Juramaia — varaseim teadaolev euteri imetaja Hiinast (160 miljonit aastat)
Juramaia on varaseim teadaolev euteri imetaja. Tegemist on väikese, peaaegu hiire-suuruse loomaga — ~70–100 mm kehapikkus (ilma sabata), kelle ehitus meenutab tänapäevaseid vingerjasarnase välimusega imetajaid. Fosiliseerunud isend leiti Hiina läänepoolse Liaoningi ladestatust; fossiil pärineb ülemise jura ajastust ja kuulub varasemate väljasurevate väljasureva perekonnaga seotud faunasse.
Leid ja dateerimine
Juramaia peaaegu täielik skelett sisaldas küllaltki hästi säilinud jäsemeid ja osaliselt säilinud kolju. Leitud materjal on varustatud säilinud kolju fragmentidega ning see esindab erakordselt hästi säilinud näidist, millel on ka täielik hambumusega. Fossiil koguti Daxigou leiukohast, Jianchangist, Tiaojishani formatsioonist ja on dateeritud ligikaudu 160 miljoni aasta tagusesse aega. Selline varajane dateering muudab leiu ajaliselt oluliseks lähtepunktiks imetajate evolutsiooni uurimisel.
Anatoomia ja eluviis
Leiu anatoomia — peamiselt jäsemete ja käppade luustik — näitab kohastumusi, mis sobituvad roniva või puuoskustega eluviisiga. Eraldi tähelepanuväärne on eesjalgade luustik, millel on ronimisrakendused, mis viitab sellele, et Juramaia ja teised varased euteriidid võisid olla osaliselt puude peal elavad ehk arboreaalsed. Hambumuse ja molaarskeemide detailid viitavad juba arenenud euteriomorfsetele tunnustele, mis eristavad neid teistest varastest imetajarühmadest.
Fülogeneetiline tähendus
Avastus annab olulise panuse käsitlusele, kuidas ja millal euteri imetajate suguvõsa erines teistest imetajate harudest. Juramaia fossiil näitab, et euteriidide ja metateriidide (pussiloomade-tüüpi rühmade) lahknemine toimus varem kui varem arvati — ligikaudu 35 miljonit aastat varasemalt kui mõned varasemad hinnangud. See nihutab varasemaid ajaraame ja annab uusi piiranguid hüpoteesidele imetajate evolutsiooni varajastest juhtmustest.
Metoodika ja laiem mõju
Juramaia leid täidab olulise lünga fossiilsetes andmetes ja seda kasutatakse tihti kaasaegsete molekulaarsete kellade kalibreerimiseks. Tegemist on praktilise referentsiga, mis aitab seostada evolutsioonist tulenevaid morfoloogilisi muutusi ja DNA-põhiseid meetodeid ning parandada ajaarvestuse täpsust fossiilsete ning molekulaarsete andmete vahel.
Kokkuvõte
Juramaia on võtmeleit, mis kinnitab, et euteri imetajate varajane areng oli keerukam ja ajaliselt varasem kui seni arvatud. Selle morfoloogilised tunnused — eriti hambastus ja ronimiseks kohastunud esijäsemed — annavad teavet nii eluviisi kui ka suguvõsa varajase erinemise kohta. Fossiil aitab paremini mõista imetajate globaalseid evolutsioonilisi mustreid ning toimib olulise kalibrina molekulaarsete aegade hindamisel.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Juramaia?
V: Juramaia on varaseim teadaolev euteeriline imetaja. Tegemist on väikese, umbes 70-100 mm pikkuse kehapikkusega vingerjasarnase imetajaga.
K: Kus leiti Juramaia?
V: Juramaia leiti Hiina läänepoolse Liaoningi lääneosa ülemjura ladestikust Daxigou leiukohast Jianchangis, Tiaojishani formatsioonist.
K: Kui vana on Juramaia?
V: Juramaia on dateeritud umbes 160 miljonit aastat tagasi.
K: Milliseid teadmisi annab Juramaia avastamine?
V: Juramaia avastamine annab uusi teadmisi euteri imetajate evolutsiooni kohta. See näitab, et nende sugupuuliste sugupuu erines pussiloomadest 35 miljonit aastat varem, kui varem arvati.
K: Milline on Juramaia avastuse mõju kaasaegsetele evolutsiooni dateerimise meetoditele?
V: Juramaia avastus täidab lüngad fossiilsetes andmetes ja aitab kalibreerida kaasaegseid, DNA-põhiseid meetodeid evolutsiooni dateerimiseks.
K: Milline on Eutheria baaslaadi oletatav elupaik?
V: Juramaia esijäsemete luudel on ronimisalased kohandused, mistõttu on oletatav, et Eutheria põhivaramu oli arboreaalne.
K: Mida leiti Juramaia kollektsioonist?
V: Juramaia kollektsioonist leiti peaaegu täielik skelett, millel oli puudulik kolju koos täieliku hambumusega.
