Amazonase vihmamets

Amazonase vihmamets on suurim mets. See kasvab Amazonase jõe troopilises vesikonnas.

Mets asub vesikonnas, mida kuivendab suures osas Amazonase jõgi, millel on 1100 lisajõge. Tegemist on niiske lehtmetsaga, mis hõlmab seitse miljonit ruutkilomeetrit (1,7 miljardit hektarit). Sellest viis ja pool miljonit ruutkilomeetrit (1,4 miljardit aakrit) on kaetud vihmametsaga.

See piirkond hõlmab üheksale riigile kuuluvat territooriumi. Enamik metsast asub Brasiilias, kus on 60% vihmametsadest, millele järgnevad Peruu 13% ja Kolumbia 10%. Venezuela, Ecuador, Boliivia, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana omavad vaid väikest osa vihmametsast.

Amazonases on üle poole planeedi allesjäänud vihmametsadest. See on maailma suurim ja liigirikkaim troopiline vihmamets. Mets tekkis vähemalt 55 miljonit aastat tagasi, eotseeni perioodil.

Vihmametsade puud

Vihmametsade mürgine madu: mustanahaline papagoiamadu

Kuidas inimesed koguvad puudelt kummi

Bioloogiline mitmekesisus

Märg troopiline mets on kõige liigirikkam elupaik. Ameerika troopilistes metsades on rohkem liike kui Aafrika ja Aasia märgades metsades.

Amazonase vihmametsades elab rohkem kui kolmandik kõigist maailma liikidest. See on bioloogilise mitmekesisuse poolest maailma kõige rikkalikum troopiline mets.

Piirkonnas elab umbes 2,5 miljonit putukaliiki, kümneid tuhandeid taimeliike ning umbes 2000 linnu- ja imetajaliiki ja sama palju kalaliike. Taimeliikide mitmekesisus on suurim maa peal: mõnede ekspertide hinnangul võib ühel ruutkilomeetril olla üle 75 000 puuliigi ja 150 000 kõrgema taime liigi. Ühel ruutkilomeetril Amazonase vihmametsas võib olla umbes 90 000 tonni elusaid taimi. See on suurim elusate taime- ja loomaliikide kogum maailmas. Siin elab iga viies maailma lindudest. Praeguseks on piirkonnas registreeritud hinnanguliselt 438 000 majanduslikku ja sotsiaalset huvi pakkuvat taimeliiki, kuid veel palju rohkem on avastamata või kataloogitud.

Punase mangrovi õhujuured Amazonase jõe ääres

Amazonase metsad kui süsinikdioksiidi ladu

Rohkem kui viiendik Amazonase vihmametsadest on juba hävitatud. Allesjäänud mets on ohus. Keskkonnast hoolivad inimesed hoiatavad bioloogilise mitmekesisuse kadumise eest. Samuti juhivad nad tähelepanu sellele, et puude sisse talletatud süsiniku vabanemine suurendab globaalset soojenemist.

Jõgi Amazonase vihmametsas

Säilitamine

Keskkonnakaitsjad on mures bioloogilise mitmekesisuse vähenemise pärast metsa hävitamise tõttu ja taimestikus oleva süsiniku vabanemise pärast, mis kiirendaks globaalset soojenemist. Amazonase igihaljad metsad annavad umbes 10% maailma maismaa tootlikkusest ja 10% ökosüsteemide süsinikuvarudest - see on suurusjärgus 1,1 × ¹⁰¹¹ tonni süsinikku. Hinnanguliselt on Amazonase metsad ajavahemikul 1975-1996 kogunud 0,62 ± 0,37 tonni süsinikku hektari kohta aastas.

Mõned inimesed on välja arvutanud, et metsa päästmine võib isegi tasuda. Nad ütlesid, et üks hektar Amazonase metsa Peruus on väärt umbes 6280 USA dollarit, kui seda kasutatakse puuviljade, lateksi ja puidu (puidu) kogumiseks. Kui kogu puit raiutakse maha puidu saamiseks, on selle väärtus umbes 1000 USA dollarit. Loomulikult saab seda teha ainult üks kord; see ei ole jätkusuutlik. Kui mets on raiutud, saab hektarit maad kasutada karjamaana ja selle väärtus on umbes 148 USA dollarit. Kõik inimesed ei nõustu uuringuga; mõned on seadnud kahtluse alla selle aluseks olevad eeldused.

Brasiilia õhujõud on kasutanud metsa jälgimiseks seirelennukeid. Ühel 2004. aasta konverentsil hoiatasid teadlased, et vihmametsad ei suuda enam neelata miljoneid tonne kasvuhoonegaase aastas, nagu see tavaliselt juhtub, sest vihmametsade hävitamise kiirus on suurenenud.

