Apelsin: tsitrusvili, C-vitamiini allikas, kasvatamine ja kasutamine

Apelsin: maitsekas C‑vitamiini allikas — kasvatamine, hooldus ja kasutusideed köögis ning aias. Praktilised nõuanded istutamisest mahlani.

Apelsin on tsitrusviljade liik, mida inimesed sageli söövad. Apelsinid on väga hea C‑vitamiini allikas ja sisaldavad ka teisi vitamiine ning mineraale. Apelsinimahl on paljude inimeste hommikusöögi oluline osa. "Magus apelsin", mida tänapäeval kõige sagedamini süüakse, kasvas esmalt Lõuna- ja Ida-Aasias, kuid nüüdseks kasvab see paljudes maailma osades.

Põhiomadused

Apelsinid on ümmargused, tüüpiliselt apelsinivärvi viljad, mis kasvavad kuni umbes 10 meetri kõrgustel puudel. Apelsinipuudel on tumerohelised, läikivad lehed ja väikesed valged õied, millel on viis kroonlehte. Õied lõhnavad magusalt ja meelitavad ligi mesilasi ning teisi tolmeldajaid, mis aitab seemnete tekkes ja vilja saagikusel.

Apelsinil on sitke, läikiv väliskoor. Seestpoolt on vili jagatud "segmentideks", millel on õhuke valge kiuline kiht ehk koorijääk, mis hoiab koos palju väikeseid mahla täis sektsioone. Tavaliselt sisaldab apelsin umbes kümmet segmenti, kuid arv võib varieeruda. Enamiku apelsiniliikide segmentide sees on seemned, mida mõnikord nimetatakse "seemnekesteks". Apelsini viljalihast ja koorest eraldub valge kiuline materjal, mida nimetatakse südamikuks ehk pithiks. Palju kultiveeritud sorte on aretatud seemneteta (näiteks navel‑apelsinid) või vähese seemnesisaldusega, et neid oleks mugavam süüa ja töödelda.

Sordid ja päritolu

Apelsinide hulgas on palju sorte ja hübriide. Levinumad sordigrupid on näiteks navel (sisemine "navel" ehk tühimik), Valencia (mahlane, sobib mahla valmistamiseks) ja veriapelsinid (tuntud oma punaka viljalihaga). Paljud tänapäevased apelsinid on pärit Aasia aretustöödest, kuid neid on sajandeid edasi arendatud Lähis‑Idas, Euroopas ja hiljem Ameerikas ning Austraalias.

Kasvatus ja paljundamine

Apelsinipuud kasvatatakse nii seemnetest kui ka vegetatiivselt, kasutades pistikuid või õgvendamist (grafting). Paljud kommertssordid on õgvendatud sobivale juurepõsele, et parandada vastupidavust haigustele, pinnase tingimustele ja tootlikkusele. Apelsinipuud eelistavad päikeselist kasvukohta, hästi kuivenduvat mulda ja regulaarset kastmist—noort puu tuleb eriti talvel kaitsta külma eest.

• Pistikuga või õgvendamisega paljundamine tagab sordile iseloomulike omaduste säilemuse.
• Õitsemine toimub tavaliselt kevadel; viljad valmivad sõltuvalt sordist kevadest kuni talveni.
• Tavapärased kahjurid ja haigused, mida jälgida: lehemardikad, lehetäid, citrus leaf miner, Phytophthora (juuremädanik), citrus canker ja puutõved nagu huanglongbing (HLB) ehk citrus greening.

Korjamine ja säilitamine

Apelsine korjatakse sageli käsitsi, kui viljad on saavutanud soovitud värvi ja maitse. Erinevad sordid valmivad erinevatel aastaaegadel; mõnel sordil on parem säilivus. Apelsine hoitakse jahedas ning kuivas kohas, et pikendada värskust—tavatingimustes kestavad need toatemperatuuril umbes 1–2 nädalat; külmkapis säilivad mitu nädalat kauem. Kõva koor kaitseb vilja, mistõttu neid on kerge koguda ja transportida suuremates kogustes.

Toiteväärtus ja tervisemõjud

Apelsinid on tuntud eelkõige C‑vitamiini poolest, kuid sisaldavad ka kiudaineid (eriti viljalihas), foolhapet, kaaliumi ja erinevaid flavonoide. Regulaarne apelsinide või apelsinimahla tarbimine osana mitmekesisest toitumisest aitab katta olulisi vitamiine ja keha vedelikuvajadust. Tuleb meeles pidada, et apelsinimahl sisaldab kontsentreeritult suhkrut; värske vili annab lisaks mahlale ka kiudaineid, mis aeglustavad suhkrute imendumist.

