Superkontinent Ur — Maa vanim kontinent: teke ja ajalugu

Avasta superkontinent Ur: Maa vanimate mandrite teke 3,1 miljardi a eest, selle ajalugu, seosed Vaalbara, Rodinia ja Pangea lagunemisega.

UR oli Maal asuv superkontinent, mis tekkis umbes 3,1 miljardit aastat tagasi varasel arhea eonil (mesoarhea ajastul). See on arvatud üheks Maa vanimaks kontinendiks; mõned hinnangud asetavad selle ligikaudu pool miljardit aastat vanemaks kui Arktika. Samas ei ole Ur’i vanus lõplikult kinnitatud: üks teine varajane superkontinent, Vaalbara, võis ilmuda isegi varem — umbes 3,6 miljardit aastat tagasi — ja teadlaste seas kestab arutelu, milline neist oli „esimene”.

Teke ja geoloogiline taust

Ur tekkis kontsentreerudes ja kokku liitudes vanadest kratoonilistest kivimiplokkidest (st stabiilsetest kontinentaalkoorikutest). Varasel Arheas oli Maa pealoojad kuumad, kuid just siis stabiliseerusid ja kasvasid esimesed püsivad mandrijäägid. Plate tekttoonika ja magma-akumulatsioon aitasid moodustada paksu, vanakindla kivimikooriku, mis võib olla Ur’i tuumaks. Sellised kivimid ja nende isotopilised tunnused on peamine tõend Ur’i olemasolu kohta.

Ühendumine teiste superkontinentidega

Ligikaudu 1 miljardit aastat tagasi ühines Ur teiste mandritega, sealhulgas Nena ja Atlantica osadega, mille tagajärjel tekkis suurem superkontinent Rodinia. Pärast mitmeid mandrite kokkuliitumisi ja laialiolekuid on Ur’i algne koorik arvatavasti säilinud osadena läbi paljude superkontinentide tsüklite — seega jõudiski osa Ur’i materjalist hiljem ka Pangaea koosseisu. Kui Pangaea hiljem lagunes, jagunesid mandrilahustused osadeks, millest moodustusid tuntud paleogeograafilised üksused nagu Laurasia ja Gondwana.

Tänapäevased jäänused ja tuvastamine

Ur ei ole tänasel maal terviklikult säilinud kontinent — see on aja jooksul hajunud ja sulandunud teiste mandritega. Teadlased otsivad Ur’i „tuumakivimeid” (vanimad kratoonid ja kivimid), mille vanus ja koostis viitavad varajasele päritolule. Arvatakse, et Ur’i jäänuseid võib leida osades tänapäevastest kontinientidest, näiteks Lõuna-Aafrika, Lõuna-India, Madagaskar, Austraalia ja mõned mujalt. Need järelejäänud kratoonid annavad meile vahetuid andmeid Maa varase perioodi olude kohta.

Miks Ur on oluline?

• Ur’i uurimine aitab mõista, kuidas arenesid esimesed mandrid ning millal ja kuidas stabiliseerus kontinentaalkoorik.
• Vanad kivimid ja mineraalid (nt zirkoonid) annavad infot varajase Maa atmosfääri, vesikondade ja keemiliste protsesside kohta.
• Ur näitab, et Maa geoloogiline ajalugu on tsükliline: mandrid koonduvad ja lagunevad superkontinentideks ja seejärel purunevad — protsess, mis on mõjutanud ka eluvormide arengut ja globaalset kliimat.

Ebakindlus ja teaduslik diskussioon

Kuigi mõiste „Ur” on kasulik kontseptuaalne vahend Maa varase geoloogilise arengu kirjeldamiseks, jääb palju küsimusi lahtiseks: kas Ur oli tõeline eraldiseisev mandriüksus või pigem väiksemate kratoonide kogum, kuidas täpselt toimusid selle liitumised teiste mandritega ja milline osa Ur’ist on säilinud tänapäeva mandrite all. Uued geoloogilised leiud ja täpsemad dateringsmeetodid võivad tulevikus muuta meie arusaama Ur’i täpsest ajaloost.

Otsing