Apelsin

Ajalugu

Magusad apelsinipuud toodi Itaaliasse, Hispaaniasse ja Portugali viieteistkümnendal sajandil (1400ndatel) Indiast. Enne seda aega kasvatati Itaalias ainult hapu apelsine. Nimi tuleneb sanskriti sõnast, pärsia ja araabia keele kaudu. Euroopast viidi apelsinipuid Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrikasse ja Austraaliasse, kus kõigis kasvatatakse müügiks mõeldud apelsine.

Magusaid apelsine on mitut liiki. Üks levinumaid on Valencia apelsin, mis on pärit Hispaaniast ja mida kasvatatakse ka Aafrikas ja Austraalias. See on üks tähtsamaid "kaubanduslikke" apelsine. (See tähendab, et seda kasvatatakse müügiks kauplustes.)

Üht magusa apelsini tüüpi nimetatakse "veriapelsiniks" või "sangviiniapelsiniks" (sangviin tähendab veripunast). Nendel apelsinidel on sageli punased märgid nahal ja mõned osad seestpoolt näevad välja, nagu oleks neis verd. Mõned veriapelsinid annavad rubiinpunast mahla.

1850ndatel aastatel kasvatati Brasiilias kloostri aias kasvav puu, mis andis väga kummalisi vilju. Iga apelsinikoore sees oli suur apelsin ilma seemneteta. Apelsini alumises osas olid väiksemad osad, mis nägid välja nagu sama koore sees olev väiksem purustatud apelsin, mis oli tegelikult suurema apelsini kaksikõde. Väike apelsin tegi apelsinikoore põhja kummalise kühmu, mis nägi välja nagu inimese naba või naba. Need apelsinid said nimeks "naba apelsinid". Nad maitsesid väga magusalt, neil ei olnud seemneid ja nad koorusid üsna kergesti. See tegi neist väga hea apelsini, mida oli võimalik kaubanduslikult kasvatada. Kuid neid ei saanud seemnest kasvatada. Neid sai kasvatada ainult taimede pistikutest. Tänapäeval on neid apelsinipuid istutatud pistikutest tuhandeid. "Nabeli apelsine" kasvatatakse Californias ja neid eksporditakse paljudesse maailma riikidesse. Iga naba apelsin maailmas on geneetiliselt sama, mis selle Brasiilia kloostri puu apelsinidel.

Mandariinid, väikesed lamedad apelsinid, mille kestad tulevad kergesti maha, on arvatavasti pärit Hiinast. Nüüdseks on olemas mitu sorti. Nende hulka kuuluvad mandariinid, mis on punasemad kui enamik mandariine, ja klementiinid, mis on suured, siledad ja paksud. Kõikide sortide mandariinid on väga kasulikud lõunapakkide puuviljad, sest neid on lihtne koorida ja süüa, kuid nad ei lähe kergesti puruks.

Tänapäeval söövad paljud inimesed maailmas iga päev apelsini või joovad apelsinimahla, sest apelsinid on üks parimaid ja odavaimaid C-vitamiini allikaid. Inimese organism, erinevalt paljudest teistest loomadest, ei tooda C-vitamiini, seega vajab inimene C-vitamiini oma toidust regulaarselt. (C-vitamiin aitab organismil kasvada, haavu ravida ja võidelda infektsioonide vastu.) Apelsinid on ka väga hea kiudainete allikas. Kuid nad ei sisalda suures koguses mineraalaineid. Kui inimene sööb apelsini ja banaani koos, siis on ta saanud väga toitva vahepala, mis annab nii vitamiine kui ka mineraalaineid. Apelsinid on magusad ja mahlased.

Neid apelsine nimetatakse "Ambersweets".

Traditsioonid

• Apelsinipuud on paljudes kultuurides armastuse ja abielu sümboliks. Apelsinipuid on mõnikord leitud ka renessansiaegsetel maalidel abielupaaridest. Üks kuulsamaid on Jan van Eycki "Arnolfini pulmaportree".
• Traditsiooniliselt kannavad pruudid oma pulmas apelsiniõisi juustes või kimpudes. Apelsiniõied on sageli osa pulmatordi kaunistusest.
• Kuninganna Victoria sai oma abikaasalt Albertilt kullast ja emailist apelsiniõitest kroonika. Kui nende lapsed sündisid, lasi ta ehtekunstnikul lisada kroonile pisikesed rohelised apelsinid.
• Kui apelsin kooritakse noaga, on võimalik koor maha lõigata ühe pika katkematu tükina. Mõnes riigis laulavad koolitüdrukud riimi ja viskavad pika apelsinikoore üle õla, seejärel vaatavad, kuidas see langeb, et leida neid armastava poisi nime algustäht.
• Mõnes riigis peetakse veriapelsine Jeesuse surma sümboliks.
• Mõnes Euroopa riigis on "Christingle" jõulukaunistus, mis sümboliseerib Jeesuse armastust maailma vastu, kasutades selleks apelsini ja küünalt.
• Külmades maades, kus puuvilju oli vähe, anti jõulude ajal sageli apelsini. Inglismaal oli traditsiooniks, et lapse jõulusuka varba täideti rosinate, mandlite ja apelsinidega.
• Apelsinikoore võib kuivatada ja töödelda suhkruga. See on jõulukookide koostisosa.
• Apelsinidest valmistatakse mõnikord magusalt lõhnavat pomandrit, et parfümeerida tuba. Selleks pistetakse apelsini sisse nelkide varred ja lastakse apelsinil kuivada.
• Apelsinimoosi nimetatakse marmelaadiks. Traditsiooniliselt öeldakse, et seda valmistati esimest korda Šoti kuninganna Maarja või Marie Antoinette'i jaoks, kui nad olid haiged. Kumbki neist lugudest ei vasta tõele, sest marmelaadi valmistati Portugalis juba aastaid enne kummagi neist sündi. Mõiste "marmelaad", mis algselt tähendas küdoonia moosi ("marmelada" portugali keeles), tuleneb portugali sõnast marmelo, mis tähistab seda puuvilja.
• Inglise lastelaul Londoni kirikukelladest algab reaga "'Oranges and Lemons' say the Bells of St. Clements...".

Moraavia jumalateenistuseks ettevalmistatud kristlikud sangad

Galerii

Seotud leheküljed

• Tervislik toitumine
• C-vitamiin
• Puuviljad
• Tsitrusviljad
• Lemon
• Lime (puuviljad)
• Apple
• Pirni
• Banaan