Spinosaurus — kriidiaegne okkaline poolvee dinosaurus (määratlus)

Spinosaurus (tähendab "okkaline sisalik") oli 112 kuni 93,5 miljonit aastat tagasi elanud hiiglaslik poolvee dinosaurus kriidiajastust. Tema keha eripärad – pikk, krokodillitaoline kolju, konksjad ja kettaid meenutavad selgroo okkad (nn "sail") ning kohastunud hingamisteede asetus – annavad tunnistust osaliselt vees toitumisest ja osaliselt vee-eluga seotud eluviisist.

Välimus ja kohastumused

Spinosaurus oli iseloomulik pika, kitsaks kokkutõmbunud ja krokodillitaolise koljuga, mille hammased olid ümmargused ja peamiselt kalade püümiseks sobivad (mitte lõiketeravad nagu mõnel teisel theropodil). Tema selgroolülide pikad protsessid moodustasid silmatorkava okka- või purjesarnase ehituse, mille funktsiooniks on arvatud liigiline signaalimine, soojusregulatsioon või rasvapõhja varu. Ninasõõrmete kõrgel paiknemine kolju peal võimaldas tal pead osaliselt vee alla lastes siiski hingata – see omadus andis talle eelise poolvees toitudes.

Uued leiud viitavad ka tihedamate luude ja lühemate, tugevaehituslike tagajäsemete olemasolule võrreldes teiste suurt kasvu theropodidega; see on kooskõlas võimega vees sukelduda ja ujuda. Mõned uuringud on pakkunud, et ta võis liikumisel olla maapinnal aeglasem ning osaliselt kasutada neljakäigulist toetust (neljaloomana liikumine), kuid see on aktuaalne teaduslik diskussioon.

Suurus ja eluviis

Spinosauruse suurusele on tehtud erinevaid hinnanguid; mõned rekonstruktsioonid näitavad teda potentsiaalselt suuremana kui Tyrannosaurus rex, kuid massi- ja pikkusarvud varieeruvad sõltuvalt kasutatud materjalist ja skeleti rekonstruktsioonist. Tõenäoliselt oli tema toitumine eelkõige kalapüügile suunatud (piscivoor), kuid ta võis aeg-ajalt tarbida ka roomamist või röövsaakloomi, kui seda võimalus pakkus.

Avastused ja ajalugu

Spinosauruse luud avastati esmakordselt Egiptuses 1912. aastal ja liigi esmane teaduslik kirjeldus tehti 1915. aastal Saksa paleontoloogi Ernst Stromeri poolt. Stromeri algne holotüüp ja teine väärtuslik materjal hävisid suure tõenäosusega 1944. aasta pommirünnakus Münchenis, mis tegi liigi uurimiseks järgnevateks aastakümneteks raskemaks.

Uuemad leidud (sh rohkem säilinud luustiku fragmendid Marokost) tõid teadlasteni uusi andmeid: üks fossiilide komplekt, mille leidis Marokost üks erakoguja, võimaldas paleontoloogidel võrrelda ja rekonstrueerida Spinosaurus eluviisi ning esitada hüpoteese selle poolvees elamise kohta.

Taksonoomia ja sugulased

Paleontoloogid on arutanud Spinosauruse liikide üle: sageli on eristatud liike S. aegyptiacus ja S. marocannus, kuid taksonoomiline eristamine pole lõplikult paigas ja mõnikord peetakse neid sama liigi variandiks. Spinosaurus meenutas välimuselt ja ökoloogiliselt teisi spinosauruse-sugulasi nagu Baryonyx ja Suchomimus, ent oli tavapärasest suurem ja mõnevõrra eristuva kehakujuga.

