Džunglikass (Felis chaus) — kirjeldus, levik ja elupaigad

Džunglikass (Felis chaus) — suurim metskass: levib Egiptusest Hiinani, eelistab savanne, roostikke ja märgalasid; mõõdud, levik, elupaigad ja kohanemisvõime kokkuvõtlikult.

Autor: Leandro Alegsa

Džunglikass (Felis chaus) on edukas ja laialt levinud metskass. Ta levib Egiptusest läänes kuni Hiinani idas ja on levinud Indias.

Džunglikass on metskasside sugukonna Felis suurim allesjäänud liik. Ta on keskmise kuni suhteliselt suure kehakaaluga metskass: keha pikkus on tavaliselt 50–97 cm (20–37 tolli) ja saba pikkus 20–31 cm (8–12 tolli).

Vastavalt Bergmanni reeglile on kassilind oma levila põhjapiiril üldiselt suurema kehaga ning troopikale lähemal elavad isendid on sageli väiksema kehaga.

Välimus

Džunglikass on pikkade jalgade ja suhteliselt pika kaelaga, mis annab talle pikliku ja graatsilise välimuse. Karvkate on tavaliselt kollakas–pruun kuni tuhkhall, mõnel isendil on helekollane toon; märgised on sageli peened laigud või triibud, mis on eriti nähtavad noorematel isenditel. Saba on tihti tumedate rõngastega ja sabaots on tavaliselt tumedam. Kõrvad on suured ja teravad, tihti ilma selgelt eristuva musta kõrvaplaadita nagu paljudel teistel kassiliikidel.

Levik ja elupaigad

Nad eelistavad avaramaid ja madalama kasvustikuga elupaiku ning neid leidub savannides, troopilistes kuivades metsades ning jõgede ja järvede ääres asuvates roostikes. Vaatamata nimele ei ole nad tavaliselt seotud vihmametsadega. Kuigi nad on kohanemisvõimelised ja neid võib leida isegi kuivemates stepides, eelistavad nad märgalasid ning kõrge rohu ja pilliroo vahelist varjulist keskkonda, kus on head haardumis- ja peiduvõimalused saagi püüdmiseks.

Käitumine ja toitumine

Džunglikass on peamiselt üksik eluviisiga ja aktiivne hämariku- ning öötundidel, kuid võib tegutseda ka varahommikuti ja õhtuti. Nad on head hüppajad ja osavad jahti pidama nii maismaal kui veekeskkonnas — džunglikassid ujuvad hästi ning võivad püüda ka kalu ja kahepaikseid. Peamised saagiks olevad loomad on närilised, linnud, väiksemad imetajad, kahepaiksed ja mõnikord maod ja kalad. Nad kasutavad nii reetlikku hiilimist kui ka kiirust lühikestel jahtide lõikudel.

Paaritumine ja elutsükkel

Paaritumine võib olla hooajaline sõltuvalt piirkonnast; emastel on tiinusperiood umbes 60–70 päeva. Pesakonnas on tavaliselt 1–4 poega, harvemini rohkem. Poegad sünnivad pimedad ja abitus olekus ning avanevad ning hakkavad iseseisvalt liikuma alles mitme nädala vanuselt. Noored saavutavad iseseisvuse mõne kuu jooksul, täiskasvanuks kasvamine võib võtta kuni aasta või kauem.

Alamliigid ja varieeruvus

Džunglikassist on kirjeldatud mitmeid alamliike ja rannapoolseid vorme, mis erinevad suuruse, karvavärvi ja musterite poolest. Regionaalne varieeruvus on sageli seotud kliima ja elupaiga eripäradega.

Kaitse ja ohud

IUCN liigitab džunglikassi üldiselt kui ohutasemelt vähem muret tekitavaks (Least Concern), kuna liik on laialdaselt levinud ja kohanemisvõimeline. Siiski seisavad paljud populatsioonid silmitsi kohalike ohukkeuga: elupaikade kadumine ja killustumine põllumajanduse, kastese ja linnastumise tõttu, põllumajandustalumite kanaliseerimine, inimtekkeline jahipidamine või tagakiusamine kana ja muu kodulooma kaitseks ning liiklusõnnetused. Kohalikud populatsioonid võivad olla haavatavad ka pesitsus- ja talitsemispiirangute tõttu.

Suhted inimestega

Džunglikass võib mõnikord saagiks võtta kodulinde, mis põhjustab konflikte talunikega. Samas aitab tema roll näriliste populatsiooni kontrollimisel kaasa põllumajanduse kaitsele. Paljud populatsioonid esinevad kaitsealade läheduses, kus nende säilimise parandamiseks on läbi viidud elupaiga kaitse ja teadlikkuse tõstmise programme.

Kokkuvõte: Džunglikass on paindlik ja oskuslik väike-kesk-suur metskass, kelle levik hõlmab suurt osa Aasiast ja osa Põhja-Aafrikast. Kuigi liigina tervikuna ei ole ta praegu kriitiliselt ohustatud, vajavad paljud kohalikud populatsioonid jätkuvat jälgimist ja elupaikade kaitset.

Küsimused ja vastused

K: Mis on džunglikassi teaduslik nimi?


V: Džungelkassi teaduslik nimi on Felis chaus.

K: Kui pikk on tüüpiline džunglikass?


V: Tüüpilise džunglikassi kehapikkus on 20-37 tolli (50-97 cm) ja saba 8-12 tolli (20-31 cm).

K: Kus elab džunglikass?


V: Džunglikass elab savannides, troopilistes kuivades metsades ning jõgede ja järvede ääres asuvates roostikes madalsoodes, kuid mitte vihmametsades. Samuti on nad kohanemisvõimelised loomad ja neid võib kohata isegi kuivades stepikeskkondades.

K: Kas suurus sõltub asukohast?


V: Jah, suurus varieerub olenevalt asukohast Bergmanni reegli tõttu - nad on suurimad oma levila põhjapiiril ja muutuvad troopikale lähemal väiksema kehaga.

K: Millist keskkonda nad eelistavad?


V: Džunglikassid eelistavad märgalasid, kus on kõrge rohi või pilliroog, kuhu varjuda.

K: Kas selle perekonna piires on veel teisi liike?


V: Jah, see on suurim allesjäänud metskasside liik oma perekonnas Felis.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3