Allosaurus — juraperioodi suur theropood Põhja-Ameerikas
Allosaurus — juraperioodi suur theropood Põhja-Ameerikas: avasta 8–12 m pikkune Morrisoni formatsiooni tippkiskja, tema saak, käitumine ja olulised fossiilileiud.
Allosaurus oli suur jura perioodist pärit theropoodne dinosaurus, kiskjaline lihasööja.
Allosaurus oli keskmiselt 8,5 meetrit pikk, kuigi mõned jäänused viitavad sellele, et ta võis ulatuda üle 12 meetri. Tema kolme sõrmega esijalad olid väiksemad kui suured tagajalad ning keha tasakaalustas pikk ja raske saba. Ta kaalus 2/3 tonni.
See on kõige tavalisem suurkiskja, mida leidub Põhja-Ameerika Morrisoni formatsioonides. See formatsioon tekkis 155-145 miljonit aastat tagasi, juraajal.
Allosaurus oli toiduahela tipus. Tõenäoliselt saalis ta suuri taimtoidulisi dinosauruseid ja võib-olla isegi teisi kiskjaid (nt Ceratosaurus). Potentsiaalsete saakloomade hulka kuulusid ornitopoodid, stegosaurused ja sauropoodid.
Mõned paleontoloogid arvavad, et Allosaurus oli koostööaldis ja jahti pidas karjas. Teised usuvad, et nad võisid olla üksteise suhtes agressiivsed.
Fossiilides on rühmi leitud koos. See võib olla tõendiks karja käitumisest või lihtsalt üksikute isendite toitumisest samast korjusest.
On leitud paljude inimeste jäänused, sealhulgas mõned peaaegu täielikud. Ühest liigist on leitud üle kuuskümmend üheksa isendi.
Ajalooline taust ja taksonoomia
Allosaurus nimesi andis Ameerika paleontoloog Othniel Charles Marsh 1877. Perekonnanime tähendus on ligikaudu „erinev sisalik“ (all-, teine/muu + -saurus, sisalik). Kõige tuntum ja laialdasemalt tunnustatud liik on Allosaurus fragilis, kuigi ajaloo vältel on kirjeldatud mitmeid teisi liike ja vorme, mille omavahelised suhted on siiani uurimuse objektiks.
Anatoomia ja mõõtmed
Allosaurus oli hästi kohastunud suurte saakloomade püüdmiseks: tal oli suhteliselt suur kolju, tugevad lõualuud ja teravad, saeteralised hambad, mis sobisid liha lõikamiseks. Kolju õhukesed sisselõiked (fenestrae) kergendasid kolju kaalu ja võimaldasid tugevate lihaste kinnitumist.
Mõõtmed: üldlevinud hinnangud annavad keskmiseks pikkuseks ~8,5 m, väiksemad isendid olid lühemad ja mõne hoonud näitavad võimalust kuni ~12 m pikkuseks. Massi hinnangud varieeruvad – tavaliselt 1–2,5 tonni sõltuvalt isendi suurusest ja meetodist. Kehakuju oli tüüpiline kahejalgselt liikuvale theropoodile: tugevad tagajalad, lühemad käed kolme sõrmega ja pikk tasakaalustav saba.
Söömis- ja kiskluskäitumine
Allosaurus oli toiduahela tipus ja mõjutas oluliselt oma ökosüsteemi. Ta võis kasutada mitut saagijahistrateegiat: ambush- ehk pealt ründamist, aktiivset jahti ja tõenäoliselt ka korjuse kasutamist. Hammaste marsruudid ja hammustuse jäljed sauropoodidel viitavad sellele, et Allosaurus suutis rünnata ka suuremaid taimtoidulisi; mõnel juhul näitavad jäljed, et ta toitus surnud või haavatud sauropoodidest.
Paleontoloogilised tõendid (nt hammustuste sisselõiked, luude paranemise jäljed) annavad ka alust oletada nii üksikisendite konkurentsi kui ka mõnikord sotsiaalseid kontakte. Arutelu jätkub selle üle, kas Allosaurus pidas regulaarselt karjalist jahti või kas näidatud "rühmad" olid pigem juhuslikud kogunemised toidukohal.
Paleoökoloogia ja elupaik
Allosaurus oli üks levinumaid suurkiskjaid Morrisoni formatsioonis, mis hõlmas ulatuslikke alasid kaasaegses Põhja-Ameerikas (praegused osariigid nagu Colorado, Utah, Wyoming, New Mexico jt). Morrisoni keskkond oli eelkõige hooajaliselt kuiv, lagedate rohumaade ja aeg-ajalt metsadega, kus elas rohkelt erinevaid sauropoode, stegosauruseid, ornithopode ja teisi theropoode.
Selles ökosüsteemis mängis Allosaurus rolli apex-kiskjana, hoides tasakaalu taimtoiduliste populatsioonide ja teiste röövloomade vahel.
