keskpaigas, enne kui ta selle lõpuks neoklassitsismi kasuks hääbus.
K: Mida on selle kohta ajaloo jooksul räägitud?
V: Läbi ajaloo on kunstiajaloolased palju arutanud, analüüsinud ja kritiseerinud rokokookunsti - mõned on kritiseerinud seda liigse või pealiskaudse olemuse pärast, teised on kiitnud selle elegantsi, "ilu" või "võlu".
K: Millised on mõned ühised teemad, mida rokokoo kunstiteostes leidub?
V: Rokokoo kunstiteostes esinevad ühised teemad on armastus, romantika, lõbu, maastikud ja lihtsalt portreed, samuti Kaug-Ida motiivid, nagu näiteks šinoiserie.
Otsige