Kuigi apelsinidel on palju tervisele kasulikke aineid, ei asenda need arsti poolt määratud ravi tõsiste haiguste korral. Inimestel, kes võtavad teatud ravimeid või on allergilised tsitrusviljade suhtes, on soovitatav konsulteerida arstiga. (Näiteks greipfruudiga seonduvaid ravimikoostoimeid uuritakse põhjalikumalt; apelsinid põhjustavad sarnaseid tõsiseid koostoimeid harvem.)

Kasutamine

Apelsine kasutatakse laialdaselt toiduainetööstuses ja koduköökides: värske söömiseks, salatitesse, küpsetistesse, kastmetesse ning mahlade ja mooside valmistamiseks. Apelsiniõlid ja kooreekstraktid on levinud maitse‑ ja lõhnaainena ning apelsinikoorest pressitakse eeterlikku õli, mida kasutatakse ka kosmeetikas ja koduhooldustoodetes.

• Kulinaarselt on populaarsed apelsinimahl, apelsinikoore riiv (zest), marmelaad ja liköörid.
• Apelsinikoort kasutatakse nii maitseainena kui ka loodusliku puhastusvahendi koostisosana, sest see sisaldab lõhnavat õli.
• Traditsioonilises meditsiinis ja rahvameditsiinis on apelsini koort ja mahla kasutatud erinevatel eesmärkidel, ent nende kasutamist terviseprobleemide raviks tuleks käsitleda ettevaatlikult ja eelistatult tervishoiutöötaja juhendamisel.

Sotsiaalne ja kultuuriline tähtsus

Oranž värvus on saanud oma nime selle puuvilja järgi. Keeleliselt on huvitav, et inglise sõna "orange" on üks vähestest värvisõnadest, millele on raske leida riimi ingliskeeles. Apelsinidel on mitmetes kultuurides sümboolne tähendus—õnnistuse, jõukuse ja heaoluga seotud kasutused on levinud eriti pühade ja kombestiku kontekstides.

Kokkuvõte

Apelsin on mitmekülgne tsitrusvili, mis pakub maitseelamust, toitaineid ja praktilisi kasutusviise kodus ja tööstuses. Õige hoolduse, sobiva sordivaliku ja tähelepanu haigustele ning kahjuritele saab apelsinipuid edukalt kasvatada paljudes soojemates piirkondades. Toitumisel võib apelsin olla väärtuslik osa tasakaalustatud menüüst, kuid raskemate haiguste puhul tuleb pöörduda arsti poole.

Ajalugu

Magusad apelsinipuud toodi Itaaliasse, Hispaaniasse ja Portugali viieteistkümnendal sajandil (1400ndatel) Indiast. Enne seda aega kasvatati Itaalias ainult hapu apelsine. Nimi tuleneb sanskriti sõnast, pärsia ja araabia keele kaudu. Euroopast viidi apelsinipuid Ameerika Ühendriikidesse, Lõuna-Ameerikasse, Aafrikasse ja Austraaliasse, kus kõigis kasvatatakse müügiks mõeldud apelsine.

Magusaid apelsine on mitut liiki. Üks levinumaid on Valencia apelsin, mis on pärit Hispaaniast ja mida kasvatatakse ka Aafrikas ja Austraalias. See on üks tähtsamaid "kaubanduslikke" apelsine. (See tähendab, et seda kasvatatakse müügiks kauplustes.)

Üht magusa apelsini tüüpi nimetatakse "veriapelsiniks" või "sangviiniapelsiniks" (sangviin tähendab veripunast). Nendel apelsinidel on sageli punased märgid nahal ja mõned osad seestpoolt näevad välja, nagu oleks neis verd. Mõned veriapelsinid annavad rubiinpunast mahla.

1850ndatel aastatel kasvatati Brasiilias kloostri aias kasvav puu, mis andis väga kummalisi vilju. Iga apelsinikoore sees oli suur apelsin ilma seemneteta. Apelsini alumises osas olid väiksemad osad, mis nägid välja nagu sama koore sees olev väiksem purustatud apelsin, mis oli tegelikult suurema apelsini kaksikõde. Väike apelsin tegi apelsinikoore põhja kummalise kühmu, mis nägi välja nagu inimese naba või naba. Need apelsinid said nimeks "naba apelsinid". Nad maitsesid väga magusalt, neil ei olnud seemneid ja nad koorusid üsna kergesti. See tegi neist väga hea apelsini, mida oli võimalik kaubanduslikult kasvatada. Kuid neid ei saanud seemnest kasvatada. Neid sai kasvatada ainult taimede pistikutest. Tänapäeval on neid apelsinipuid istutatud pistikutest tuhandeid. "Nabeli apelsine" kasvatatakse Californias ja neid eksporditakse paljudesse maailma riikidesse. Iga naba apelsin maailmas on geneetiliselt sama, mis selle Brasiilia kloostri puu apelsinidel.

