Dimetrodon — Permi tippkiskja ja seljapuri: suurus, elupaik, käitumine

Dimetrodon — Permi tippkiskja seljapuri saladus: suurus, elupaik, fossiilid Texases/Oklahomas, termoregulatsioon ja käitumine. Lugege põhjalikku ülevaadet.

Dimetrodon oli pelycosaurus (varajane Synapsida), mis kuulus permi perioodi esimesse ossa (umbes 295-272 miljonit aastat tagasi). Tegemist oli eelmisteilma- ehk arhailiste sünapsidega, kes elasid ajal, mil maismaa faunad olid veel oma kõrgpunkti poole teel enne triase ja juura ajastu suuri ümberkujundusi.

Kirjeldus ja anatoomia

Dimetrodon kõndis neljal jalal ja tal oli pikk, kumer kolju, mille lõualuude äärde olid paigutatud suured eri suurusega hambad. Enamik fossiile on leitud Ameerika Ühendriikide edelaosas, Texase ja Oklahoma punastest kihistutest. Suurim teadaolev Dimetrodoni liik on 4,6 meetri pikkune D. angelensis ja väikseim on 60 sentimeetri pikkune D. teutonis.

Anatoomia peamised tunnused:

• Kolju oli tugev ja kumer, varustatud suurte caniniform-hammastega ning erineva kujuga hammastikuga (heterodontia), mis viitab lihasööjale ja saagi lõikamisele ning rebimisele.
• Selgroogade ülemised harud (neuraalharud) olid oluliselt pikenenud, moodustades selja püramiidse või lehvikukujulise puri (sail), mis oli kaetud nahaga.
• Kehaasend oli neljajalgne ja laialt levinud arvatud osaliselt hõõrdunud kõndimisviisiga; jäsemed asetsesid keha suhtes enamasti küljelt ulatuvalt (sprawling), kuid mõningate liikide puhul on näha ka ehk paremini allapoole suunatud jäsemete elemente.

Elupaik ja fossiilid

Dimetrodoni fossiile on leitud peamiselt Põhja-Ameerika Permi punakatest setetest, mis viitavad kuivemale kuni hooajalise vihmaperioodiga floodplain-tyypi elupaigale. Need kihid sisaldavad sageli ka veidi vett ja niiskemaid alasid ning mitmesuguseid teiste selgroogsete jäänuseid — amphibiididest kuni teiste pelycosauruste ja varajaste reptiilideni. Leiud näitavad, et Dimetrodon oli piirkonnas tavaline ja kohati tippkiskja.

Eluviis ja puri (seljapuri) funktsioon

Dimetrodon oli lihasööja, tõenäoliselt oma keskkonna tippkiskja. Selle peamine tunnus on suur puri seljal, mis moodustub piklikest selgroogadest ülespoole ulatuvatest piklikest ogadest. Need ogad on ühendatud nahaga. Paleontoloogide üldine arvamus on, et see oli temperatuuri reguleeriv seade. Arvatakse, et loom võis end varahommikul soojendada, asetades end laia küljega päikese poole, ja hiljem varjus jahtuda või korraldada oma keha nii, et see saaks vähem päikesevalgust. Selles evolutsiooni etapis ei olnud ükski maismaaloom homoiotermaarne. Väga tõenäoliselt kasutati purje ka seksuaalseks või territoriaalseks signaalimiseks. Sellisel juhul oleks nahk värviline. See on muidugi oletus, kuid selle looma kõige erakordsema tunnuse puhul on see mõttekas.

Lisaks peamistele hüpoteesidele on püütud selgitada purje funktsiooni ka järgmiselt:

• Termoregulatsioon: rikastatud veresoonte võrgustik purjes võiks kiirendada soojenemist ja jahutamist, aidates loomadel säilitada aktiivsust erinevatel päevapoolikutel.
• Sotsiaalne display: puri värvus ja suurus võisid näidata vanust, soo- või terviseseisundit, aidates paaritumisel ja territooriumi kaitsmisel.
• Energiavarustus või rasvavarud: mõned on arutanud, et puri võis sisaldada rasvkoe, kuid selle idee jaoks on vähem tõendeid võrreldes termoregulatsiooni ja display-hüpoteesidega.

Saag ja käitumine

Hammaste ja lõualuu ehitus viitab, et Dimetrodon jahtis ja ründas teisi neljajalgseid selgroogseid — näiteks suuri ja väiksemaid amfibiidseid olendeid, varajasi reptiile ning muid pelycosauruseid. Nad võisid olla nii aktiivsed jahimehed kui ka oportunistlikud röövloomad, kasutades varitsus-, pealt- või purskejahti. Mõned isendid võisid rünnata ka suuremat saaki, kasutades tugevat hammastikku ja lõualuid, et murda või rebida tükke.

Sugulus imetajatega ja paleontoloogiline tähtsus

Evolutsioonilises mõttes oli Dimetrodon sünapsid, maismaaloomade liin, millest lõppkokkuvõttes tekkisid imetajad. Ta ei olnud otseses põlvnemisliinis, kuid oli hea näide Permi sünapsididele iseloomulikust evolutsioonilisest astmest. Tema anatoomia — eriti ühesed ajulõigud, hambamuster ja muud morfoloogilised tunnused — aitavad teadlastel mõista, kuidas arenenud lõpuks imetajatele omased jooned.

Lisainfo: Dimetrodon ei olnud dinosauruse sugukonda kuuluv loom; ta elas palju varem kui dinosaurused ja kuulub teise suuremasse amniota-haru (sünapsid), mis erines arhailistest reptiilidest. Teaduslikult kirjeldati mitmeid liike ning kuigi mõned liigitused on aja jooksul muutunud, jääb Dimetrodon üheks ikoonilisemaks Permi ajastu röövloomaks. Esimene kirjeldus anti paljude allikate kohaselt 19. sajandi lõpus (Edward Drinker Cope ja teised paleontoloogid mängisid selles rolli), ning alates sellest on leituid ja tõlgendusi lisandunud.

Millisest ajast pärinevad teadaolevad andmed ja piirangud

Fossiilsete andmete põhjal on paljude liigi elustiili, kasvukiiruse ja täpsete füsioloogiliste omaduste kohta jäänud lünki. Näitajad nagu täpne kehakaal, purje värvus ja mõnede käitumuslike elementide täpne tõlgendus põhinevad sageli võrdlevatel analüüsidel ja hüpoteesidel. Uued leiud ja tehnoloogiad (näiteks luu histoloogia, isotopianalüüs) aitavad pidevalt täpsustada meie arusaama Dimetrodoni bioloogiast.

Kokkuvõte: Dimetrodon oli märkimisväärne Permi ajastu sünapside esindaja — mitmekülgne tippkiskja, kelle kuju, puri ja hambastus eristusid ning andsid olulise panuse teadmisesse, kuidas arenevad maismaaloomad eelnesid hilisematele imetajatele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on dimetrodon?

K: Kust on leitud enamik fossiile?

K: Milline on suurim teadaolev Dimetrodoni liik?

K: Mis oli Dimetrodoni peamine tunnus?

K: Kuidas teadlased usuvad, et seda purje kasutati?

K: Millisesse evolutsiooniklassi kuulus Dimetrodon?

Otsing