Atlandi ookeani orkaanid enne 1600: ajalooline ja paleotempestoloogia ülevaade
Atlandi ookeani orkaanid enne 1600 — ajalooline ja paleotempestoloogiline ülevaade: rekonstruktsioonid, mustrid ja rannikumõjud läbi sajandite.
Enne 1600. aastat toimunud Atlandi ookeani orkaanide hooaegades käsitletakse kõiki teadaolevaid Atlandi troopilistest tsüklonitest enne aastat 1600. Kuigi üksikute tormide kohta täielikke andmeid ei ole võimalik saada, on mõnel rannikualal säilinud piisavalt tõendeid, et teha üldisemaid järeldusi orkaanide sageduse ja suundade kohta. Iga „hooaja” all mõistetakse siin Atlandi ookeani basseini troopiliste tsüklonite tekkimist ühe kalendriaasta jooksul; enamik neist tekib tavapäraselt 1. juunist kuni 30. novembrini, kõrgeima aktiivsusega augustist oktoobrini ja absoluutse tipuga septembris.
Pärimused ja kirjalikud allikad
Enne 1492. aastat puuduvad süsteemsed vaatlused ja päevikud, sest kolumbuse-eelsel perioodil ei peetud laialt kirjalikke meteoroloogilisi arvestusi ning paljud suulised ja kohalikud mälestused on aja jooksul hääbunud. Ka Kolumbuse-järgsete sajandite algusaastate allikad on sageli ebatäpsed: renessansiajastu meremehed ja teadlased ei teinud alati selget vahet troopilise orkaani ja ekstratroopilise tsükloni vahel ning Euroopa koloniseerimis- ja dokumenteerimistegevus piirkondades, mida orkaanid tabasid, hakkas tõsiselt arenema alles 16. sajandi keskpaigas. Seetõttu on varasemate orkaanide rekonstrueerimisel dokumentaalse info osakaal piiratud ja fragmentaarne.
Paleotempestoloogia: meetodid ja tõendid
Paleotempestoloogia on teadusharu, mis uurib varasemaid orkaane kasutades looduslike arhivaalide ja geoloogiliste tunnuste jäädvustusi. Peamised meetodid on:
- rannakarstide ja soode sedimendikihtide analüüs: tugevad orkaanid põhjustavad merevee „üleujutuse” (overwash), mis jätab randa iseloomuliku liiva- või graniitsedimendi sisejärve või soode põhja;
- korallide ja ookeanilise karbonaadi isotopiline analüüs: orkaanid ja muutused veetemperatuuris kajastuvad korallikihtides;
- puude aasta rõngaste uurimine (dendrokronoloogia): tugevad tormid võivad põhjustada soolakahjustusi või lühemat kasvuperioodi, mis jätab konkreetsesignaali puude rõngastesse;
- mikrofossiilide (nt foraminifera) ja geokeemiliste markerite kasutamine sedimentites, mis eristavad ookeanilist setet magevee või maismaases keskkonnas tekkinud materjalist;
- koondatud ajaloolised andmed alates 16. sajandist edaspidi — laevapäevikud, koloniaalarhiivid ja kiriklikud kirjed.
Need meetodid võimaldavad rekonstrueerida orkaanide aktiivsuse mustreid sajandite ja mõnikord isegi aastatuhandete kaupa, ent tulemused on sageli statistilised ja tõlgendused eeldavad hoolikat eristamist tormidest põhjustatud kihistustest muudest loodusnähtustest (nt tugevad tormilained, tsunamite jäljed või inimesed põhjustatud setete liikumine).
Rannikusuundumused ja kliimakomponendid
Mitmed paleouuringud viitavad sellele, et atlandi-orkaanisüsteemide aktiivsus ei ole aja jooksul olnud ühtlane, vaid näitab pikaajalisi tsükleid. On pakutud antifaasilist mustrit Mehhiko lahe rannikuala ja Atlandi ookeani idaosa rannikute vahel: sõltuvalt suurerõhkkondade ja suurte lainete mustritest suunatakse torme kas enam Mehhiko lahe suunas või Atlandi ookeani ida- ja lõunarannikule.
Assooride kõrgrõhkkond (Azores/ Bermuda High) ja Põhja-Atlandi oskillatsioon (NAO) on kaks olulist tegurit, mis mõjutavad orkaanide radasid. Kui Assooride kõrgrõhkkond paikneb tavalisest kirdepoolsemal positsioonil (ja NAO võib olla teatud faasis), kipuvad tormid liikuma rohkem mööda Atlandi idaosa ja põhjapoolsemat USA idarannikut. Kui kõrgrõhkkond nihkub edelamasse ja lähemale Kariibi merele, suunatakse rohkem torme Mehhiko lahe ja Lääne-Karjaibi suunas.
