Okkalised hiired (Acomys, spiny mouse) — määratlus ja omadused
Okkalised hiired (Acomys) — spiny mice: määratlus, välimus, jäigad kaitsekarvad, bioloogia ja sugulus; avasta nende unikaalsed omadused ja käitumine.
Mõiste "okkaline hiir" viitab kõigile näriliste liikidele perekonnast Acomys. Inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimetust spiny mice. Välimuselt sarnanevad nad tavalistele hiirtele perekonnast Mus, kuid kuuluvad eraldi rühma ja on mitmes suhtes erinevad. Okkalised hiired on väikesed imetajad, kellel on tihti hästi määratletud, jäigad kaitsekarvad (okkad) seljaosadel; need karvad annavad neile n-ö okkalise välimuse. Sageli on neil paljas, soomustatud saba, mis erineb pehmematest hiire-sabastest.
Levik ja elupaik
Acomys'i liigid elavad peamiselt Aafrika lõuna- ja idaosas ning Lähis-Idas. Nad eelistavad kuiva, kivist või rohuga kaetud maastikku, sealhulgas kõrbeääri, savanne ja kaljuseid alasid. Paljud liigid elutsevad varjulistes pragudes ja kivide vahel, kus nad leiavad peidukohti ning jahipidamisvõimalusi.
Toitumine ja käitumine
Okkalised hiired on peamiselt omnivoorid: nende toidusedelisse kuuluvad seemned, taimeosad, lehed, aga ka putukad ja muud väikesed selgrootud. Enamikku liike eristab päevane või hajutatud aktiivsus — mõned liigid on aktiivsemad päeval (diurnaalne), teised hämaras. Nad elavad sageli sotsiaalsetes rühmades või perekondlikus koloonias, jagavad pesa ja kasutavad mitmesuguseid hääle- ning lõhnamärke suhtlemiseks.
Paljunemine ja eluiga
Paljud Acomys'i liigid sünnitavad vähearenenud vastandina mitmete teiste hiireliikidega — vastsed sünnivad suhteliselt arenenud, kaaluvad rohkem ning saavad kiiremini iseseisvaks. Rasedusaeg on suhteliselt pikk (tavaliselt umbes 38–42 päeva) ja järglaste arv ühes pesakonnas jääb sageli vahemikku 2–6. Eluiga looduses on tavaliselt paar aastat; vangistuses ja heas hoolduses võivad nad elada kauem (mõned isendid kuni 5–7 aastat).
Erilised kohastumised ja teaduslik huvi
Okkaliste hiirte üks tähelepanuväärsemaid omadusi on nende võime vigastuste korral kiiresti taastada naha- ja koekahjustusi. Mitmed Acomys'i liigid suudavad suurel määral taastada nahka, karvafolliikuleid, näärmeid ja mõnes ulatuses ka kõhre ilma tugeva armistumiseta — seetõttu on nad meditsiinilises uurimistöös olulised mudelorganismid, eriti kudede regeneratsiooni ja paranemise uuringutes. Lisaks toimivad nende jäigad karvad kaitsemehhanismina röövloomade vastu ning kätkevad käitumuslikke käitumisstrateegiaid (nt kiire põgenemine kiviklibu vahel).
Sarnasused ja taksonoomia
Kuigi okkalised hiired võivad välimuselt meenutada perekonna Mus esindajaid, on molekulaarsete ja taksonoomiliste uuringute põhjal selgunud, et Acomys on eraldiseisev rühm ja kuulub teiste muridiinidega samasse laiemasse sugukonda, kuid ei ole otseselt samas sugukonnas kui tavalised koduhiired. See selgitab, miks nad erinevad nii anatoomiliselt kui ka käitumuslikult.
Koht inimeste juures ja pidamine
Mõned Acomys'i liigid on populaarsed väikeloomadena ja teaduslikes kolooniates. Koduseid tingimusi luues on oluline tagada kuiv, soe ja kivine-kätkev elupaik, kus on varjupaigad ning täisväärtuslik toitumine (segu seemnetest, köögiviljadest ja valgust sisaldavatest proteiiniallikaist). Kuna paljud liigid on sotsiaalsed, tuleks kaaluda paarilist või rühmapidamist vastavalt liigile ja isendite omavahelisele sobivusele.
Looduskaitse
Enamik Acomys'i liike ei ole laialdaselt ohustatud, kuid mõned kitsama levikuga endeemilised liigid võivad paiksete elupaikade kadumise ja inimtegevuse tõttu olla haavatavad. Kohalikud uuringud ja elupaikade kaitse on tähtsad, et hoida nende bioloogilist mitmekesisust ja tagada, et teaduslik kasutus ei ohusta looduses esinevaid populatsioone.
Näited tuntud liikidest: Acomys cahirinus (Egiptuse okkaline hiir), Acomys russatus (kuldne okkaline hiir), Acomys nesiotes jt. Igal liigil on oma eripärad nii välimuse kui elupaiga ja käitumise poolest.
Torkiv hiir Leipzigi loomaaias
Hiired kui eksootilised lemmikloomad
Aafrika okkalised hiired on pärit Aafrika kõrbetest. Neid peetakse sageli eksootiliste lemmikloomadena mujal maailmas, eriti lääneriikides, näiteks Ameerika Ühendriikides. Lemmikloomakaubanduses nimetatakse neid tavaliselt Egiptuse okkaliste hiirte või lihtsamalt öeldes okkaliste hiirte. Kuigi need loomad sarnanevad lemmiklooma hiirte ja rottidega, on okashiire saba palju õrnem. Torkivat hiirt ei tohiks kunagi sabast kinni võtta ja seda tuleks käsitleda ettevaatlikult, et vältida deglovinguvigastusi.
Eluase
Oma kõrbepäritolu tõttu vajavad torkivad hiired sooja temperatuuri ja neid tuleks hoida umbes 80 kraadi Fahrenheiti juures. Need loomad on väga sotsiaalsed ja neid tuleks võimaluse korral alati pidada rühmades. Kuna okkalised hiired kalduvad rasvumisele (liiga paksuks muutumisele), on oluline tagada suur ruum ja keeruline keskkond, mis soodustaks liikumist. Nad vajavad pidevat tähelepanu ja neid ei tohiks mitte kunagi hoida väiksemas puuris kui 4X4 jalga.
Reproduktsioon
Tiinuse pikkus on 38-42 päeva. Pesakonnad on tavaliselt 2-3 kutsikat, kuid emasloomadel võib olla kuni 6 kutsikat ühes pesakonnas. Teised emasloomad sotsiaalses rühmas võivad aidata poegimisprotsessis ja hoolitseda poegade eest. Kutsikad sünnivad avatud silmadega ja karvkattega. Nad hakkavad pesapaigast lahkuma umbes 3 päeva vanuselt. Kutsikad võõrutatakse umbes 5-6 nädala pärast ja saavutavad suguküpsuse umbes 6-9 nädala pärast. Emane võib rasestuda igal ajal aastas ja tal võib olla kuni 12 pesakonda aastas. Stabiilsed hiired võivad elada 4-5 aastat.
Otsige