Satiinpõõsalind (Ptilonorhynchus violaceus) — Austraalia siniste aarete ehitaja
Satiinpõõsalind (Ptilonorhynchus violaceus) – Austraalia vihmametsade siniste aarete meister, kes ehitab lummavaid, siniste esemete täidetud kurameerimisalasid emaslindude ligimeelitamiseks.
Üldkirjeldus
Satiinpõõsalind, Ptilonorhynchus violaceus, on väike kuni keskmise suurusega Austraalia lind, kelle isaslind on tuntud oma läikiva, sinaka‑musta sulestiku ja väga erilise käitumise poolest — ta ehitab keeruka kurameerimisala ehk bower'i emaslindude ligimeelitamiseks. Emased on seevastu rohekates ja laikulistes toonides, mistõttu noored ja emased võivad väliselt sarnased tunduda.
Kurameerimisalad (bowerid)
Satiinpõõsalinnu isased ehitavad puude või põõsaste alla nn avenue-tüüpi bower'eid: kaks paralleelset pulgavardast seina moodustavad kitsast „käiku” ning ees on tasandatud väljaku‑laadne ala, mida isane dekoratsioonidega kaunistab. See ala on sageli täidetud eranditult siniste esemetega — looduslikud sinised marjad ja õied, aga ka inimeste jäätmed (nt plast, pudelikorgid, nööbid), mida isaslind korjab ja hoolikalt paigutab.
Puhmikute perekonda kuulub mitu linnuliiki, millest paljud ehitavad erineva kujuga kurameerimisaluseid. Mõned sugukonnakaaslased, näiteks Kuldne bowerbird, kasutavad teistsugust struktuuri — „silda” või teist tüüpi ehitist — mida nad samuti kaunistavad ja väljadel oma tantsu ning helisid esitavad.
Levik ja elupaik
Satiinpõõsalind elab Ida‑Austraalias, peamiselt vihmametsade, niiskete eukalüptimetsade ja metsapiiride läheduses. Seda võib leida laialdaselt Cooktownist põhjas kuni Melbourne'i lõunas. Liik kohaneb ka laialdasemate metsalaikude ja põhiliselt inimmõjuga muudetud maastikega, kus leidub toitu ja ehitusmaterjali.
Eluviis ja toitumine
Satiinpõõsalind on peamiselt frugivoorne — ta sööb marju ja vilju — kuid lisaks tarbib ka putukaid, väiksemaid selgrootuid ja vahel ka väiksemaid selgroogseid. Kuna ta levitab osaliselt seemneid, on ta metsade seemnete levitajana ökoloogiliselt oluline. Isaslindude äratuntav käitumine on seotud eelkõige kurameerimisalade ehitamise ja kujundamisega ning neid tegevusi täiustatakse kogu täiskasvanu elu jooksul.
Paljunemine ja areng
Isased vastutavad peamiselt bower'i ehitamise ja hoidmise eest ning ettevalmistavad seda näitamiseks. Emased külastavad bower'eid ning valivad partneri peamiselt bower'i ja isase näidete põhjal; pesitsemine ja poegade eest hoolitsemine jääb aga emase ülesandeks. Paljude allikate kohaselt toimub pesitsusaeg Austraalia kevad‑suveperioodil (näiteks augustist jaanuarini), emane ehitab pesakasti puusse või tihedasse rohukõrre ja muneb tavaliselt 1–3 muna, sagedamini 2. Munade haudumine ja poegade üleskasvatamine on enamasti emase töö.
Käitumine ja õppimine
Mõned käitumuslikud aspektid on väga huvitavad: isased õpivad bower'ite ehitamist ja dekoratsiooni korjamist läbi harjutamise ning eksperimenteerimise; nad võivad ka jäljendada teiste liikide hääli ja lisavad oma esitusele visuaalseid elemente, et emast paremini mõjutada. Nooremad isased näevad sageli välja nagu emased ning saavutavad täieliku isase sulestiku alles hiljem, kui nad jõuavad suguküpseks.
Konservatsioon ja huvitavad faktid
- Konservatsioon: satiinpõõsalind ei ole praegu laialdaselt ohustatud ning teda peetakse üldiselt murevabaks liigiks, kuid kohalikud elupaikade hävimised ja fragmenteerumine võivad mõjutada populatsioone.
- Huvitav: isaslindude eelistus siniste esemete vastu on nii järjekindel, et nad koguvad ja vahetavad värsket kraami regulaarselt — sinine värv võib olla tugev visuaalne signaal emasele.
Kui huvi on suurem, võin lisada täpsemad andmed mõõtmete, eluiga, pesitsemistsükli pikkuse ja IUCN‑staatuse kohta koos allikaviidetega.
Isane satiinilinnu
Kirjeldus
Nad on väikesed linnud, umbes 30 cm pikad ja kaaluvad umbes 150 g. Noored isased ja emased näevad välja ühesugused, hallid kuni rohelised, pruunid ja tumepruunid suled. Kõhu on värvuselt kahvatu pruun kuni kreemjas, tumelõpse kuni halli poolkuujoonega. Kui isane saab umbes seitsme aasta vanuselt suguküpseks, kasvavad tal mustad, sinilillakalt läikivad suled. Isasel on ka helesinised silmad ja sinine nokk, mille ots on kollane.
Emane satiinipärja
Bowers
Satiinilinnu ehitab emaslooma meelitamiseks spetsiaalse ala, mida nimetatakse bower'iks. Nad naasevad igal aastal samale alale, kus nad puhastavad umbes 1 m läbimõõduga ruumi ja ehitavad seejärel lillemaja. Keskel on kaks rida õhukestest pulkadest või murust, mis on hoolikalt rivistatud põhja ja lõuna suunas. Ta võib seinad värvida oma sülje ja purustatud marjade seguga, mida ta pintsliga peale pintseldab. Seejärel asetab ta boksi sissepääsu juurde värviliste esemete kogumi. Need on tavaliselt sinised või kollased ja võivad sisaldada sulgi, aga ka plasti või klaasi. Isane seisab laulu saatel väljas ja võib esemeid üles võtta, et neid emasloomale näidata. Kui emas on rahul etenduse ja boksi esitusega, siseneb ta boksi, millele järgneb isas ja nad paarituvad kiiresti. Seejärel lendab ta ära, et alustada pesa ehitamist. Isasel ei ole temaga enam midagi pistmist.
Otsige