Teadusuuringud ja vastuolud

Spinosauruse rekonstruktsioon on olnud paleontoloogias aktiivne uurimisvaldkond ning uusi ideid tuleb nii uute leidude kui ka uuema analüütilise metoodika abil. Peamised küsimused puudutavad tema täpset liikumisviisi (kiire või kohmakas maapinnal), veekasutuse ulatust (suuresti vee-eluga kohastunud versus vaid aeg-ajalt ujumiski), purjandi funktsiooni ning liigilist mitmekesisust. Uued leiud ja analüüsid (sh 2014. ja 2020. aasta tööd) on tugevalt mõjutanud varasemaid ettekujutusi, kuid paljud detailid jäävad veel täpsustamist vajavaks.

Oluline kokkuvõte

• Aeg: keskkriid, umbes 112–93,5 miljonit aastat tagasi.
• Elupaik: poolvee toitumisega ranniku- ja jõesüsteemid (leiud Põhja-Aafrikast).
• Omadused: pikk krokodillilaadne kolju, ümmargused hambad, selgroolülide pikad protsessid (okas/purje moodustamiseks), ninasõõrmete kõrgem paiknemine.
• Uurimine: esialgsed materjalid hävisid Teises maailmasõjas; uuemad leiud Marokost on andnud palju uut teavet, kuid paljud küsimused on endiselt teaduslikus diskussioonis.

Spinosaurus jääb üheks kõige huvitavamaks ja omanäolisemaks theropodiks, sest ta ühendab rändelises paleoekoloogias erakordsed kohastumused, mis näitavad evolutsiooni võimet vallutada poolvee ökoloogiaseid nišše.

Kirjeldus

100 miljonit aastat tagasi oli Sahara kõrb märg. Loomade hulka kuulusid pterosaurus Alanqa, hiiglaslikud krokodillitüübid ja T. rex'i suurused theropoodid kiskjad. Suurim kiskja oli Spinosaurus. Varem arvati, et Spinosaurus aegyptiacus oli kahejalgne. 2014. aastal arvasid teadlased, et Spinosaurus aegyptiacus oli neljajalgne, sest ta on esiraskusega. Kui Spinosaurus aegyptiacus kõndiks kahel jalal, siis kukuks ta ümber. Spinosaurus kõndis tõenäoliselt sõrmenukkidel. Spinosauruse jalad olid lühikesed. Spinosauruse lõuad olid mõeldud libedate saakloomade, näiteks kalade püüdmiseks. Teadlased väidavad, et Spinosaurus veetis suurema osa oma ajast vees ja oli poolvees elanud dinosaurus.

Spinosaurus oli suurem kui Tyrannosaurus. Aastatel 2005, 2007 ja 2008 avaldatud hinnangute kohaselt oli ta 15 meetri pikkune ja 7-20,9 tonni (7,7-23,0 lühikest tonni) kaaluga. 2014. aastal avaldatud uus hinnang, mis põhineb täielikumal isendil, toetas varasemaid uuringuid, leides, et Spinosaurus võis olla üle 15 meetri pikk. Tal oli Dimetrodoni sarnaselt kahe meetri kõrgune puri seljas. Sellele purjele on pakutud mitmeid kasutusvõimalusi, näiteks keha temperatuuri reguleerimiseks, paarilise meelitamiseks ja vaenlaste hirmutamiseks või hirmutamiseks. See elas seal, mis on praegu Sahara kõrb, kuid mis oli tollal mangroovimetsade ääres, rannikualadel, loodete ja kanalite ääres.

Spinosauruse kolju oli pikk ja kitsas nagu tänapäeva gharialil. Spinosaurus on teadaolevalt söönud kala. Tõendid viitavad sellele, et ta elas nii maal kui ka vees nagu tänapäeva krokodill.

Spinosauruse taastamine

Küsimused ja vastused

K: Mis on spinosaurus?

K: Kui suur oli Spinosaurus võrreldes teiste lihasööjate dinosaurustega?

K: Miks sobis Spinosaurus eluks vees?

K: Kuidas liikus Spinosaurus maismaal?

K: Kust avastati algselt Spinosauruse luud?

K: Kui palju Spinosaurus'e isendeid on välja kaevatud?

K: Mida toetab materjal Spinosaurus'e klassifitseerimise osas?

Otsing