Dobermann (dobermannipinšer) — päritolu, omadused ja kasutus (koeratõug)
Dobermann (dobermannipinšer) — Saksamaalt pärit intelligentne, lojaalne ja kartmatu koeratõug: päritolu, iseloom ja kasutus politsei-, otsingu- ning valvekoerana.
Dobermann ehk dobermannipinšer on keskmise suurusega kuni suur koeratõug, mis tekkis Saksamaalt umbes 1890. aastal. Tõug sai nime maksukoguja Friedrich Louis Dobermanni (1834–1894) järgi, kes soovis endale usaldusväärset ja kaitsva iseloomuga koera nii kaaslaseks kui ka kaitseks. Dobermannipinšer on tuntud kui väga intelligentne, lojaalne ja kartmatu koer. Neid kasutatakse laialdaselt politsei- ja turvateenistuses, aga ka otsingu- ja päästekoertena, valvekoertena ning lisaks on mõned individuaalid koolitatud pimedate inimeste juhtkoerteks.
Päritolu ja ajalugu
Dobermanni algne aretus toimus 19. sajandi lõpus, kui sooviti luua mitmeotstarbeline seltsiline ja töökoer, kes oleks julge, tugev ja kergesti treenitav. Tõu täpne koostis varieerub sõltuvalt aretajast, kuid geneetiliselt on dobermannil tõenäoliselt mõningaid mõjuseid nii pinsseritelt kui ka teistelt saksa töökoertelt. Aja jooksul on aretuse fookus liikunud tööomadustelt ka välimusele ja terviseparameetritele, säilitades samal ajal loomuomaselt kaitseinstinkti ja intelligentsuse.
Välimus ja standard
Dobermann on lihaseline ja elegantse kehakujuga koer, mille kehakuju on harmooniline ja sportlik. Isaste turjakõrgus on tavaliselt 68–72 cm, emastel 63–68 cm. Karvkate on lühike, tihe ja läikiv, sagedamini must või pruun rojaste märkidega, kuid aretuses on ka teisi värvivariante. Pea on kitsas ja terav, kõrvad võivad olla looduslikult püstised või lõigatud rippuvad (osas riikides kõrvade lõikamine on keelatud).
Iseloom ja temperament
- Intelligentsus: Dobermannid on väga nutikad ja õpivad kiiresti.
- Loyalty: tugev kiindumus omanike ja pere vastu, sageli lojaalsed ja kaitsvad.
- Valmidus töötada: heas vormis dobermann naudib ülesandeid ja treeningut.
- Sotsiaalsus: varajane sotsialiseerimine on oluline, et nad oleksid rahulikud ja kannatlikud uute inimestega.
Kasutus
Dobermannipinšerid on mitmekülgsed: nad sobivad nii valve- ja politseitööks kui ka otsingu- ja päästetöödeks. Tänu oma intelligentsusele ja koostöövalmidusele on neid võimalik koolitada ka spordiks (nt kuulekusevõistlused, agility) või kui abi- ja juhtkoeri. Lisaks mainitud ülesannetele võivad nad olla ka väsimatu kaaslane aktiivsele perekonnale.
Hooldus ja tervis
Dobermanni hooldus ei ole keeruline, sest karv on lühike. Regulaarne harjamine aitab hoida karva läikivana ja nahka tervena. Oluline on ka hammaste, küünte ja kõrvade kontroll ning igapäevane liikumine. Dobermannidele võivad esineda teatud pärilikke terviseprobleeme, nagu südamekaitseprobleemid (nt dilatatiivne kardiomüopaatia), puusa- ja lakivigastused ning kilpnäärme häired. Usaldusväärne aretus ja regulaarne veterinaarkontroll aitavad riske vähendada.
Treening ja sotsialiseerimine
Dobermann vajab regulaarset vaimset ja füüsilist tegevust. Algusest peale antud selge ja järjekindel koolitus, positiivne tugevdamine ning järjepidev sotsialiseerimine aitavad kujundada tasakaaluka ja kontrollitava koera. Hea valik on kombineerida jalutuskäike, jooksu, lõhnameelt arendavaid mänge ja koolitusistungid, et hoida koera nii kehaliselt kui vaimselt terved.
Kas sobib perekoeraks?
Dobermann võib olla suurepärane perekoer, kui ta on korralikult treenitud ja sotsialiseeritud. Nad on tavaliselt kaitsvad laste suhtes, kuid lapse ja suure, tugeva koera vahelist suhtlust tuleks alati jälgida. Selle tõu puhul sobib aktiivne pererahvas, kes suudab pakkuda piisavalt liikumist, juhtimist ja stimulatsiooni.
