Ur (superkontinent)
UR oli Maal asuv superkontinent, mis tekkis 3,1 miljardit aastat tagasi varasel arhea eonil (mesoarhea ajastul). See võis olla Maa vanim kontinent, pool miljardit aastat vanem kui Arktika. Üks teine superkontinent, Vaalbara, võis siiski olla enne Ur'i. Vaalbara võis tekkida umbes 3,6 miljardit aastat tagasi.
Ur ühines umbes 1 miljard aastat tagasi Nena ja Atlantica mandritega, moodustades superkontinendi Rodinia. Ur oli säilinud ühtse üksusena, kuni see eraldus, kui superkontinent Pangaea lagunes Laurasiaks ja Gondwanaks.
Eluaeg
Kivimid, millest Ur koosnes, on nüüd osa Aafrikast, Austraaliast ja Indiast.
Uri olemasolu algusaegadel oli see tõenäoliselt ainus kontinent Maal. Seetõttu nimetavad teadlased Ur'i superkontinendiks, kuigi see oli tõenäoliselt väiksem kui Austraalia praegu. Tänane Uus-Meremaa sarnaneb Uriga, kuid on 90 kraadi väljapoole pööratud ja umbes 1000 kilomeetrit (620 miili) liiga kaugel lõunas.
Kui Ur oli ainus mandriosa Maal, oli kogu muu maa väikeste graniitsaarte ja väikeste maamasside, nagu Vaalbara, kujul, mis ei olnud piisavalt suured, et olla mandrid.
Ajakava
- Umbes 3,1 miljardit aastat tagasi tekkis Ur ainsa mandrina Maal.
- ~2,8 miljardit aastat tagasi oli Ur osa superkontinendist Kenorland.
- ~2 miljardit aastat tagasi oli Ur osa superkontinendist Columbia.
- ~1 miljard aastat tagasi oli Ur osa superkontinendist Rodinia.
- ~550 miljonit aastat tagasi oli Ur osa superkontinendist Pannotia.
- ~300 miljonit aastat tagasi oli Ur osa superkontinent Pangaiast.
- ~208 miljonit aastat tagasi jagunes Ur Laurasia ja Gondwana osadeks.
- ~65 miljonit aastat tagasi eraldus Aafrika osa Urist kui osa Indiast.
- Tänapäeval on Ur osa Austraaliast ja Madagaskarist.
Seotud leheküljed
