Uraani kaevandamine

2013 uranium mining, by country. Data is taken from.[1]

Uraani kaevandamisel võetakse uraanimaak maapõuest töötlemiseks. Kasahstan, Kanada ja Austraalia on kolm peamist tootjat, kes koos moodustavad 64% maailma uraanitoodangust. Kaevandamisel saadavat uraani kasutatakse peamiselt tuumaelektrijaamade kütusena. Tervise- ja keskkonnauuringud näitavad, et kiirgusega kokkupuutumine kujutab endast ohtu uraanikaevandajatele. 1990. aastal võttis kongress vastu õigusakti, et aidata kaevandamisest mõjutatud inimesi. 2014. aasta juuli seisuga püsis uraanikontsentraadi hind viie aasta madalaima taseme lähedal, kuna uraani hind on langenud 2011. aasta jaanuari tipphinnast üle 50% ja kajastab nõudluse vähenemist pärast 2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi. Mõned uute kaevanduste ja kaevanduste laiendamise plaanid on edasi lükatud.

Maailma uraanitootmine 2005. aastal.

Taust

2012. aastal toodeti maailmas 58 000 tonni uraani. Kasahstan, Kanada ja Austraalia on kolm peamist tootjat, kes koos moodustavad 64% maailma uraanitoodangust. Teised olulised uraanitootmisriigid on Niger, Namiibia, Venemaa, Usbekistan, Ameerika Ühendriigid, Hiina ja Malawi.

Kaevandamisest saadavat uraani kasutatakse peamiselt tuumaelektrijaamade kütusena. Uraanimägesid töödeldakse tavaliselt nii, et maagimaterjalid jahvatatakse ühtlaseks ja seejärel töödeldakse maaki uraani eraldamiseks keemilise leostamise teel. Jahvatamise käigus saadakse tavaliselt looduslikust uraanist koosnevat kuiva pulbrit, nn kollakooki, mida müüakse uraaniturul U ₃O ₈.

Keskkond

1950. aastal alustas USA rahvatervise teenistus põhjalikku uuringut uraanikaevandajate kohta, mille tulemusena avaldati 1962. aastal esimene statistiline seos vähi ja uraani kaevandamise vahel. Föderaalvalitsus reguleeris lõpuks radooni standardkoguse kaevandustes, kehtestades 1. jaanuaril 1969 taseme 0,3 WL.

12 osariigis asuvatest 50 praegusest ja endisest uraanitöötlemiskohast 24 on mahajäetud ja need kuuluvad USA energeetikaministeeriumi vastutusalasse. Uraanivabrikutest põhjustatud õnnetusjuhtumite hulka kuuluvad 1979. aasta Church Rocki uraanivabriku leke New Mexicos, mida nimetati suurimaks tuumajäätmete õnnetuseks USA ajaloos, ja 1986. aasta Sequoyah Corporationi kütuste leke Oklahomas.

1990. aastal võttis kongress vastu kiirgusega kokkupuute kompensatsiooni seaduse (RECA), millega anti hüvitist kaevandamisest mõjutatud inimestele, ning 2000. aastal võeti vastu muudatused, et lahendada esialgse seaduse kriitikat.

Majandus

2014. aasta juuli seisuga oli uraanikontsentraadi hind jätkuvalt viie aasta madalaima taseme lähedal, kuna uraani hind oli 2011. aasta jaanuari tipphinnast enam kui 50% langenud, mis kajastab Jaapani nõudluse vähenemist pärast 2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi. Jätkuvalt madalate hindade tõttu lükkas kaevandusettevõte Cameco 2014. aasta veebruaris tagasi plaanid laiendada tootmist olemasolevates Kanada kaevandustes, kuigi jätkas tööd uue kaevanduse avamiseks Cigar Lake'is. Samuti peatas Paladin energy 2014. aasta veebruaris oma kaevanduse tegevuse Malawis, öeldes, et praeguste hindade juures on kõrge hinnaga kaevandamine kahjumlik.

Küsimused ja vastused

K: Mis on uraani kaevandamine?

V: Uraani kaevandamine on uraanimaagi kaevandamine maapõuest töötlemiseks.

K: Millised on kolm suurimat uraanitootjat maailmas?

V: Kasahstan, Kanada ja Austraalia on kolm suurimat uraanitootjat, kes koos moodustavad 64% maailma uraanitoodangust.

K: Kuidas kasutatakse kaevandamisel saadud uraani peamiselt?

V: Kaevandamisest saadavat uraani kasutatakse peamiselt tuumaelektrijaamade kütusena.

K: Milline on uuringute kohaselt oht, millega uraani kaevandajad võivad kokku puutuda?

V: Tervise- ja keskkonnauuringud on näidanud, et kiirgusega kokkupuutumine kujutab endast ohtu uraanikaevandajatele.

K: Kas valitsus on teinud midagi, et aidata uraani kaevandamisest mõjutatud inimesi?

V: 1990. aastal võttis kongress vastu seaduse, et aidata neid, keda kaevandamine mõjutab.

K: Miks on uraanikontsentraadi hind viimastel aastatel oluliselt langenud?

V: Uraanikontsentraadi hind on langenud 2011. aasta jaanuari tipphinnast üle 50%, mis kajastab nõudluse vähenemist pärast 2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi.

K: Kuidas on Fukushima tuumakatastroof mõjutanud uute kaevanduste rajamise ja kaevanduste laiendamise plaane?

V: Mõned uute kaevanduste ja kaevanduste laiendamise plaanid on Fukushima tuumakatastroofist tingitud nõudluse vähenemise tõttu edasi lükatud.