Mandariinid, väikesed lamedad apelsinid, mille kestad tulevad kergesti maha, on arvatavasti pärit Hiinast. Nüüdseks on olemas mitu sorti. Nende hulka kuuluvad mandariinid, mis on punasemad kui enamik mandariine, ja klementiinid, mis on suured, siledad ja paksud. Kõikide sortide mandariinid on väga kasulikud lõunapakkide puuviljad, sest neid on lihtne koorida ja süüa, kuid nad ei lähe kergesti puruks.

Tänapäeval söövad paljud inimesed maailmas iga päev apelsini või joovad apelsinimahla, sest apelsinid on üks parimaid ja odavaimaid C-vitamiini allikaid. Inimese organism, erinevalt paljudest teistest loomadest, ei tooda C-vitamiini, seega vajab inimene C-vitamiini oma toidust regulaarselt. (C-vitamiin aitab organismil kasvada, haavu ravida ja võidelda infektsioonide vastu.) Apelsinid on ka väga hea kiudainete allikas. Kuid nad ei sisalda suures koguses mineraalaineid. Kui inimene sööb apelsini ja banaani koos, siis on ta saanud väga toitva vahepala, mis annab nii vitamiine kui ka mineraalaineid. Apelsinid on magusad ja mahlased.

Neid apelsine nimetatakse "Ambersweets".

Traditsioonid

• Apelsinipuud on paljudes kultuurides armastuse ja abielu sümboliks. Apelsinipuid on mõnikord leitud ka renessansiaegsetel maalidel abielupaaridest. Üks kuulsamaid on Jan van Eycki "Arnolfini pulmaportree".
• Traditsiooniliselt kannavad pruudid oma pulmas apelsiniõisi juustes või kimpudes. Apelsiniõied on sageli osa pulmatordi kaunistusest.
• Kuninganna Victoria sai oma abikaasalt Albertilt kullast ja emailist apelsiniõitest kroonika. Kui nende lapsed sündisid, lasi ta ehtekunstnikul lisada kroonile pisikesed rohelised apelsinid.
• Kui apelsin kooritakse noaga, on võimalik koor maha lõigata ühe pika katkematu tükina. Mõnes riigis laulavad koolitüdrukud riimi ja viskavad pika apelsinikoore üle õla, seejärel vaatavad, kuidas see langeb, et leida neid armastava poisi nime algustäht.
• Mõnes riigis peetakse veriapelsine Jeesuse surma sümboliks.
• Mõnes Euroopa riigis on "Christingle" jõulukaunistus, mis sümboliseerib Jeesuse armastust maailma vastu, kasutades selleks apelsini ja küünalt.
• Külmades maades, kus puuvilju oli vähe, anti jõulude ajal sageli apelsini. Inglismaal oli traditsiooniks, et lapse jõulusuka varba täideti rosinate, mandlite ja apelsinidega.
• Apelsinikoore võib kuivatada ja töödelda suhkruga. See on jõulukookide koostisosa.
• Apelsinidest valmistatakse mõnikord magusalt lõhnavat pomandrit, et parfümeerida tuba. Selleks pistetakse apelsini sisse nelkide varred ja lastakse apelsinil kuivada.
• Apelsinimoosi nimetatakse marmelaadiks. Traditsiooniliselt öeldakse, et seda valmistati esimest korda Šoti kuninganna Maarja või Marie Antoinette'i jaoks, kui nad olid haiged. Kumbki neist lugudest ei vasta tõele, sest marmelaadi valmistati Portugalis juba aastaid enne kummagi neist sündi. Mõiste "marmelaad", mis algselt tähendas küdoonia moosi ("marmelada" portugali keeles), tuleneb portugali sõnast marmelo, mis tähistab seda puuvilja.
• Inglise lastelaul Londoni kirikukelladest algab reaga "'Oranges and Lemons' say the Bells of St. Clements...".

Moraavia jumalateenistuseks ettevalmistatud kristlikud sangad

Küsimused ja vastused

K: Millele viitab mõiste "oranž"?

K: Kust pärinevad magusad apelsinid?

K: Kuidas saab apelsinipuud tuvastada?

K: Mida sisaldab apelsini väliskiht?

K: Kas enamiku apelsiniliikide iga segmendi sees on seemned?

K: Miks on apelsinid paljudes maailma osades olulised toiduallikad?

K: Millised muud eesmärgid on apelsinil peale puuvilja söömise?

Otsing