Alpikann tsüklamen ehk Cyclamen – liigid, morfoloogia ja levik
Tsüklamen on umbes 20 liigi perekond õitsvate taimede seas. Perekonna teaduslik nimi on Cyclamen. Tänapäevases taksonoomias paigutatakse tsüklaamid üldjuhul sugukonda Primulaceae (varem mõnikord eristatud Myrsinaceae), seetõttu on nimetused ja liigipaigutused ajalooliselt varieerunud. Rahvakeeles kohtab neid nimetusi nagu pärsiaviolet (mis ei tähenda sugulust viiulitega) või priimulill (mis ei tee neist omakorda samaliikset priimulillega).
Morfoloogia ja elutsükkel
Tsüklaamid on peamiselt mitmeaastased rohttaimed, millel on pinnalähedane või maa-alune mugul (tavaliselt 4–12 cm läbimõõduga), mis on arenenud hüpokotüülist. Mugul talletab toitaineid ja veevaru ning võimaldab taimel taluda kuivaperioode. Lehed ja õied kasvavad otse mugulist tõusvatel varrelistel (igal varrel tavaliselt üks leht või üks õis). Lehed on sageli südame- või ümmarguse kujuga ja sageli dekoratiivselt laigulised või erivärvilised.
Õied ilmuvad enamasti sügisel ja varakevadel (sõltuvalt liigist ja kliimast), neil on tavaliselt viis teravat kroonlehte, mis pöörduvad ülespoole või on tagasi painutatud, andes iseloomuliku „tagurpidi” välimuse. Paljudel liikidel on kroonlehtede põhjas tumedad tähn või märgised, mis suunavad tolmeldajaid. Pärast õitsemist keerduvad õievarred sageli, tõmmates vilja (mitmese seemnega kapsel) lähemale pinnale — see soodustab seemnete levikut mööda maapinda või putukate (nt sipelgate) abil (myrmecochory).
Vahemere tüüpi liikidel surevad lehed suve kõige kuumemal ja kuivemal perioodil maha, et vähendada aurumist — see on kohanemine kuiva suvega. Hilissügisel ja talvel, kui niiskus ja temperatuurid on sobivamad, taastub lehtede kasv.
Levik ja elupaigad
Tsüklaamid on pärit eelkõige Vahemeremaadest, levides alates Hispaaniast kuni Iraani ning väiksemal määral ka Kirde-Aafrikast kuni Somaalia. Neid leidub nii metsaservadel, rohtlinnastikes kui ka kiviklibustikes ja alvaritel — sagedasti varjulistes või pool-varjulistes kasvukohtades, kus mullad on hästi kuivendatud.
Paljundamine, hooldamine ja kasutamine
Paljundamiseks kasutatakse seemneid või jagamist (mõnikord jagatakse suuremaid mugulaid). Paljud liigid ja aretatud kultivarid on populaarsed toataimena või aiataimena; tuntud on eriti Cyclamen persicum (sageli müügil tubitekultivaaridena). Põhilised hooldusjuhised:
- valgustus: ereda, kuid hajutatud valguse eelistamine (otsene päike kuival kuumadel suvepäevadel ei sobi);
- muld: õhuline, hästi kuivendav ja toitaineterikas segu;
- kastmine: mõõdukas kastmine kasvuperioodil, kastmise vähendamine või lõpetamine taime dormantsuse ajal (sügis-suviselt sõltuvalt liigist);
- temperatuur: paljud liigid eelistavad jahedamat keskkonda õitsemiseks (näiteks 10–18 °C);
- väetamine: kerge väetamine kasvuperioodil soosib õitsemist.
Tervis ja ohud
Tsüklaami kõik osad, eriti mugul, sisaldavad saponine ja teisi ühendeid, mis on inimestele ja loomadele mürgised — võivad põhjustada iiveldust, oksendamist ja seedetrakti häireid; suuremates kogustes võivad esineda tõsisemad mõjud. Seetõttu tuleks neid hoida lemmikloomade ja laste eest varjatuna.
Bioloogia ja käitumine looduses
Iga leht või õis kasvab oma varrel, mis võrsub hüpokotüülist; lehe- ja õievarre on sarnase ehitusega, erinevused tähinevad peamiselt pikkuses (lehed kasvavad tavaliselt umbes 6 cm kõrgusel varrel, sõltuvalt liigist). Mõned botaanikud on kirjeldanud värvimuutusi ja musterdiversiteeti kui võimalikku maskeerimise või häiriva strateegia vormi, mis aitab vähendada loomade karjatamist ja seeläbi kaitsta taimi.
Kaitse ja säilitamine
Mõned tsüklameniliigid on looduskaitsealased või kohalikult ohustatud, kuna nende looduslikke elupaiku hävitatakse või nad kogutakse liigsetena. Rahvusvaheline ja piirkondlik kaitse ning aianduses kasvatamine aitavad vähendada survet looduslikele populatsioonidele.
Kokkuvõttes on tsüklamenid dekoratiivse välimuse, huvitava elutsükli ja kohalike kohastumuste tõttu olulised nii aianduses kui ka looduses. Nende bogalik mitmekesisus ja aretusvõimalused muudavad nad hinnatud taimseks materjaliks ning teadlik hooldus ja kaitse aitavad tagada liikide püsivuse ka edaspidi.


Cyclamen purpurascens
Liik
Siin on selle perekonna liigid:
- Cyclamen africanum
- Cyclamen alpinum
- Cyclamen balearicum
- Cyclamen cilicium
- Cyclamen colchicum
- Cyclamen coum
- Cyclamen creticum
- Cyclamen cyprium
- Cyclamen elegans
- Cyclamen graecum
- Cyclamen hederifolium
- Cyclamen intaminatum
- Cyclamen libanoticum
- Cyclamen mirabile
- Cyclamen parviflorum
- Cyclamen peloponnesiacumumum
- Cyclamen persicum
- Cyclamen pseudibericum
- Cyclamen purpurascens
- Cyclamen repandum
- Cyclamen rohlfsianum
- Cyclamen somalense
Küsimused ja vastused
K: Mis on tsüklamaen?
V: Tsüklaam on 20 liiki õistaimede perekond.
K: Millisesse perekonda kuulub tsüklamaen?
V: Tsüklamaen kuulub perekonda Myrsinaceae.
K: Millised on veel mõned tsüklamaenide nimed?
V: Tsüklaami võib nimetada ka pärsiavioletiks või priimulillaks.
K: Kust pärinevad tsüklaamitaimed?
V: Tsüklaamitaimed on pärit Vahemeremaadest, Hispaaniast Iraanini ja Kirde-Aafrikast Somaaliasse.
K: Mis liiki taimed on tsüklamaenid?
V: Tsüklaamid on mitmeaastased rohttaimed, millel on pindmine või maa-alune mugul.
K: Millal tsüklaamitaimed toodavad lehti ja õisi?
V: Tsüklaamitaimed toovad lehti hilistalvel ja õisi sügisel.
K: Miks surevad tsüklaamitaimede lehed maha Vahemere suve kõige kuumemal ajal?
V: Tsüklaamitaimede lehed surevad maha Vahemere suve kõige kuumemal ajal, et säästa vett.