Amazonase vihmamets — maailma suurim ja liigirikas troopiline mets
Amazonase vihmamets — maailma suurim ja liigirikas troopiline mets (7 mln km²): ainulaadne elurikkus, elupaikade kaitsest ja kliimamõjust oluliseks varaks kogu maailmale.
Amazonase vihmamets on maailmas suurim mets ja üks olulisemaid looduspiirkondi planeedil. See ulatub peaaegu täielikult Amazonase jõe troopilisse vesikonda ning moodustab ainulaadse ökosüsteemi, mis mõjutab piirkondlikku ja globaalse kliimat.
Mets asub vesikonnas, mida kuivendab suures osas Amazonase jõgi, millel on 1100 lisajõge. Tegemist on niiske lehtmetsaga, mis hõlmab seitse miljonit ruutkilomeetrit (1,7 miljardit hektarit). Sellest viis ja pool miljonit ruutkilomeetrit (1,4 miljardit aakrit) on kaetud vihmametsaga. Paljudes piirkondades sajab aastas sageli üle 2000 mm vihma ning mets toimib olulise veeringe ja niiskuse regulaatorina.
Asukoht ja haldus
Amazonase piirkond hõlmab üheksale riigile kuuluvat territooriumi. Enamik metsast asub Brasiilias, kus paikneb umbes 60% vihmametsast. Peruu omab ligikaudu 13% ja Kolumbia umbes 10%. Venezuela, Ecuador, Boliivia, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana omavad vaid väikest osa vihmametsast. Suur osa alast on jagatud riiklike kaitsealade, põlisrahvaste territooriumide ja eraomandite vahel.
Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi struktuur
Amazonase vihmamets on liigirikas piirkond — siin elab äärmiselt suur hulk taim- ja loomaliike. Metsas on kihiline struktuur: kõrgemad puud (emergent ja võrade põhi), tihe võrade kiht, võsa ja põhi. See loob hulga elupaiku erinevatele liikidele.
Selles elab tuhandeid taimeliike (sh majanduslikult tähtsad liigid nagu kummipuu ja Brasilipähkel), sadu linnuliike ning arvukalt imetajaid ja kahepaikseid. Ka putukate mitmekesisus on väga suur — paljud liigid on veelgi teadlastele tundmatud. Lisaks elab siin rohkeid kalu ja veeloomi, näiteks Amazonase delfiine ja sulelisi kalaliike.
Roll kliimas ja süsiniku tasakaalus
Amazonase mets toimib ühe suurima maa peal oleva süsinikuhoidlasena: taimed fotosünteesivad ja salvestavad süsinikku biomassina, aidates pidurdada globaalse soojenemise kiirust. Samuti mõjutab mets nii regionaalset sadememustrit kui ka globaalset ilma, kuna metsast aurustuv niiskus toidab suurt osa Amazonase ja isegi Lõuna-Ameerika kliimaringlusest.
Ohud ja surve all olevad tegurid
- Raie ja karjakasvatus: metsade mida raiutakse karjamaade ja sojaistandike tarbeks.
- Kaevandamine ja nafta: maavarade otsimine kahjustab metsi, tekitab erosiooni ja vee saastet.
- Hüdroenergeetika ja teed: tammide ja teede rajamine muudab vesikonna hüdroloogiat ja purustab elupaiku.
- Põlengud ja kliimamuutus: kuivad perioodid ja sagedasemad põlengud kiirendavad metsade kadumist ning muudavad ökosüsteemi vastupidavust.
- Illegaalne puidu väljavedu: kahjustab ökosüsteemi ja alandab elupaikade kvaliteeti.
Kaitse ja säästev kasutus
Mitmed riiklikud ja rahvusvahelised programmid püüavad kaitsta Amazonast: looduskaitsealade võrgustikud, põlisrahvaste õiguslik tunnustamine, taastamisprojektid ning rahvusvahelised algatused nagu REDD+ (süsinikuemissioonide vähendamine metsaraie kaudu). Efektiivne kaitse sõltub tihti koostööst kohalike kogukondade, valitsuste ja teadlaste vahel ning sissetulekute pakkumisest, mis ei hävita metsi (näiteks säästev metsanduse, ökoturismi ja õiglaselt tasustatud traditsiooniliste toodete abil).
Põlisrahvad ja kultuur
Amazonasel elab palju erinevaid põlisrahvaid, kelle kultuur ja teadmised on sügavalt seotud metsaressursside kasutamisega. Põlisrahvaste traditsiooniline teadmine aitab kaasa liigilise mitmekesisuse säilitamisele ja jätkusuutlike majandusviiside väljatöötamisele. Nende maade kinnistamine ja osalemine otsuste tegemisel on sageli üks tõhusamaid kaitsemeetmeid.
