Atlandi ookeani orkaanide ajalooline nimekiri kuni 1799

Kuigi teavet iga toimunud tormi kohta ei ole võimalik saada, oli mõnes rannikupiirkonnas piisavalt inimesi, et anda infot orkaanide kohta. Iga hooaeg oli sündmus Atlandi ookeani basseini troopiliste tsüklonite tekkimise aastatsüklis. Enamik troopilisi tsükloneid moodustub 1. juuni ja 30. novembri vahel.

Ülevaade ja allikad

Varasemate sajandite orkaanide kohta käiv info põhineb peamiselt dokumentaalsel ja geoloogilisel tõendil. Peamised allikad on:

• Sadamaraamatud, meremeeste päevikud ja laevakajastused — annavad kuupäevi, laevakahjustuste ja ümberpaigutuste kirjelduse.
• Koloniaal- ja kohalike ametkondade aruanded, kirjad ja tänapäevaste ajalehtede säilinud leheküljed.
• Paleotempestoloogia — ranniku- ja laguunisete kihtide uurimine, mis paljastab varasemaid hoopis suuremaid üleujutusi ja tormisalvestusi.
• Puideringide analüüs (dendrokronoloogia) ja muu loodusteaduslik info, mis aitab dateerida tugevate tormide mõjusid.

Piirangud ja andmete tõlgendamine

Oluline: kuni 1799. aastani puudusid süsteemsed vaatlused ja tänapäevased mõõtevahendid. See toob kaasa mitu piirangut:

• Alaraportimine: paljud tormid jäävad kirja panemata, eriti kui need tabasid hõredalt asustatud rannikupiirkondi või merd.
• Kohapõhine eelarvamus: andmed on peamiselt neid piirkondi puudutavad, kus toimusid majanduslikud ja administratiivsed tegevused (Karibi mere piirkond, Lõuna- ja Põhja-Ameerika idarannikud, Euroopa meresõitjale olulised alad).
• Intensiivsuse hindamine: orkaani tugevust hinnatakse retrospektiivselt kahjustuste kirjelduse ja loodustõendite põhjal — need hinnangud on umbkaudsed ja tähendavad pigem võrdlusastmeid kui täpseid tuulekiirusi.

Millest moodustuvad ja kus tekivad

Atlandi ookeanis algavad enamik troopilised lained soojast ookeaniveest, tavaliselt Aafrika läänerannikust lähetatud Cape Verde-tormidest või Karibi ja Mehhiko lahe piirkondadest. Hooaeg kulgeb tavaliselt juunist novembrini, maksimumiaktiivsus on augustist oktoobrini.

Nime- ja aruandluspraktika enne 1800. aastat

Enne 19. sajandit ei kasutatud ametlikke nimesid orkaanide eristamiseks. Sündmusi kirjeldati tihti kuupäeva, kohanime või mõne erilise tunnuse järgi (näiteks „suurem torm”, „püha X päevane torm”). Tänapäeval koostatakse ajaloolisi nimekirju, milles tormiüksusi tähistatakse kronoloogiliselt ning need sisaldavad lisaks kirjeldustele ka usaldusväärtuse hinnanguid.

Kuidas lugeda ajaloolisi nimekirju

• Kontrolli, millisest allikast info pärineb (dokument, arheoloogiline leid, settekihid).
• Pane tähele usaldusväärtuse või tõendite selgitust — mõned kirjed on kindlamad (nt mitu sõltumatut allikat), teised oletuslikumad.
• Ära võrdsusta dokumentaalset kirjeldust täpse tänapäevase orkaani kategooriaga ilma täiendava analüüsita.

Lühike kokkuvõte kuni 1799. aastani

Kokkuvõttes annavad kuni 1799. aastani säilinud kirjed ülevaate Atlandi ookeani tormide olemasolust ja mõjust inimühiskonnale, kuid need ei anna täielikku pilti kõigist toimunutest. Ajalooliste orkaanide nimekirjad on hübriid, mis ühendab kirjalikke tõendeid ja loodusteaduslikke meetodeid, ning neid tuleb tõlgendada ettevaatlikult, tunnistades suurte andmetühimikute ja ebatäpsuste võimalust.

Kui soovite, võin lisada konkreetsed, kinnitatud kirjed (kuupäevad ja lühikirjeldused) iga dekaadi või sajandi kohta kuni 1799. aastani, märkides samas allikate usaldusväärtuse ja kahtlused.