Fossiilid, leiukohad ja uurimistöö
Allosaurus on tuntud tänu suurele hulgale hästi säilinud luustikule. Kuulsad leiukohad nagu Cleveland-Lloyd Dinosaur Quarry Utah’s on andnud rohkelt materjali, mis võimaldanud teadlastel rekonstrueerida liigi anatoomiat ja käitumust. Ühe liigi (peamiselt A. fragilis) puhul on leitud üle 69 isendi, mis teeb temast ühe kõige paremini tuntud suurkiskja juraajast.
Fossiilidest leidub nii peaaegu täielikke isendeid kui ka hulgaliselt fragmente, mis aitavad uurida kasvumustreid, vigastusi ja haigusi ning võimaldavad välja tuua populatsiooni varieeruvust.
Tähtsus ja kultuuriline mõju
Allosaurus on olnud populaarne figuur muuseumides ja loodusajakirjanduses ning on sageli kasutatud näitena klassikalisest juraajast pärit suurkiskjast. Tema hästi säilinud fossiilid ja sellega seotud uuringud aitavad mõista theropoodide evolutsiooni ja suurte maismaakiskjate ökoloogiat juraajal.
Kokkuvõte: Allosaurus oli mitmekülgne ja edukas suur theropood, kelle anatoomia, leiukohtade rohkus ja fossiilne materjal annavad põhjaliku ülevaate tema rollist juraaja ökosüsteemides. Paljud küsimused — nagu täpne sotsiaalne käitumine ja jahistrateegiad — on endiselt aktiivse uurimise objektiks.
AMNH 5753 skelett, mis on kujutatud Apatosaurusena.
AMNH 5753 Charles R. Knight'i restaureeritud eluslooduses.
Söötmine
Sauropoodid, elusad või surnud, tunduvad olevat tõenäolised kandidaadid saagiks. On leitud allosauruse hammastele sobivate aukudega sauropoodide luid ning sauropoodide luude juures on leitud allosauruse hambad.
On dramaatilisi tõendeid allosauruste rünnakute kohta Stegosaurusele. On leitud Allosauruse sabavõlv, millel on osaliselt paranenud punktsioon, mis sobib Stegosauruse sabatorkele. Samuti on leitud Stegosauruse kaelaplaat U-kujulise haavaga, mis sobib hästi Allosauruse ninaosaga.
Allosaurus ei olnud tõenäoliselt täiskasvanud sauropoodide kiskja, välja arvatud juhul, kui ta jahti pidas karjas. Tal oli tagasihoidliku suurusega kolju ja suhteliselt väikesed hambad ning ta kaalus täiskasvanud sauropoodidest tunduvalt vähem. Teine võimalus on, et ta eelistas jahti pidada noorukitele, mitte täiskasvanud täiskasvanutele.
Teadlased on teinud ka muid ettepanekuid. Robert T. Bakker võrdles lühikesi hambaid sae hammastega. See saagilaadne lõiketera kulgeb kogu ülemise lõualuu pikkuses ja võis olla saagi sisse löödud. Selline lõualuu võimaldaks lõikerünnakuid palju suurema saagi vastu, eesmärgiga ohvrit nõrgestada.
Teine uuring näitas, et kolju oli väga tugev, kuid suhteliselt väikese hammustusjõuga. Autorid oletasid, et Allosaurus kasutas oma koljut nagu kirvest saagi vastu, rünnates lahtise suuga, lõhestades hammastega liha ja rebides selle ära ilma luid lõhkumata.
Nad pakkusid välja, et erinevate saakloomade vastu võib kasutada erinevaid strateegiaid. Kolju oli piisavalt kerge, et võimaldada rünnakuid väiksemate ja liikuvamate ornithopoodide vastu, kuid piisavalt tugev, et rünnata suuremaid saakloomi, nagu stegosaurused ja sauropoodid.
Nende ideed vaidlustasid teised uurijad, kes ei leidnud tänapäevaseid näiteid kirvemürsu rünnaku kohta. Nad pidasid tõenäolisemaks, et kolju oli tugev, et absorbeerida võitlevast saagist tulenevaid pingeid.
Esialgsed autorid märkisid, et Allosaurusel endal ei ole tänapäevast ekvivalenti, nii et tänapäevase "kirvega ründaja" puudumine ei olnud märkimisväärne. Nad arvasid, et hambarivi sobis hästi sellise rünnaku sooritamiseks ja et kolju liigendused (liigendid) aitasid vähendada stressi.
Teine võimalus suurte saakloomadega tegelemiseks on see, et theropoodid nagu Allosaurus olid "lihasööjad", kes suutsid elusate sauropoodide liha ära hammustada, mis oli piisav, et kiskja saaks elatada, nii et ta ei pidanud saaki otsekohe tapma. See strateegia võis võimaldada saagil taastuda ja hiljem uuesti toituda.
Teine idee on, et ornithopoodid, mis olid kõige levinumad saakloomad, võisid Allosauruse esijäsemetega saagist kinni haarata ja seejärel kurku hammustada, et suruda hingetoru. Esikäpad olid tugevad ja võimelised saaki kinni hoidma ning küüniste liigendatus viitab sellele, et neid võis kasutada ka konksude kinnitamiseks.