Teadus, haridus ja vastutustundlik reisimine
Amazonases viiakse läbi laialdast teadustööd — alates liigiuuringutest kuni kliimamudelite ja taastamisprojektideni. Vastutustundlik ökoturism võib pakkuda kohalikele kogukondadele tulu ning aidata tõsta teadlikkust metsa tähtsusest. Kui külastad piirkonda, on oluline järgida kohalike juhiseid, austada kohalikke kogukondi ning eelistada sertifitseeritud ja jätkusuutlikke teenusepakkujaid.
Kokkuvõte: Amazonase vihmamets on maailma suurim ja liigirikas troopiline mets ning kriitiline osa Maa ökosüsteemist ja kliimasüsteemist. Selle säilitamine nõuab rahvusvahelist koostööd, põlisrahvaste õiguste kaitset ning säästvat majandamist, et tagada metsa säilimine tulevastele põlvedele.
Vihmametsade puud
Vihmametsade mürgine madu: mustanahaline papagoiamadu
Kuidas inimesed koguvad puudelt kummi
Bioloogiline mitmekesisus
Märg troopiline mets on kõige liigirikkam elupaik. Ameerika troopilistes metsades on rohkem liike kui Aafrika ja Aasia märgades metsades.
Amazonase vihmametsades elab rohkem kui kolmandik kõigist maailma liikidest. See on bioloogilise mitmekesisuse poolest maailma kõige rikkalikum troopiline mets.
Piirkonnas elab umbes 2,5 miljonit putukaliiki, kümneid tuhandeid taimeliike ning umbes 2000 linnu- ja imetajaliiki ja sama palju kalaliike. Taimeliikide mitmekesisus on suurim maa peal: mõnede ekspertide hinnangul võib ühel ruutkilomeetril olla üle 75 000 puuliigi ja 150 000 kõrgema taime liigi. Ühel ruutkilomeetril Amazonase vihmametsas võib olla umbes 90 000 tonni elusaid taimi. See on suurim elusate taime- ja loomaliikide kogum maailmas. Siin elab iga viies maailma lindudest. Praeguseks on piirkonnas registreeritud hinnanguliselt 438 000 majanduslikku ja sotsiaalset huvi pakkuvat taimeliiki, kuid veel palju rohkem on avastamata või kataloogitud.
Punase mangrovi õhujuured Amazonase jõe ääres
Amazonase metsad kui süsinikdioksiidi ladu
Rohkem kui viiendik Amazonase vihmametsadest on juba hävitatud. Allesjäänud mets on ohus. Keskkonnast hoolivad inimesed hoiatavad bioloogilise mitmekesisuse kadumise eest. Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et puude sisse talletatud süsiniku vabanemine suurendab globaalset soojenemist.
Jõgi Amazonase vihmametsas
Säilitamine
Keskkonnakaitsjad on mures bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast metsa hävitamise tõttu ja taimestikus oleva süsiniku vabanemise pärast, mis kiirendaks globaalset soojenemist. Amazonase igihaljad metsad annavad umbes 10% maailma maismaa tootlikkusest ja 10% ökosüsteemide süsinikuvarudest - see on suurusjärgus 1,1 × 1011 tonni süsinikku. Hinnanguliselt on Amazonase metsad ajavahemikul 1975-1996 kogunud 0,62 ± 0,37 tonni süsinikku hektari kohta aastas.
Mõned inimesed on välja arvutanud, et metsa päästmine võib isegi tasuda. Nad ütlesid, et üks hektar Amazonase metsa Peruus on väärt umbes 6280 USA dollarit, kui seda kasutatakse puuviljade, lateksi ja puidu (puidu) kogumiseks. Kui kogu puit raiutakse maha puidu saamiseks, on selle väärtus umbes 1000 USA dollarit. Loomulikult saab seda teha ainult üks kord; see ei ole jätkusuutlik. Kui mets on raiutud, saab hektarit maad kasutada karjamaana ja selle väärtus on umbes 148 USA dollarit. Kõik inimesed ei nõustu uuringuga; mõned on seadnud kahtluse alla selle aluseks olevad eeldused.
Brasiilia õhujõud on kasutanud metsa jälgimiseks seirelennukeid. Ühel 2004. aasta konverentsil hoiatasid teadlased, et vihmametsad ei suuda enam neelata miljoneid tonne kasvuhoonegaase aastas, nagu see tavaliselt juhtub, sest vihmametsade hävitamise kiirus on suurenenud.
