Allosaurus

Söötmine

Sauropoodid, elusad või surnud, tunduvad olevat tõenäolised kandidaadid saagiks. On leitud allosauruse hammastele sobivate aukudega sauropoodide luid ning sauropoodide luude juures on leitud allosauruse hambad.

On dramaatilisi tõendeid allosauruste rünnakute kohta Stegosaurusele. On leitud Allosauruse sabavõlv, millel on osaliselt paranenud punktsioon, mis sobib Stegosauruse sabatorkele. Samuti on leitud Stegosauruse kaelaplaat U-kujulise haavaga, mis sobib hästi Allosauruse ninaosaga.

Allosaurus ei olnud tõenäoliselt täiskasvanud sauropoodide kiskja, välja arvatud juhul, kui ta jahti pidas karjas. Tal oli tagasihoidliku suurusega kolju ja suhteliselt väikesed hambad ning ta kaalus täiskasvanud sauropoodidest tunduvalt vähem. Teine võimalus on, et ta eelistas jahti pidada noorukitele, mitte täiskasvanud täiskasvanutele.

Teadlased on teinud ka muid ettepanekuid. Robert T. Bakker võrdles lühikesi hambaid sae hammastega. See saagilaadne lõiketera kulgeb kogu ülemise lõualuu pikkuses ja võis olla saagi sisse löödud. Selline lõualuu võimaldaks lõikerünnakuid palju suurema saagi vastu, eesmärgiga ohvrit nõrgestada.

Teine uuring näitas, et kolju oli väga tugev, kuid suhteliselt väikese hammustusjõuga. Autorid oletasid, et Allosaurus kasutas oma koljut nagu kirvest saagi vastu, rünnates lahtise suuga, lõhestades hammastega liha ja rebides selle ära ilma luid lõhkumata.

Nad pakkusid välja, et erinevate saakloomade vastu võib kasutada erinevaid strateegiaid. Kolju oli piisavalt kerge, et võimaldada rünnakuid väiksemate ja liikuvamate ornithopoodide vastu, kuid piisavalt tugev, et rünnata suuremaid saakloomi, nagu stegosaurused ja sauropoodid.

Nende ideed vaidlustasid teised uurijad, kes ei leidnud tänapäevaseid näiteid kirvemürsu rünnaku kohta. Nad pidasid tõenäolisemaks, et kolju oli tugev, et absorbeerida võitlevast saagist tulenevaid pingeid.

Esialgsed autorid märkisid, et Allosaurusel endal ei ole tänapäevast ekvivalenti, nii et tänapäevase "kirvega ründaja" puudumine ei olnud märkimisväärne. Nad arvasid, et hambarivi sobis hästi sellise rünnaku sooritamiseks ja et kolju liigendused (liigendid) aitasid vähendada stressi.

Teine võimalus suurte saakloomadega tegelemiseks on see, et theropoodid nagu Allosaurus olid "lihasööjad", kes suutsid elusate sauropoodide liha ära hammustada, mis oli piisav, et kiskja saaks elatada, nii et ta ei pidanud saaki otsekohe tapma. See strateegia võis võimaldada saagil taastuda ja hiljem uuesti toituda.

Teine idee on, et ornithopoodid, mis olid kõige levinumad saakloomad, võisid Allosauruse esijäsemetega saagist kinni haarata ja seejärel kurku hammustada, et suruda hingetoru. Esikäpad olid tugevad ja võimelised saaki kinni hoidma ning küüniste liigendatus viitab sellele, et neid võis kasutada ka konksude kinnitamiseks.

Allosauruse kolju kuju piiras binokulaarset nägemist 20° laiuseni, mis on veidi vähem kui tänapäeva krokodillidel. Nagu krokodillide puhul, võis sellest piisata saagi kauguse hindamiseks ja rünnakute ajastamiseks. Nende vaatevälja sarnane laius viitab sellele, et allosaurused, nagu ka tänapäeva krokodillid, olid varitsusjahtijad.

Allosauruse tippkiiruseks on hinnatud 30-55 kilomeetrit tunnis (19-34 miili tunnis).

Allosauruse ja Stegosauruse skeletid, Denveri Loodus- ja Teadusmuuseum


Allosauruse kolju valatud esiplaanil Museum für Naturkunde'is Berliinis

Cleveland-Lloyd avastused

Cleveland-Lloydi dinosauruste karjäärina tuntud fossiilide leiukoht Emery maakonnas Utahis oli teada 1927. aastal, kuid suuremad kaevandused hakkasid seal toimima alles 1960. aastal. Ligi 40 institutsiooni jõupingutused said 1960. ja 1965. aasta vahel tuhandeid luid. Karjäär on tähelepanuväärne paljude Allosauruse jäänuste, isendite seisundi ja meie teadmatuse tõttu selle iidse päritolu kohta. Hinnanguliselt on sealt leitud vähemalt 46 A. fragilis'e jäänused vähemalt 73 dinosaurusest. Sealt leitud fossiilid on disartikuleeritud (eraldatud) ja hästi segunenud.

Ettepanekud selle tekkimise kohta hõlmavad loomade takerdumist soosse, sügavasse mudasse takerdumist, põuast tingitud suremuse ohvriks langemist veekogu ümbruses, allikatest toituvasse tiiki või nõrgveekogusse takerdumist. Sõltumata põhjusest on Allosauruse hästi säilinud jäänuste suur hulk tähendanud, et see loom on üks tuntumaid theropoode. Leidub peaaegu igas vanuses ja igas suuruses isendeid, alates vähem kui 1 meetrist kuni 12 meetri pikkusteni.

Liik

Allosauruse liike on teadaolevalt viis:

• A. fragilis
• A. tendagurensis
• A. atrox
• A. europaeus
• A. jimmadseni

Meedia

Allosaurus, nagu ka Tyrannosaurus, on popkultuuris kujunenud suure lihasööja dinosauruse kvintessentsiks.

See on tavaline dinosaurus muuseumides. Mitmed muuseumid tegid koostööd Cleveland Lloydi dinosauruse karjääris toimunud kaevamistel. Aastaks 1976 oli Cleveland-Lloydi allosauruse materjali või valandeid kaheksa riigi muuseumidel kolmel kontinendil. Allosaurus on Utah' ametlik "riiklik fossiil".

Allosaurus on tippkiskja nii Arthur Conan Doyle'i 1912. aasta romaanis "Kadunud maailm" kui ka selle 1925. aasta filmiadaptsioonis, mis oli esimene täispikk film, kus dinosaurused mängisid.

Allosaurust kasutati 1956. aasta filmi "Õõnesmäe koletis" ja 1969. aasta filmi "Gwangi org" peaosaurusena. Gwangi on nimetatud Allosauruseks, kuigi Ray Harryhausen võttis aluseks Charles R. Knighti Tyrannosauruse kujutise. Allosaurus esines 1999. aasta BBC telesarja "Walking with Dinosaurs" teises episoodis ja sellele järgnenud erisaates "The Ballad of Big Al", milles spekuleeriti "Big Al" isendi elu üle, mis selgus tema skeleti arvukatest vigastustest ja patoloogiatest.

Allosauruse mudel Bałtówis, Poolas.