Spinosaurus (tähendab "okkaline sisalik") oli 112 kuni 93,5 miljonit aastat tagasi elanud hiiglaslik poolvee dinosaurus kriidiajastust. Tema keha eripärad – pikk, krokodillitaoline kolju, konksjad ja kettaid meenutavad selgroo okkad (nn "sail") ning kohastunud hingamisteede asetus – annavad tunnistust osaliselt vees toitumisest ja osaliselt vee-eluga seotud eluviisist.
Välimus ja kohastumused
Spinosaurus oli iseloomulik pika, kitsaks kokkutõmbunud ja krokodillitaolise koljuga, mille hammased olid ümmargused ja peamiselt kalade püümiseks sobivad (mitte lõiketeravad nagu mõnel teisel theropodil). Tema selgroolülide pikad protsessid moodustasid silmatorkava okka- või purjesarnase ehituse, mille funktsiooniks on arvatud liigiline signaalimine, soojusregulatsioon või rasvapõhja varu. Ninasõõrmete kõrgel paiknemine kolju peal võimaldas tal pead osaliselt vee alla lastes siiski hingata – see omadus andis talle eelise poolvees toitudes.
Uued leiud viitavad ka tihedamate luude ja lühemate, tugevaehituslike tagajäsemete olemasolule võrreldes teiste suurt kasvu theropodidega; see on kooskõlas võimega vees sukelduda ja ujuda. Mõned uuringud on pakkunud, et ta võis liikumisel olla maapinnal aeglasem ning osaliselt kasutada neljakäigulist toetust (neljaloomana liikumine), kuid see on aktuaalne teaduslik diskussioon.
Suurus ja eluviis
Spinosauruse suurusele on tehtud erinevaid hinnanguid; mõned rekonstruktsioonid näitavad teda potentsiaalselt suuremana kui Tyrannosaurus rex, kuid massi- ja pikkusarvud varieeruvad sõltuvalt kasutatud materjalist ja skeleti rekonstruktsioonist. Tõenäoliselt oli tema toitumine eelkõige kalapüügile suunatud (piscivoor), kuid ta võis aeg-ajalt tarbida ka roomamist või röövsaakloomi, kui seda võimalus pakkus.
Avastused ja ajalugu
Spinosauruse luud avastati esmakordselt Egiptuses 1912. aastal ja liigi esmane teaduslik kirjeldus tehti 1915. aastal Saksa paleontoloogi Ernst Stromeri poolt. Stromeri algne holotüüp ja teine väärtuslik materjal hävisid suure tõenäosusega 1944. aasta pommirünnakus Münchenis, mis tegi liigi uurimiseks järgnevateks aastakümneteks raskemaks.
Uuemad leidud (sh rohkem säilinud luustiku fragmendid Marokost) tõid teadlasteni uusi andmeid: üks fossiilide komplekt, mille leidis Marokost üks erakoguja, võimaldas paleontoloogidel võrrelda ja rekonstrueerida Spinosaurus eluviisi ning esitada hüpoteese selle poolvees elamise kohta.
Taksonoomia ja sugulased
Paleontoloogid on arutanud Spinosauruse liikide üle: sageli on eristatud liike S. aegyptiacus ja S. marocannus, kuid taksonoomiline eristamine pole lõplikult paigas ja mõnikord peetakse neid sama liigi variandiks. Spinosaurus meenutas välimuselt ja ökoloogiliselt teisi spinosauruse-sugulasi nagu Baryonyx ja Suchomimus, ent oli tavapärasest suurem ja mõnevõrra eristuva kehakujuga.
Teadusuuringud ja vastuolud
Spinosauruse rekonstruktsioon on olnud paleontoloogias aktiivne uurimisvaldkond ning uusi ideid tuleb nii uute leidude kui ka uuema analüütilise metoodika abil. Peamised küsimused puudutavad tema täpset liikumisviisi (kiire või kohmakas maapinnal), veekasutuse ulatust (suuresti vee-eluga kohastunud versus vaid aeg-ajalt ujumiski), purjandi funktsiooni ning liigilist mitmekesisust. Uued leiud ja analüüsid (sh 2014. ja 2020. aasta tööd) on tugevalt mõjutanud varasemaid ettekujutusi, kuid paljud detailid jäävad veel täpsustamist vajavaks.
Oluline kokkuvõte
- Aeg: keskkriid, umbes 112–93,5 miljonit aastat tagasi.
- Elupaik: poolvee toitumisega ranniku- ja jõesüsteemid (leiud Põhja-Aafrikast).
- Omadused: pikk krokodillilaadne kolju, ümmargused hambad, selgroolülide pikad protsessid (okas/purje moodustamiseks), ninasõõrmete kõrgem paiknemine.
- Uurimine: esialgsed materjalid hävisid Teises maailmasõjas; uuemad leiud Marokost on andnud palju uut teavet, kuid paljud küsimused on endiselt teaduslikus diskussioonis.
Spinosaurus jääb üheks kõige huvitavamaks ja omanäolisemaks theropodiks, sest ta ühendab rändelises paleoekoloogias erakordsed kohastumused, mis näitavad evolutsiooni võimet vallutada poolvee ökoloogiaseid nišše.
