Vene rubla (RUB): valuuta, ajalugu ja kopeki süsteem
Vene rubla (RUB): põhjalik ülevaade valuutast, ajaloost, kopeki süsteemist ja vahetuskurssidest — kasulik juhend nii õpilasele kui investorile.
Vene rubla ehk rubla (vene keeles рубль rublʹ, mitmuses рубли́ rubli; tähis: ₽, руб; kood: RUB) on Venemaa valuuta. Seda kasutatakse ka kahes osaliselt tunnustatud riigis, Abhaasias ja Lõuna-Osseetias. Seda kasutatakse ka tunnustamata Donetski ja Luhanski vabariikides. Üks rubla jaguneb 100 kopeks (vene keeles: копе́йка kopeyka, mitmuses: копе́йки kopeyki).
Ametlik märgis on ₽ (Unicode U+20BD), mida hakati laiemalt kasutama ja populariseerima 2013. aastal. ISO 4217 kood on RUB. Rubla on rahapoliitiliselt ja kursikäitumiselt tundlik energiaturu, riiklike poliitiliste otsuste ning rahvusvaheliste suhete mõjude suhtes.
Ajalugu
Rubla oli Vene impeeriumi ja Nõukogude Liidu valuuta (kui Nõukogude rubla). Rubla ajalugu ulatub mitu sajandit tagasi; oluline pöördepunkt oli 1704. aasta, kui toimus dekadiline reform ja rubla määrati jagunema 100 kopeksi peale — see tegi sellest maailma esimese kümnendvaluuta. Pärast 1917. aasta sündmusi ja 20. sajandi keskpaika on rubla kulgenud läbi mitmete reformide ja ümberhindamiste, olles nii tsentraliseeritud impeeriumi ja nõukogude süsteemi kui ka tänapäevase Venemaa rahasüsteemi keskmes.
Ajalooliselt on "rubla" nimetus kasutusel olnud mitmes riigis ja piirkonnas, kuid tänapäeval kannavad nime all tuntud valuutat peamiselt mõned riigid ja piirkonnad. Ainult kolm riiki — Venemaa, Valgevene ja Transnistria - kasutavad rubla nime all tuntud valuutat (kuid Valgevene ja Transnistria oma riikliku rahaühikuna; Valgevene käib ka eraldi koodiga ja eri vääringuga).
20. sajandi lõpp ja ümberhindamised
20. sajandi lõpus ja 1990. aastate alguses toimusid Venemaal kiire inflatsioon ja majanduslikud ümberkorraldused, mis viisid rahaühikute vahetusteni. 1992. aastal asendati nõukogude rubla (kood: SUR) Venemaa rublaga (kood: RUR) kursiga 1 SUR = 1 RUR. 1998. aastal, kui Venemaa kannatas teise majanduskriisi all, muudeti Vene rubla uue koodiga "RUB" ja vahetati ümber kursiga 1 RUB = 1 000 RUR. Need sammud olid osa laiemast stabiliseerimis- ja restruktureerimisprotsessist.
Väljanägemine, emiteerimine ja pangad
Rublat emiteerib ja rahapoliitikat juhib Venemaa keskpank (Bank of Russia). Tänapäevased pangatähed ja mündid kannavad mitmesuguseid kujutisi ja turvafunktsioone, sealhulgas erinevaid vee- ja optilisi märke, reljeeftrükki ja turvalinti.
Tüüpilised praegused rahatähed ja mündid (enneolukordade muutumist) on:
- Paberrahad: 10, 50, 100, 200, 500, 1 000, 2 000 ja 5 000 rubla (200- ja 2 000-rublased lisati hiljem ning 200-rubla tuli ringlusse 2017. aastal).
- Mündid: 1, 2, 5 ja 10 rubla on igapäevases ringluses; olemas on ka kopikad 1, 5, 10 ja 50 kopeki kujul, kuid väikeväärtuslikud kopikad liiguvad vähem sularahaühikuna.
Jagunemine: kopeks
Üks rubla = 100 kopeks. Kuigi 1 ja mõnikord ka 5 kopikast mündid on tehniliselt legaalne rahapakkumine, on need tänapäevases ringluses harva kasutatavad ja hindade ümardamine on igapäevases tarbimises levinud. Kopeksi ühik kajastub siiski endiselt hinnakirjades ja raamatupidamises.
Majanduslik taust ja kursi volatiilsus
Rubla kurss on ajas kõigunud, mõjutatuna nii naftahindadest, makromajanduslikest näitajatest kui ka rahvusvahelistest poliitilistest sündmustest ja sanktsioonidest. Bank of Russia rakendab rahapoliitikat, et hoida hinnastabiilsust ning reguleerida intressimäärasid ja reservipoliitikat. Kohalik majanduspoliitika, väliskaubanduse tingimused ning maailmamajanduse liikumised mõjutavad rubla ostujõudu ja vahetuskursse.
Kasutuspiirkond ja rahvusvaheline staatus
Lisaks Venemaale on rubla laialdaselt kasutatud või aktsepteeritud ka mõnes piirialases või de facto juhtimisel olevas territooriumis (nt Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Donetski, Luhanski). Rahvusvahelisel tasandil on rubla üks oluline arvestusvaluuta mõnedes regioonides, kuid selle roll globaalses valuutasüsteemis jääb väiksemaks kui peamistel reservvaluutadel.
Kokkuvõte
Vene rubla (RUB) on pikkade ajalooliste juurtega valuuta, mis jaguneb 100 kopekiks. Selle kujunemist on mõjutanud nii tsaari- kui nõukogude ja post-sovetlikud reformid. Tänapäeval emiteerib ja reguleerib rublat Venemaa keskpank; valuuta sümbol on ₽ ning kood RUB. Rubla väärtus on ajas olnud kõikuv ning sõltub nii sise- kui välisteguritest, sealhulgas naftahindadest ja rahvusvahelistest poliitilistest oludest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Venemaa valuuta?
V: Venemaa valuuta on Vene rubla, mida kirjutatakse ka rublaks.
K: Millised on rubla allühikud?
V: Rubla jaguneb 100 kopeks, mis on raha allühikud.
K: Kus peale Venemaa kasutatakse rubla veel?
V: Rubla on kasutusel ka kahes osaliselt tunnustatud riigis, Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, samuti Donetski ja Luhanski tunnustamata vabariikides.
K: Millised teised riigid kasutavad rubla-nimelist valuutat?
V: Ainult kaks muud riiki kasutavad rubla nime all tuntud valuutat: Valgevene ja Transnistria.
K: Milline on rubla kui kümnendsüsteemi valuuta ajalugu?
V: Rubla oli maailma esimene kümnendvaluuta, kuna see dekvalifitseeriti 1704. aastal, kui rubla võrdus 100 kopikaga.
K: Millal asendas Vene rubla nõukogude rubla?
V: 1992. aastal asendati nõukogude rubla (kood: SUR) Venemaa rublaga (kood: RUR) kursiga 1 SUR = 1 RUR.
K: Millal ja millise kursiga muudeti Vene rubla?
V: 1998. aastal, Venemaa teise majanduskriisi ajal, muudeti Venemaa rubla uue koodiga "RUB" ja vahetati ümber kursiga 1 RUB = 1 000 RUR.
Otsige