Ainuüksi 2003. aastal raiuti 9 169 ruutmiili vihmametsa. Ainuüksi Brasiilias on Euroopa kolonistid alates 1900. aastatest hävitanud üle 90 põlisrahva hõimu. [] Koos nendega on kadunud sajandite pikkune teadmine vihmametsade meditsiinilisest väärtusest. Kuna nende kodumaad hävitatakse jätkuvalt metsade hävitamise tõttu, kaovad ka vihmametsade elanikud.
Kummipoom
Kui vulkaniseerimisprotsess leiutati, hakkasid ettevõtted valmistama mitmesuguseid uusi kummitooteid, näiteks saapaid ja tihendeid masinatele. Ameerika ja Euroopa ettevõtted hakkasid Brasiiliast suurtes kogustes lateksit ostma. See Brasiilia kummitööstuse buum algas umbes 1870. aasta paiku, kuid kõige suurema rikkuse tõi uutele kummitootjatele vajadus autokummide järele.
Teistes vihmametsades olid kummipuud, kuid Amasoonias oli kaugelt kõige parem. Siiski ei saanud neid puid istandustes kasvatada, sest kui nad olid üksteise kõrval, sõid neid putukad ära. Seetõttu pidid inimesed leidma puud vihmametsas, lõikama neisse pilusid, jätma kupeed, et lateksit koguda, ja tulema hiljem tagasi, et seda kätte saada. Tuhanded inimesed kolisid vihmametsadesse, et töötada kummi kogumiseks. Enamiku neist inimestest palkasid rikkad kummikaubitsejad. Kummikaupmehed laenasid neile raha, et tulla jõe äärde ja osta tööriistu. Iga kaupmehe kollektsionäärid pidid kummi müüma ainult oma kummikaupmehele madalate hindadega ja ostma varusid ainult neilt kõrgete hindadega. See tähendas, et kogujad olid oma kaupmehe ees alati võlgu ja ei saanud lahkuda, et midagi muud teha. Kummikaupmehed said kiiresti väga rikkaks.
Kummikaubanduse keskus oli Manaus Rio Negro jõe ääres. Sellest sai kõigepealt buumiaegne linn ja seejärel ilus ja jõukas linn. Seal oli elekter enne, kui enamikus Ameerika Ühendriikide linnades. Uusrikkad kaupmehed ehitasid hiiglaslikke kalleid maju ja tõid linna väheste teede kaudu sõitmiseks autosid. Nad ehitasid suurejoonelise ooperimaja kristallhelkurite ja Euroopast toodud kaunistatud plaatidega.
Kummibuum kestis siiski vaid umbes nelikümmend aastat, lõppedes 1913. aastaks. Mõned mehed olid võtnud Amazonase kummipuude seemned ja hakkasid neid kasvatama Aasia vihmametsades. Puud kasvasid seal hästi ja neid sai kasvatada istandustes. Putukad, mis võisid neid hävitada, olid Lõuna-Ameerikas. Nii hakkas kautšuki hind langema ja kummibuumi õitseng lõppes.
Seotud leheküljed
- Ökoloogia
- Metsandus
- 2019 Brasiilia metsatulekahjud
Küsimused ja vastused
K: Mis on Amazonase vihmamets?
V: Amazonase vihmamets on maailma suurim vihmamets.
K: Kui suur on Amazonase vihmamets?
V: Amazonase vihmamets hõlmab seitse miljonit ruutkilomeetrit (1,7 miljardit aakrit), kusjuures viis ja pool miljonit ruutkilomeetrit (1,4 miljardit aakrit) on kaetud vihmametsaga.
K: Millised riigid kuuluvad Amazonase vihmametsade piirkonda?
V: Amazonase vihmametsade piirkond hõlmab üheksa riigi territooriumi: Brasiilia, Peruu, Colombia, Venezuela, Ecuador, Boliivia, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana.
K: Millises riigis on Amazonase piirkonnas kõige rohkem vihmametsa?
V: Brasiilias on 60% Amazonase piirkonna vihmametsadest.
K: Milliseid taimeliike võib leida Amazonase vihmametsades?
V: Amazonase vihmametsas on palju taimeliike, sealhulgas roosipuu, mahagonipuu ja eebenipuu.
K: Millal kujunes Amazonase vihmamets?
V: Amazonase vihmamets kujunes vähemalt 55 miljonit aastat tagasi, eotseeni perioodil.
K: Kui suur osa planeedi vihmametsade pindalast on Amazonas?
V: Amazonase vihmametsade pindala moodustab üle poole planeedi vihmametsade pindalast.
Otsige