Paleoregistreid analüüsides on leitud perioode, mil Mehhiko lahe rannikut tabasid suured orkaanid suhteliselt harva (nt teatud eelajaloolised vaiguperioodid) ning perioode, mil sealsed maalejõudmised olid sagedasemad. Mõned rekonstruktsioonid viitavad hüperaktiivsele ajale 1400 eKr kuni umbes 1000 pKr, mil Mehhiko lahe rannikule tabasid sageli tugevad orkaanid ja maalejõudmiste tõenäosus oli märgatavalt suurem. Teised uuringud näitavad, et Atlandi ida- ja keskranniku maalejõudmiste tõenäosus on viimase aastatuhande jooksul kasvanud võrreldes mõnekümne sajandi taguse perioodiga — näiteks võib mõnel alal viimase aastatuhande jooksul täheldatud maalejõudmiste sagedus olla teatud eelnevate sajandite keskmisest kaks korda suurem.
Piirangud, ebakindlus ja järeldused
Oluline on rõhutada, et paleotempestoloogilised rekonstruktsioonid ei anna täpset iga-aastast orkaani loetelu, vaid nähtuste sageduse ja suundade pikaajalisi trende. Tulemusi mõjutavad:
- õigete proxy-andmete valik ja nende tõlgendamine (mida konkreetne sedimendikiht või keemiline marker täpselt tähistab);
- ruumiline katvus — mõned ranniku lõigud säilitavad selgemaid üleujutuskihtide ahelaid kui teised;
- erinevate meetodite ajastus- ja täpsuseerinevused (C14-datatsioon, dendrokronoloogia jms);
- geograafiline varieeruvus — tormimustrid ei ole kõikjal samad ja kohalike tingimuste tõttu võivad sarnased sündmused jätta erinevaid jälgi.
Kokkuvõttes annavad paleotempestoloogilised uurimused väärtusliku ja ainulaadse vaate orkaanide pikaajalisele käitumisele ning nende seosele suuremate kliimasüsteemidega, näiteks Assooride kõrgrõhkkonna ja Põhja-Atlandi oskillatsiooniga. Need rekonstruktsioonid aitavad mõista, kuidas orkaanide maalejõudmise tõenäosus on muutunud eelnevate sajandite ja aastatuhandete jooksul ning on oluline taustandmete allikas kaasaegsete ja tulevaste riskide hindamisel. Samas tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatusega ja kombineerida eri liiki tõenditega, et vähendada ebakindlust.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on enne 1600. aastat Atlandi ookeani orkaanide hooaeg?
V: Enne 1600. aastat toimunud Atlandi ookeani orkaanihooaeg viitab kõigile teadaolevatele Atlandi ookeani troopilistele tsüklonitele, mis esinesid enne 1600. aastat.
K: Millal toimub enamik troopilisi tsükloneid?
V: Enamik troopilisi tsükloneid tekib ajavahemikus 1. juuni kuni 30. november.
K: Kas on olemas arvestus aastate kohta enne 1492. aastat?
V: Ei, aastate kohta enne 1492. aastat ei ole andmeid, sest kolumbuse-eelsel ajastul ei olnud andmeid üldse olemas ja kõik andmed, mis kunagi võisid olemas olla, on ammu kadunud.
K: Kas renessansiajastu teadlased ja meremehed mõistsid erinevust orkaani ja ekstratroopilise süsteemi vahel?
V: Ei, renessansiajastu teadlased ja meremehed ei teinud vahet orkaani ja ekstratroopilise süsteemi vahel.
K: Mis on paleotempestoloogilised uuringud?
V: Paleotempestoloogilised uuringud on uurimisviis, mis võimaldab rekonstrueerida eelajaloolisi orkaanide aktiivsuse suundumusi sajandite ja aastatuhandete pikkusel ajaskaalal.
K: Kas Mehhiko lahe ranniku ja Atlandi ookeani ranniku vahel on olemas antifaasiline muster?
V: Jah, on oletatud, et Mehhiko lahe ranniku ja Atlandi ookeani ranniku vahel on olemas antifaasiline muster. Vaiksetel perioodidel suunatakse rohkem orkaane Atlandi ookeani ranniku poole, samas kui hüperaktiivsetel perioodidel suunatakse rohkem orkaane Pärsia lahe ranniku poole.
Küsimus: Kas viimasel aastatuhandel on orkaanide maalejõudmise tõenäosus kahekordistunud võrreldes poolteist aastatuhandet tagasi?
V: Jah, viimasel aastatuhandel on orkaanide maalejõudmise tõenäosus kahekordistunud võrreldes poolteist aastatuhandet tagasi Atlandi ookeani rannikul.