Ainuüksi 2003. aastal raiuti 9 169 ruutmiili vihmametsa. Ainuüksi Brasiilias on Euroopa kolonistid alates 1900. aastatest hävitanud üle 90 põlisrahva hõimu. ^[] Koos nendega on kadunud sajandite pikkune teadmine vihmametsade meditsiinilisest väärtusest. Kuna nende kodumaad hävitatakse jätkuvalt metsade hävitamise tõttu, kaovad ka vihmametsade elanikud.

Kummipoom

Kui vulkaniseerimisprotsess leiutati, hakkasid ettevõtted valmistama mitmesuguseid uusi kummitooteid, näiteks saapaid ja tihendeid masinatele. Ameerika ja Euroopa ettevõtted hakkasid Brasiiliast suurtes kogustes lateksit ostma. See Brasiilia kummitööstuse buum algas umbes 1870. aasta paiku, kuid kõige suurema rikkuse tõi uutele kummitootjatele vajadus autokummide järele.

Teistes vihmametsades olid kummipuud, kuid Amasoonias oli kaugelt kõige parem. Siiski ei saanud neid puid istandustes kasvatada, sest kui nad olid üksteise kõrval, sõid neid putukad ära. Seetõttu pidid inimesed leidma puud vihmametsas, lõikama neisse pilusid, jätma kupeed, et lateksit koguda, ja tulema hiljem tagasi, et seda kätte saada. Tuhanded inimesed kolisid vihmametsadesse, et töötada kummi kogumiseks. Enamiku neist inimestest palkasid rikkad kummikaubitsejad. Kummikaupmehed laenasid neile raha, et tulla jõe äärde ja osta tööriistu. Iga kaupmehe kollektsionäärid pidid kummi müüma ainult oma kummikaupmehele madalate hindadega ja ostma varusid ainult neilt kõrgete hindadega. See tähendas, et kogujad olid oma kaupmehe ees alati võlgu ja ei saanud lahkuda, et midagi muud teha. Kummikaupmehed said kiiresti väga rikkaks.

Kummikaubanduse keskus oli Manaus Rio Negro jõe ääres. Sellest sai kõigepealt buumiaegne linn ja seejärel ilus ja jõukas linn. Seal oli elekter enne, kui enamikus Ameerika Ühendriikide linnades. Uusrikkad kaupmehed ehitasid hiiglaslikke kalleid maju ja tõid linna väheste teede kaudu sõitmiseks autosid. Nad ehitasid suurejoonelise ooperimaja kristallhelkurite ja Euroopast toodud kaunistatud plaatidega.

Kummibuum kestis siiski vaid umbes nelikümmend aastat, lõppedes 1913. aastaks. Mõned mehed olid võtnud Amazonase kummipuude seemned ja hakkasid neid kasvatama Aasia vihmametsades. Puud kasvasid seal hästi ja neid sai kasvatada istandustes. Putukad, mis võisid neid hävitada, olid Lõuna-Ameerikas. Nii hakkas kautšuki hind langema ja kummibuumi õitseng lõppes.

Seotud leheküljed

Ökoloogia
Metsandus
2019 Brasiilia metsatulekahjud

Küsimused ja vastused

K: Mis on Amazonase vihmamets?

V: Amazonase vihmamets on maailma suurim vihmamets.

K: Kui suur on Amazonase vihmamets?

V: Amazonase vihmamets hõlmab seitse miljonit ruutkilomeetrit (1,7 miljardit aakrit), kusjuures viis ja pool miljonit ruutkilomeetrit (1,4 miljardit aakrit) on kaetud vihmametsaga.

K: Millised riigid kuuluvad Amazonase vihmametsade piirkonda?

V: Amazonase vihmametsade piirkond hõlmab üheksa riigi territooriumi: Brasiilia, Peruu, Colombia, Venezuela, Ecuador, Boliivia, Guyana, Suriname ja Prantsuse Guajaana.

K: Millises riigis on Amazonase piirkonnas kõige rohkem vihmametsa?

V: Brasiilias on 60% Amazonase piirkonna vihmametsadest.

K: Milliseid taimeliike võib leida Amazonase vihmametsades?

V: Amazonase vihmametsas on palju taimeliike, sealhulgas roosipuu, mahagonipuu ja eebenipuu.

K: Millal kujunes Amazonase vihmamets?

V: Amazonase vihmamets kujunes vähemalt 55 miljonit aastat tagasi, eotseeni perioodil.

K: Kui suur osa planeedi vihmametsade pindalast on Amazonas?

V: Amazonase vihmametsade pindala moodustab üle poole planeedi vihmametsade pindalast.