Qapik (qəpik) — Aserbaidžaani rahaühik ja manati senti
Qapik — Aserbaidžaani 1/100 manati rahaühik: ajalugu, sõna päritolu "kopek", 1–50 qapik mündid, metallikoostis ja disain. Tutvu qapiki rolli ja faktidega.
Qapik (või gapik, aserbaidžaani keelest: qəpik) on Aserbaidžaani rahaühik, mis on võrdne 1/100 Aserbaidžaani manatiga. Aserbaidžaani manati 2006. aasta vääringuga võeti ringlusse 1, 3, 5, 10, 20 ja 50 qapik.
Müntide materjal ja väärtused
1, 3 ja 5 qapik on valmistatud vasekattega terasest. 10 ja 20 qapik on valmistatud messingiga kaetud terasest, 50 qapik on kahes värvitoonis (bimetallic). Müntidel on tavaliselt ära märgitud väärtus, emissiooni aasta ning dekoratiivsed motiivid või riigivapp. Uued rahatähed ja mündid väljastab Aserbaidžaani keskpank ja need on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks nii sularahas kui ka hinnakirjades väärtuse väljendamiseks.
Ajaloost ja etümoloogia
Sõna qapik tuleneb vene sõnast "kopek", mis on laialt levinud nimetus väikseima rahalise ühiku kohta paljudes endise Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu aladel. Originaalteksti vormis leidub lause, et see sõna "tähendab oda", kuid täpsem etümoloogia on seotud vene sõnaga копейка (kopejka), mis omakorda pärineb sõnast копьё (kop'yo) — 'od' ehk lanss, viide ajaloolisele kujutisele mündil (ratsu- või rüütelfiguur odaga).
Kopeki nimetus oli tuntud juba 16. sajandil alates Ivan Julma ajast ja on jäänud kasutusse erinevate riikide väikseima rahaühiku tähistajana (näiteks Vene rubla, Ukraina grivna ja Valgevene rubla sarnased ühikud).
Kasutamine tänapäeval
Qapik on Aserbaidžaani rahaosana oluline hindade väljendamisel ja sularahaarvelduses. Kuigi elektrooniliste maksete ja ümardamise tõttu võib väikeste müntide füüsiline kasutus olla piiratum, arvutatakse hinnad ja tehingud sageli ikka manati ja qapikide täpsusega. Aserbaidžaani keskpank sätestab ringluses olevate müntide ja rahatähtede parameetrid ning tagab nende käibelpüsimise vastavalt riigi rahapoliitikale.
Praktilised tähelepanekud
- Sõna hääldus ja kirjapilt: eestikeelses kirjanduses esineb nii vormi qapik kui ka gapik.
- Müntide disainid võivad eri emiteerimisaastatel erineda — tüüpiliselt on kujutatud riigivapp, ornamentika ning väärtusnumeratsioon.
- Väiksemad ühikud (1 ja 3 qapik) on sageli kergekaalulised vasekattega terasmüntidena; suuremad (50 qapik) bimetallilised, et eristada neid teistest.
Aserbaidžaani qapik-mündid. Ülemine rida - esikülg (esikülg), alumine rida - tagakülg (tagakülg).
Seotud leheküljed
- Aserbaidžaani manat
Küsimused ja vastused
K: Mis on qapik?
V: Qapik on Aserbaidžaani rahaühik, mis on võrdne 1/100 Aserbaidžaani manatiga.
K: Milliste Aserbaidžaani manati vääringute puhul võeti qapik ringlusse?
V: 2006. aastal võeti ringlusse Aserbaidžaani manati nimiväärtused 1, 3, 5, 10, 20 ja 50 qapik.
K: Millistest materjalidest valmistatakse 1, 3 ja 5 qapiku münte?
V: 1, 3 ja 5 qapiku münte valmistatakse vasekattega terasest.
K: Millistest materjalidest valmistatakse 10 ja 20 qapiku münte?
V: 10 ja 20 qapik-mündid on valmistatud messingiga kaetud terasest.
K: Mis on 50 qapik-mündi puhul ainulaadne?
V: 50 qapik-mündid on kahes värvitoonis.
K: Kust tuleb sõna qapik?
V: Sõna qapik tuleneb vene sõnast "kopek", mis tähendab oda.
K: Millistes teistes valuutades kasutatakse terminit kopek?
V: Termin kopek on kasutusel ka Venemaa rubla, Ukraina grivna ja Valgevene rubla rahaühikuna.
Otsige