Kokkuvõttes on dobermannipinšer intelligentne, pühendunud ja töövõimeline koer, kes sobib hästi inimestele, kes otsivad lojaalset töö- või perekoera ning on valmis panustama treeningusse, hooldusesse ja sotsialiseerimisse.
Kirjeldus
Suurus
Dobermann on keskmise suurusega koer. Kuigi tõustandardid on kennel- ja tõuklubide lõikes erinevad, on FCI standardi kohaselt koera pikkus tavaliselt 68-72 sentimeetrit ja Ühendkuningriigi Kennelklubi (The Kennel Club) annab ideaaliks 69 sentimeetrit. Emane on tavaliselt 63-68 sentimeetrit pikk. Ideaalseks peetakse 65 sentimeetri pikkust (26 in).
Värvid
Dobermannidel on lühike sile karvkate, mis on enamasti must. Vähem levinud on punane (punakaspruun), sinine või pruunikas karvkate. Sinise ja fauni värvusega dobermannidel on tavaliselt roostepruunid (punakaspruunid) märgid jalgadel, rinnal ja peas.
Kõrvad ja saba
Tavaliselt on dobermanni kutsikal lõtvunud kõrvad ja pikk saba. Veel kutsika ajal lühendatakse saba sageli operatsiooniga (nn "dokkimine"), mis paraneb kiiresti ja põhjustab kutsikale väga vähe valu. Kõrvad lõigatakse teravaks, nii et need seisavad püsti (nn kärpimine). Selle paranemine võtab kauem aega. Paljud peavad kärpimist ebavajalikuks ja see on suures osas Euroopas ebaseaduslik. Kuid Ameerika Ühendriikides seda siiski tehakse ja see on osa standardist.
Temperament
Inimesed, kes arvavad, et nad on nagu kõik teised koerad või et nad on sageli tigedad ja ohtlikud, eksivad enamasti. On tõsi, et iga koer, keda halvasti koheldakse või kellest ei hoolita, võib muutuda ohtlikuks. Tigedus on õpitud käitumine ja vähesed koerad, sealhulgas dobermannid, on loomupäraselt tigedad. Dobermannid võivad olla kaitsvad ja valvsad või nad võivad olla armsaid ja meeldimisvalmidusega. Soovitud temperamendi saavutamiseks tuleks treeningutega alustada, kui koer on umbes 8 kuu vanune.
Ameerika Kennelliit kirjeldab dobermanni kui"
| " | Ta on valmis andma kiiret hoiatust (ja seda hoiatust toetama), kuid on ka kiindunud, kuulekas ja lojaalne. Tõu vajab regulaarset igapäevast liikumist. Mõned varased isendid olid üsna teravad ja agressiivsed, kuid tänapäeva dobermanni temperament on järk-järgult, kuid järjekindlalt vähenenud. Kõik dobermannid ei ole ühesuguse temperamendiga. Tõuetekohase temperamendiga dobermannipinšer on usaldusväärne oma peremehe laste, sõprade ja seltskonnaga. Dobermannipinšerid ei sobi hästi kennelkoerteks ega isoleeritud õuekoerteks, samuti ei ole soovitatav kaks täiskasvanud isast koos majutada. | " |
Küsimused ja vastused
K: Mis on dobermann?
V: Dobermann on keskmise kuni suure koeratõuguga koer, mis on pärit Saksamaalt ja sai oma nime maksukoguja Friedrich Louis Dobermani järgi.
K: Millal tekkis dobermanni tõug?
V: Dobermanni tõug tekkis Saksamaal umbes 1890. aastal.
K: Kes oli Friedrich Louis Doberman?
V: Friedrich Louis Doberman oli maksukoguja, kes soovis koera kaaslaseks ja kaitseks.
K: Millised on dobermannide omadused?
V: Dobermannid on tuntud intelligentsete, lojaalsete ja kartmatute koerte poolest.
K: Millised on mõned rollid, mida dobermannid mängivad?
V: Dobermanni kasutatakse politseikoerana, otsingu- ja päästekoerana, valvekoerana ja pimedate inimeste juhtkoerana.
K: Kas dobermannid on populaarne tõug?
V: Jah, dobermannid on populaarne koeratõug.
K: Kuidas suhtutakse dobermannidesse ühiskonnas?
V: Dobermanni peetakse lojaalseks, intelligentseks ja kartmatuks koeraks ning teda hinnatakse kõrgelt politseikoerana, otsingu- ja päästekoerana, valvekoerana ja pimedate inimeste juhtkoerana.
Otsige