William Buckland — geoloog ja paleontoloog, Megalosauruse esimene kirjeldaja
William Buckland — inglise geoloog ja paleontoloog, Megalosauruse esimene kirjeldaja; avastas Kirkdale'i koobase tõendid, populariseeris koproliide ja kaasaegset paleontoloogiat.
William Buckland DD FRS (12. märts 1784 – 14. august 1856) oli inglise teoloog, kes sai tuntuks ka kui geoloog ja paleontoloog. Ta töötas õppetöös ja teaduses Oxfordi ülikoolis ning pälvis hiljem kõrge kirikliku ameti, olles Westminsteri dekaan. Buckland oli laialt tuntud oma põhjalike kirjelduste ning publiku jaoks haaravate loengute poolest.
Buckland tegi ajaloo ühe esimesena teadusliku katse rekonstrueerida muistseid elukeskkondi ja sündmusi, kasutades selleks nii luu- ja hammaseratastiku jäänuseid kui ka kivistunud väljaheiteid. Buckland kirjutas esimese täieliku kirjelduse fossiilse dinosauruse kohta, mille ta nimetas Megalosauruseks. Tema tööd põhines osaliselt Inglismaal leitud fragmentaarsetel luustikel (sh Stonesfieldi leiud) ja andsid aluse hilisemale dinosauruste uurimisele.
Üks tema tuntumaid uurimusi käsitles Kirkdale'i koobast Yorkshire'is. Analüüsides seal leitud luu-, hammastiku- ja teiste loomajäänuste kooslust, leidis Buckland, et koopa sisse olid toonud luud ja sarved eellased kiskjad — eelkõige hiidlased — ning et koopa settekihtide vanus ei olnud inimajalooline. Töö Kirkdale'i koopaga tõi talle Kuningliku Seltsi Copley medali ning kinnitas, kuidas hoolikas geoloogiline ja paleontoloogiline analüüs võimaldab rekonstrueerida minevikuolusid.
Ta oli ka teerajaja sellel alal, kus kasutati kivistunud väljaheiteid (väljaheidete (ta lõi termini koproliidid))) muistsete ökosüsteemide ja toiduahelate mõistmiseks: koproliidid aitasid kindlaks teha, mida varasemad loomad sõid, millised kisked tegutsesid ja kuidas aineringlus toimis.
1818. aastal valiti Buckland Kuningliku Seltsi liikmeks. 1819. aastal sai temast Oxfordi ülikooli geoloogia lektor ning ta pühendus nii ülikoolitööle kui ka teadustööle ja populaarteaduslikule kirjutamisele. Tema teos Reliquiæ Diluvianæ ilmus 1823. aastal ja saavutas suure lugejaskonna – sellest sai bestseller oma ajas, sest raamat pakkus paindlikku ja põhjalikku vaadet maa mineviku sündmustele.
Alguses oli Buckland üks neist 19. sajandi teadlastest, kes tõlgendasid teatud settekihte ja paleoloogilisi leiukohti Piibli jutustuse, näiteks Noa üleujutuse, kontekstis. Aja jooksul ja uute tõendite mõjul muutus tema arvamus: oma Bridgewateri traktaadis "Geology and mineralogy considered with reference to natural theology" (tõlkes ligikaudu „Geoloogia ja mineraloogia loodusteoloogia seisukohalt“) esitas ta argumente, mille põhjal ei pidanud ta Piibli lugu üleujutusest geoloogiliste tõendite seletuseks. Paljuski hakkas ta nägema neid settestruktuure ja teisi tunnuseid seotuna suuremate kliimamuutuste ja jääaja nähtustega, mis olid üha paremini mõistetavad.
Buckland oli ka värvikas isiksus: tema kodu ja kabinet olid täis loomi ja mineraale, naturaale ja kurioosume. Ta väitis ise, et on proovinud ja söönud palju haruldasi loomi — omamoodi kulinaarne uurimiskatse, mida ta nimetas zoofaagiaks. Üks kuulus ja sageli tsiteeritud anekdoot rääkis, et 1848. aastal hoidis Yorki peapiiskop hõbemütsis tükikest Louis XIV mumifitseerunud südamest, mis näidati Bucklandile ning mille ta – vähemalt kuulduste ja mõnede tunnistuste järgi – ära sõi. Sellised lood on osa tema avalikust kuvandist: teadlane, kes ei kartnud proovida ebaharilikku, et paremini mõista loodust ja muistseid uskumusi.
Bucklandi pärand on mitmekihiline: ta aitas luua moodsa paleontoloogia ja geoloogia uurimismeetodite aluseid, propageeris põhjalikku uurimis- ja võrdlusanalüüsi ning näitas, kuidas teadus võib vastata suurematele küsimustele looduse ja usu suhetest. Tema tööd mõjutasid järgmisi põlvkondi geolooge ja paleontolooge ning jätsid püsiva jälje 19. sajandi teaduslikku mõtlemisse.


Bucklandi perekonna siluett
Küsimused ja vastused
K: Kes oli William Buckland?
V: William Buckland oli inglise teoloog, kellest sai Westminsteri dekaan. Ta oli ka geoloog ja paleontoloog ning on tuntud kui esimene, kes kirjutas täieliku ülevaate fossiilse dinosauruse kohta, mida ta nimetas Megalosauruseks.
K: Mida tõestas Buckland Kirkdale'i koopa kohta Yorkshire'is?
V: Buckland tõestas, et Kirkdale'i koobas Yorkshire'is oli eelajalooline hiiu pesa, mille eest ta sai Kuningliku Seltsi Copley medali.
K: Mida kasutas Buckland iidsete ökosüsteemide rekonstrueerimiseks?
V: Muistsete ökosüsteemide rekonstrueerimiseks kasutas Buckland kivistunud väljaheiteid (mida ta nimetas koproliitideks).
K: Millal valiti Buckland Kuningliku Seltsi liikmeks?
V: 1818. aastal valiti Buckland Kuningliku Seltsi liikmeks.
K: Millise raamatu avaldas Buckland 1823. aastal?
V: 1823. aastal avaldas Buckland oma teose Reliquiæ Diluvianæ, millest sai bestseller.
K: Mis muutus järgmise kümnendi jooksul seoses sellega, mida peeti tõenditeks "universaalse veeuputuse" kohta?
V: Järgmise kümnendi jooksul arvas Buckland, et see, mida kaks aastakümmet varem oli peetud tõenditeks "universaalse veeuputuse" kohta, oli hoopis tõendusmaterjal suure jääaja kohta.
K: Kuidas William Buckland praktiseeris zoofaagiat?
V: William Buckland praktiseeris zoofagiat, väites, et ta on söönud suure osa loomariigist.
Otsige