Allosaurus oli suur jura perioodist pärit theropoodne dinosaurus, kiskjaline lihasööja.
Allosaurus oli keskmiselt 8,5 meetrit pikk, kuigi mõned jäänused viitavad sellele, et ta võis ulatuda üle 12 meetri. Tema kolme sõrmega esijalad olid väiksemad kui suured tagajalad ning keha tasakaalustas pikk ja raske saba. Ta kaalus 2/3 tonni.
See on kõige tavalisem suurkiskja, mida leidub Põhja-Ameerika Morrisoni formatsioonides. See formatsioon tekkis 155-145 miljonit aastat tagasi, juraajal.
Allosaurus oli toiduahela tipus. Tõenäoliselt saalis ta suuri taimtoidulisi dinosauruseid ja võib-olla isegi teisi kiskjaid (nt Ceratosaurus). Potentsiaalsete saakloomade hulka kuulusid ornitopoodid, stegosaurused ja sauropoodid.
Mõned paleontoloogid arvavad, et Allosaurus oli koostööaldis ja jahti pidas karjas. Teised usuvad, et nad võisid olla üksteise suhtes agressiivsed.
Fossiilides on rühmi leitud koos. See võib olla tõendiks karja käitumisest või lihtsalt üksikute isendite toitumisest samast korjusest.
On leitud paljude inimeste jäänused, sealhulgas mõned peaaegu täielikud. Ühest liigist on leitud üle kuuskümmend üheksa isendi.
Ajalooline taust ja taksonoomia
Allosaurus nimesi andis Ameerika paleontoloog Othniel Charles Marsh 1877. Perekonnanime tähendus on ligikaudu „erinev sisalik“ (all-, teine/muu + -saurus, sisalik). Kõige tuntum ja laialdasemalt tunnustatud liik on Allosaurus fragilis, kuigi ajaloo vältel on kirjeldatud mitmeid teisi liike ja vorme, mille omavahelised suhted on siiani uurimuse objektiks.
Anatoomia ja mõõtmed
Allosaurus oli hästi kohastunud suurte saakloomade püüdmiseks: tal oli suhteliselt suur kolju, tugevad lõualuud ja teravad, saeteralised hambad, mis sobisid liha lõikamiseks. Kolju õhukesed sisselõiked (fenestrae) kergendasid kolju kaalu ja võimaldasid tugevate lihaste kinnitumist.
Mõõtmed: üldlevinud hinnangud annavad keskmiseks pikkuseks ~8,5 m, väiksemad isendid olid lühemad ja mõne hoonud näitavad võimalust kuni ~12 m pikkuseks. Massi hinnangud varieeruvad – tavaliselt 1–2,5 tonni sõltuvalt isendi suurusest ja meetodist. Kehakuju oli tüüpiline kahejalgselt liikuvale theropoodile: tugevad tagajalad, lühemad käed kolme sõrmega ja pikk tasakaalustav saba.
Söömis- ja kiskluskäitumine
Allosaurus oli toiduahela tipus ja mõjutas oluliselt oma ökosüsteemi. Ta võis kasutada mitut saagijahistrateegiat: ambush- ehk pealt ründamist, aktiivset jahti ja tõenäoliselt ka korjuse kasutamist. Hammaste marsruudid ja hammustuse jäljed sauropoodidel viitavad sellele, et Allosaurus suutis rünnata ka suuremaid taimtoidulisi; mõnel juhul näitavad jäljed, et ta toitus surnud või haavatud sauropoodidest.
Paleontoloogilised tõendid (nt hammustuste sisselõiked, luude paranemise jäljed) annavad ka alust oletada nii üksikisendite konkurentsi kui ka mõnikord sotsiaalseid kontakte. Arutelu jätkub selle üle, kas Allosaurus pidas regulaarselt karjalist jahti või kas näidatud "rühmad" olid pigem juhuslikud kogunemised toidukohal.
Paleoökoloogia ja elupaik
Allosaurus oli üks levinumaid suurkiskjaid Morrisoni formatsioonis, mis hõlmas ulatuslikke alasid kaasaegses Põhja-Ameerikas (praegused osariigid nagu Colorado, Utah, Wyoming, New Mexico jt). Morrisoni keskkond oli eelkõige hooajaliselt kuiv, lagedate rohumaade ja aeg-ajalt metsadega, kus elas rohkelt erinevaid sauropoode, stegosauruseid, ornithopode ja teisi theropoode.
Selles ökosüsteemis mängis Allosaurus rolli apex-kiskjana, hoides tasakaalu taimtoiduliste populatsioonide ja teiste röövloomade vahel.
Fossiilid, leiukohad ja uurimistöö
Allosaurus on tuntud tänu suurele hulgale hästi säilinud luustikule. Kuulsad leiukohad nagu Cleveland-Lloyd Dinosaur Quarry Utah’s on andnud rohkelt materjali, mis võimaldanud teadlastel rekonstrueerida liigi anatoomiat ja käitumust. Ühe liigi (peamiselt A. fragilis) puhul on leitud üle 69 isendi, mis teeb temast ühe kõige paremini tuntud suurkiskja juraajast.
Fossiilidest leidub nii peaaegu täielikke isendeid kui ka hulgaliselt fragmente, mis aitavad uurida kasvumustreid, vigastusi ja haigusi ning võimaldavad välja tuua populatsiooni varieeruvust.
Tähtsus ja kultuuriline mõju
Allosaurus on olnud populaarne figuur muuseumides ja loodusajakirjanduses ning on sageli kasutatud näitena klassikalisest juraajast pärit suurkiskjast. Tema hästi säilinud fossiilid ja sellega seotud uuringud aitavad mõista theropoodide evolutsiooni ja suurte maismaakiskjate ökoloogiat juraajal.
Kokkuvõte: Allosaurus oli mitmekülgne ja edukas suur theropood, kelle anatoomia, leiukohtade rohkus ja fossiilne materjal annavad põhjaliku ülevaate tema rollist juraaja ökosüsteemides. Paljud küsimused — nagu täpne sotsiaalne käitumine ja jahistrateegiad — on endiselt aktiivse uurimise objektiks.