Allosauruse kolju kuju piiras binokulaarset nägemist 20° laiuseni, mis on veidi vähem kui tänapäeva krokodillidel. Nagu krokodillide puhul, võis sellest piisata saagi kauguse hindamiseks ja rünnakute ajastamiseks. Nende vaatevälja sarnane laius viitab sellele, et allosaurused, nagu ka tänapäeva krokodillid, olid varitsusjahtijad.
Allosauruse tippkiiruseks on hinnatud 30-55 kilomeetrit tunnis (19-34 miili tunnis).
Allosauruse ja Stegosauruse skeletid, Denveri Loodus- ja Teadusmuuseum
Allosauruse kolju valatud esiplaanil Museum für Naturkunde'is Berliinis
Cleveland-Lloyd avastused
Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäärina tuntud fossiilide leiukoht Emery maakonnas Utahis oli teada 1927. aastal, kuid suuremad kaevandused hakkasid seal toimima alles 1960. aastal. Ligi 40 institutsiooni jõupingutused said 1960. ja 1965. aasta vahel tuhandeid luid. Karjäär on tähelepanuväärne paljude Allosauruse jäänuste, isendite seisundi ja meie teadmatuse tõttu selle iidse päritolu kohta. Hinnanguliselt on sealt leitud vähemalt 46 A. fragilis'e jäänused vähemalt 73 dinosaurusest. Sealt leitud fossiilid on disartikuleeritud (eraldatud) ja hästi segunenud.
Ettepanekud selle tekkimise kohta hõlmavad loomade takerdumist soosse, sügavasse mudasse takerdumist, põuast tingitud suremuse ohvriks langemist veekogu ümbruses, allikatest toituvasse tiiki või nõrgveekogusse takerdumist. Sõltumata põhjusest on Allosauruse hästi säilinud jäänuste suur hulk tähendanud, et see loom on üks tuntumaid theropoode. Leidub peaaegu igas vanuses ja igas suuruses isendeid, alates vähem kui 1 meetrist kuni 12 meetri pikkusteni.
Liik
Allosauruse liike on teadaolevalt viis:
- A. fragilis
- A. tendagurensis
- A. atrox
- A. europaeus
- A. jimmadseni
Meedia
Allosaurus, nagu ka Tyrannosaurus, on popkultuuris kujunenud suure lihasööja dinosauruse kvintessentsiks.
See on tavaline dinosaurus muuseumides. Mitmed muuseumid tegid koostööd Cleveland Lloydi dinosauruse karjääris toimunud kaevamistel. Aastaks 1976 oli Cleveland-Lloydi allosauruse materjali või valandeid kaheksa riigi muuseumidel kolmel kontinendil. Allosaurus on Utah' ametlik "riiklik fossiil".
Allosaurus on tippkiskja nii Arthur Conan Doyle'i 1912. aasta romaanis "Kadunud maailm" kui ka selle 1925. aasta filmiadaptsioonis, mis oli esimene täispikk film, kus dinosaurused mängisid.
Allosaurust kasutati 1956. aasta filmi "Õõnesmäe koletis" ja 1969. aasta filmi "Gwangi org" peaosaurusena. Gwangi on nimetatud Allosauruseks, kuigi Ray Harryhausen võttis aluseks Charles R. Knighti Tyrannosauruse kujutise. Allosaurus esines 1999. aasta BBC telesarja "Walking with Dinosaurs" teises episoodis ja sellele järgnenud erisaates "The Ballad of Big Al", milles spekuleeriti "Big Al" isendi elu üle, mis selgus tema skeleti arvukatest vigastustest ja patoloogiatest.
Allosauruse mudel Bałtówis, Poolas.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Allosaurus?
V: Allosaurus oli suur theropoodne dinosaurus jura perioodist, kiskjaline lihasööja.
K: Kui pikk oli Allosaurus keskmiselt?
V: Allosaurus oli keskmiselt 8,5 meetri pikkune.
K: Kas Allosaurus võis olla pikem kui 12 meetrit (39 jalga)?
V: Jah, mõned jäänused viitavad sellele, et ta võis olla üle 12 meetri (39 jala) pikk.
K: Milline oli Allosauruse kaal?
V: Allosaurus kaalus 2,3 tonni.
K: Mida Allosaurus sõi?
V: Allosaurus toitus tõenäoliselt suurtest taimtoidulistest dinosaurustest ja võib-olla isegi teistest kiskjatest.
K: Milline oli kõige levinum suur kiskja, mida leiti Põhja-Ameerika Morrisoni formatsioonist?
V: Allosaurus oli kõige tavalisem suurkiskja, mida leiti Põhja-Ameerika Morrisoni formatsioonist.
K: Kas oli tõendeid, et Allosaurus küttis karjas?
V: Jah, mõned paleontoloogid arvavad, et Allosaurus oli koostööaldis ja jahti pidas karjas.
Otsige